Sakla küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

Ohvrikivi

Leevälja ohvrikivi, asus enne Sakla küla Lee talukohal. Alates 2016. a asub kivi Sakla küla Hiie talus.

Ohvrikivi iseloom ja kuju
Kivi on sulam mitmetest kivimitest, näib sarnane meteoriidi bretšale. Kivi koosneb samuti eri iseloomuga tükkidest, millel on erinev struktuur ja olemus. Kivi on küljeltvaates hobusepea kujuline. Pea küljel olevasse auku koguneb vihm ja kastevett, mis on osutunud rahvapärimuse kohaselt väiksemate vigastuste ja soolatüügaste raviks kohaseks. Samuti koguneb raviomadustehga vett kivi ettesirutuval „lõual“ olevasse auku. Kivil on mitmesuguseid märke. Looduse on markeerinud seda oma kõnega. Märgid on nagu hieroglüüfid, nende lugemiseks puudub võti.

Ohvrikivi asukoht.
Lõpe küla läbis nn. Popsi tänav, väike jalgrada Lõpe allküla talude ja popside vahel. Möödudes Kibuspuu ehk Popsi väiketalust asus tänava ääres väiksem ohvrikivi, mis kolhoosi ajal läks kaotsi. Kuna Lee kaskede alla tulid uued elanikud uutesse majadesse, jäi sealne ohvrikivi ilma talle vajalikust rahust. Külaselts otsustas: viime Suure ohvrikivi Leevälja teisele küljele, mida läbib endine Popsi tänav ning kus asus endine kaotsiläinud ohvrikivi ja asetame Leevälja ohvrikivi Hiie talule kuuluva pargi männisallu. See töö toimetati 2016. aasta suvel. Mõlemad asukohad on eelnevalt pildistatud..
Hiie talu on praegu rentinud Lõpe pargi 10 aastaks Sakase Külaarenguseltsile ja seltsi juhatus saab pargi sisu kujundamisel kaasa rääkida.
-
Sakla küla Lee talukoht omas ümbitseva loodusliku liivavälja nime. Kaks liivikut kulgesid pikalt mööda Lee ja Kalive välju. Piki vana asulatevahelist teed (väga vana küladevaheline hobuvankritee, mis ühendas Sakla, Lõpe, Paluküla ja suubus Kärdla maanteele (Vana tee). Liivikud lõppesid Kivistu nõmmel, mis on juba Paluküla Allmetsas ja on suur kivideräga. Lee talukohal elasid Juhan Kokla vanavanemad ja Juhani ema. Mari. Ema istutas ohvrikivi kõrvale koos vennaga kaks kaske. Neid hakati hüüdma Lee kased ja kohta Lee koht. Arvan et nimed maastikul Leeväli ja Kalive väli olid samal ajal enne olemas. Arheloog Erik Laidi andmetel oli siin, Lõpe külas, muistne paopaik. Siia oli kaevatud kaks rahva poolt sõjaauguks nimetatud süvendit, milles varjusid naised ja lapsed. Ühe paopaiga põhjas on allikas mis toimib tänaseni.
Liivaväljale süvistatud aukude looduslikuks kaitseks on Kärdla kraatri kerkevallid, mis ümbritsevad Lõpe sõjaauku tänaseni. Selline looduse poolt piiratud süvik, palistatud äärtel vallide ja neil kasvava metsaga innustas kolhoosi ajal kirjanik Heino Kiike rajama siia dendroparki. Dendropark on nüüd täiskasvanud. Siin leidub mitmeid ilusaid puuliike, rühmi ja salusid

Külaselts „Sakas“ on Lõpe sõjaauku teinud suveetenduste jaoks lava ja paigutanud istmeid selle ümber. On tavaks et suvel tähistatakse siin jaanipäeva ja tehakse jaanituld ning peetakse  pärimuspäeva. Pärimuspäeval kõneldakse hiiu murdekeelt ja võistlevad hiiu naljamehed oma naljalugudega. Parimate hiiu keele ja naljalugude esitajate nimetahvlid on asetatud pargis olevale hiiu keelepuule. Tänavu toimus 5. hiiu nalja ja keele päev. Pargis on veel installatsioone, kivististe ekspositsioon, esemeid Soome ja Eesti talukultuurist, mälestustahvel kohalikele seppadele ja tükike Kärdla meteoriidi põrkekivimist (bretša).
2015. aasta pärimuspäevast osavõtjad istutasid Eesti Vabariik 100 sündmuste auks ühiselt tamme.
Tõnu Otsason

2015 juuli

Tõnu Otsason

2669 /