Mäetaguse vald, Kalina küla, Ida Virumaa

Kalina hiis, ohvrikivi

Kalina karstiala ja ohvritamm

Jõhvi kõrgustiku üks suuremaid pindmise karsti esinemise kohti on Ahtme rikkevööndi  kagupiiril Mäetaguse vallas Kalina külas asuv Kalina karstiala (pindala 1ha).

Eriti tähelepanuväärne on Kalina kurisu (60 m pikk, 20 m lai ja 2,7 m sügav), kuhu  suubub Kalina soost ja maaparandusobjektidelt kraavidega ärajuhitav vesi. See on suurim  kurisu Jõhvi kõrgustikul. Kurisu neelab sekundis kuni 185 liitrit vett, mis avaneb osaliselt Mäetaguse  Vesiheinamaa  allikates.  Suurvee  ajal  moodustub  kurisusse  ajutine  järvik.

Kurisus paljandub kuni 1 meetri kõrguselt aluspõhi – näha on tugevalt kavernoosne ja lõheline dolomiit. Kihid on märgatavalt kaldu. Ka kraavi põhi, kus paljanduvad lubjakivid, neelab enne kurisut vett 200 m ulatuses. Veekadu ulatub siin 15-20 liitrit sekundis.

Peale kurisu on karstialal veel vannisarnane 25 m pikk ja 1,5 m sügav karstilehter ning mitu väiksemat langatuslohku. Veerikkal  kevadel  on  ka  need  üle  ujutatud.  Sellel  kevadel (2010)  ulatunud  vesi  lausa  poolde  kartulipõldu.  Suvel  on kurisu kuiv või esineb ainult mudane veelomp. Kuristiku  avause  läbimõõt  olevat  vanadel  aegadel  olnud isegi 2 meetrit.

Lähedalasuva  talu  peremehe  Taimo  Kaljola  sõnul  olnud varasematel  aastatel  nõlvakus  kurisuid  rohkem,  kuid  need aetud  sovhoosi  ajal  kinni.  Praegust  kurisut  “puhastatud” sovhoosi ajal kopaga ja väljatõstetud muld ladustatud selle serva.  Umbes  1947  -  1948.  aastatel  tekkinud  suure  äikesevihma  tagajärjel  kurisu  ka teisele  poole  teed,  talu  peenramaale  ja  viinud  peenrad  maa  alla.  Külapoisid  mõõtnud siis latiga tekkinud avause sügavuseks 7 meetrit. Veel umbes 50 aasta eest olevat Kalina kurisus näha olnud umbes poole meetri laiune koopaava.

Rahvapärimustes  käinud  karjapoisid  vanasti  kurisu  kaudu  maa-alustes  koobastes. Nende pasunapuhumine olnud selgesti maa peale kuulda. Kord aga libisenud härjapaar koos puuäketega kurisusse. Hiljem leitud härjaikke ja äkete tükke Mäetaguse jõest.Taimo Kaljola sõnul asunud varem karstilehtri kõrval tema vanaisa Johannes Kaljola sepipada. Et valmissaanud kivipuure katsetada, puuritud sellesse kivisse katseauke.

Kurisuu lähedal asunud muistne  hiis. Legend  räägib,  et kunagi  ammu,  kui  siia  tiheda ürgmetsa   keskel   voolava   oja kaldale  inimesed  paikseks  jäid ja  põldu  hakkasid  harima,  oli külakese kõrval suur hiis. Rahvas käis neid puid kummardamas ja endale  kergemat  elu  palumas. Suured  puud  ainult  kohisesid. Kuid sellel metsal olnud huvitav omapära.  See  hiis  kõlas  vastu, ta  kajas.  Hiit  kutsutud  Kelina hiieks  ja  sellest  tulnud  hilisem nimetus Kalina.

Algne   küla   asunud   Kalina karstilehtri ümber. Sellele viitavat  suur  tumeda  mullaga ala,   kust   on   leitud   arvukalt potikilde,    kivikirve    tükk    ja palju   tulekivikilde.   Kurismik koos  kraaviga  olevat  veekogu, kust küla sai joogivee ja ka kala püüda.   Veesilma   ümbritsenud suured   laaned.   Arvatakse,   et Kalina    hiis    asunud    samuti ümber  kurisu  ning  kasrstialast lääne pool.

Sakslaste tulles olla ohvrikoht hävitatud  ja  hiie asemele ehitatud   Kalina   mõis.   Hiljem on  ka  mõis  hävitatud  ja  maa jagatud kruntideks.Hiiest  jäänud  alles  vaid  üks ohvritamm Kalina karstialast
pool  kilomeetrit  põhjas [läänes],  Võhmari pere lähedal heinamaal.Nägus puu hakkab juba kaugelt silma. Võimsa puu tüve rinnasümbermõõt oli 1997. aastal 420 cm (teistel andmetel isegi 447 cm) ning kõrgus 24 meetrit.

Ohvritamm  ongi  Kalina  küla  kõige  vanem  ja  võimsam  puu.  Kui  Ando  Võhmari vanaisa olnud veel poisike (umbes 1800. aastal), juba siis olla see tamm väga suur puu olnud  ja  selle  puu  juurde  käidud  ohverdamas.  Okstele  riputatud  riideribasid,  värvilisi paelu, ehteid, linte jm. Seeläbi loodetud elus edasi jõudmist, õnne, armastust ja paremat tervist.

[---]

Kalina  hiies  asunud  vanasti  veel  Ukukivi.  Et  hernhutlaste  mõnitamisest  kivi  päästa, kaevanud 3 meest selle maasse. Praegu  alles  olev  Kalina  ohvrikivi  asub  kurismiku  ja  muinasküla  vahel  püha  hiie territooriumil.  Kivi  kõrgemale  servale  on  uuristatud  arvukalt  korrapäraseid  lohkusid. Lohkude arvukus viitab palvetajate rohkusele.

Ida-Virumaa põlispuud, kivimürakad ja salapärased veed. 2010, lk 32-35. Koostajad: Tiit Leito / OÜ Kivirullija, Ingrid Kuligina. Tekst: Anne Nurgamaa / Iisaku Muuseum.

okt 2016

Margit Kurvits

2653 /