Kirjeldus
Visa hingega pärna manu sattusin jaanipäeval. Päev oli vaikne ja vihmane ning tundus, et aeg oleks nagu seisma jäänud... Naabertalus suitses korsten. Vanad aiandusajakirjad oli hooliv käsi räästa alla nöörile riputanud. Auväärses eas hundikoer lamas osavõtmatus rahus keset teed. Ülendi pärna lugu on karm: 1989 aasta sügiskuul süüdati puu põlema. Ometi ei andnud niinepuu alla ja tüvi hakkas aja möödudes võrseid välja ajama. Hiiumaa üks viimaseid ohvripuid ei andnud alla. Vanasti peeti puud pühaks ja usuti, et kui talle ohvreid tuua, ravib puu tõbise ohverdaja haiguse. Pärn ise on tihedalt pahkasid täis. Pahkade kohta on teada järgmine legend. Kõpu kubjas tahtnud mõisa teenijatüdrukut nuhelda. Tüdruk jooksnud puu õõnsusesse varjule. Kubjas pole teda sealt kätte saanud ning peksnud pärna. Sellest hakanudki puule pahad kasvama. Puu pahkasid on peetud ka inimeste hädadeks, mis pärnapuu oma kanda on võtnud. Ülendi pärnapuule on ohvreid toodud just suvistepühal ja jaanipäeval. Muul ajal riputati sinna linte haigusest lahti saamiseks.