Kirjeldus
Ebamaised nõglapuud Hiiesaare kagunurgas. Järvamaal Köisi kandis olev Hiiekolgasaar on soosaar tänapäeva Müüsleri raba loodeservas. Tutvudes ümbruskonna vanade kaartidega oletan, et sealse piirkonna keskne hiiepaik võiski asuda justnimelt Hiiekolgasaarel. Hiiekolgasaart on vanal mõisakaardil mainitud kui Ijekolge saar. Praegune Müüsleri raba kandnud vanal ajal Hiiekolga raba (Ijekolga rabba) nimetust. Siin lähedal asunud ka Hiiekolga hienamaa (Ijekolge heinama). Seal lähedal Köisi külas asuvast Hiiesaare talukohast vaadatuna asub lähim arvestatav saare-lõpuliitele sobiv küngas just Hiiekolgasaarel. Nende omavahelist seost kinnitaks veel ka see, et Hiiekolgasaar asub ka Hiiesaare talukoha nimelisel katastrialal. Võib ka oletada, et Hiiesaar ja Hiiekolgasaar olid ühe ja sama paiga erinevad nimetused. Oma nimetusest lähtuvalt pidigi Hiiesaare-nimeline kohapaik asuma mingil soo-, raba-, luha- või järvesaarel. Hiiekolgasaar on soosaar ja sestap sobituks sellesama Hiiesaare-nimelise toponüümi alla sealses piirkonnas ideaalselt. Hiiekolgasaar on ürgilmeline ja puutumatu paik. Soosaare lääneserv on sisemaal asuva Järvamaa kohta üsna kivine (väiksemad ja keskmise suurusega kivid). Seevastu keskosas ja mujal soosaarel kive eriti silma ei hakka. Vaatamata sellele, et soosaare keskosa on selline puisniidu ilmeline, on puisniidu põhipuud nn vanad kõivud seal kuidagi sellised ebakaselikud, meenutavad rohkem nagu mingeid vanu tammekõverikke. ja seeläbi seal olles tekitavad nagu üsnagi sellise tugeva muinasjutulise hiiemetsa tunde. Ausalt öeldes palju Eestimaal ringi matkates polegi ennem veel sellisenäolisele paigale sattunud. Sealne loodus on oma olemuselt üsna eriline ja tänu sellele erilisusele ka meeldejääv. Keskkohas oleva tuumikala (puisniidu ilmeline ala soosaare keskkohas, mis moodustas soosaare pindalast umbes 1/4) ümbrus on ilmestatud suurte ja kõrgete kuuskedega ja hiiglasekasvu haabadega. Hiiekolgasaar on ideaalne koht, kus oma mõtetega üksi olla. Siinsest paigast õhkab teatud salapära ja pühalikkust.