Kirjeldus
Olen käinud kodu lähedal Mõigu Pühamäel Ülemiste järve ääres pikemat aega, kuid ei teadnud kindlalt, et tegu on vana hiiekohaga. Maanteelt vaadates tundub paik oma hiigelpärnadega kõrgem küll, kuid pärnad võiksid pärineda nii Tallinna Toomkiriku baltisaksa aadlike matmispaiga ajast, võiksid aga meenutada ka varasemat võimalikku hiiekohta. Viimase kasuks räägib, et ümbrus on olnud varakult asustatud, on sama vanu külasid kui Tallinna linn, esmamainimisega 1241 - Mõigu, Järveküla - ja Ülemistesse on voolanud ka Pühajõe-nimeline jõgi, umbes praeguse kanali kohal. Leidsin lõpuks ka kohapärimuse uurija Mari-Ann Remmeli artikli, kus ta mainib Mõigu Pühamäge kui vana hiiekohta. Paigal on haruldane mõju, kõrged puud tekitavad võlvid ja katuse ning vaikus ja linnud muusika, oleksid nagu rohelises pühakojas. Pilt on tehtud kirsside õitsemise ajal - kaskede kõrval on mahajäetud talu kirsipuudega, ühele ja samale kaadrile on säritatud kaski ja kirsipuid.