Saaremaa, Kihelkonna vald, Kehila küla

Kehila hiis

Kehila Ije rauniku ürgmets. Hiiepuud kui haldjaneitsid tantsisklemas suure auringi valgusest kantud valgusevihus kividest kokku kantud rauniku peal. Selle suure hiieala olemasolust teadsin vanade mõisakaartide järgi juba mõnda aega, kuid huvi sinna minekuks tekitas sel suvel Ahto Kaasik, kes võrdles seda paika teispoolsuse ja Toonelaga. Sellesse paika minemisel võtsin hoogu juba juuli algusest, esimesel korral jäi sellesse minek ajalise nappuse tõttu üsna lühikeseks, nõnda et siis ei suutnud seda paika õieti hoomata ja selle paiga tõelise tuumikalani tol korral ei jõudnudki. Teisel korral avanes taas seda paika külastada septembri lõpus. Siis jäin aga Kehila ja Läägi küla loodusmaastikel matkates matka viimasesse sihtpunkti, Kehila Ije raunikusse, jõudmisel hämara peale. Kuid seda huvitavam ja saladuslikum oli siis riivata seda põlismetsaga kaetud ala eemalt, Ije põllu poolt, n.ö. videvikuvalguses. Metsast samal ajal kostvad hirvede ebamaise tämbriga "lõvimöirged" sundisid mind seisatama, et aeg-ajalt kuulata-kuulatada neid ürgseid hääli ja nende häälte kajasid. Esimesena meenus kohe seepeale Kalevala ja seal mainitud hiie hirv. Tahtmine seda pühapaika külastada oli nüüd suurem kui eales varem. Siiski tundus mulle sel hetkel, et olin ka oma seekordse Saaremaa külastamise raames võimaluse Kehila hiiealaga tutvumiseks käest lasknud. Mu Saaremaal viibimseks planeeritud aeg hakkas läbi saama ja olin juba valmis Saaremaalt lahkuma, kui saatus kinkis mulle ühtäkki Saaremaa jaoks veel ühe vaba päeva. See oli kolmas võimalus. Kasutasingi otsemaid juhust ja pühendasin selle Kehila hiieala (Ije niit, Ije, Ije põld, Ije soo, Ije väli) külastamiseks. See päev oli üks erilisemaid mu elus. Kõik hiieväravad olid sel päeval valla ja ma liikusin sealses metsas ringi kui mingis jumalate kojas. Ilm oli ilus ja kogu hiieala, välja arvatud 2015.a. metsaraiete alla jäänud Ije rauniku osa, oli siis kuidagi eriti tähenduslik, siin-seal märgid ja sümbolid. Tervet Ije rauniku ala katavad siin-seal mõõdukate vahedega üksteisest suhteliselt suured kivikuhjatised ehk (kivi)raunikud ja suures osas moodustavadki need siin lähestikku asetatuna kui mingeid kette või n.ö. raunikuvöösid (kes teab, võib olla on see mingi maapealne vorm mingist kosmilisest muinasvööst?).

september 2017

Marek Laimets

3302 /