Kirjeldus
Pühatu nimi tuleb sõnast põhjatu, aga allika põhjatus ise tekitab natuke kõhedavõitu tunde, kui seista otse vee kohal. - seal ei näe kuskil allika põhja, on vaid petlikud virvendused, peegeldused, säigatused, sähvimine. Kui jalg juhtuks puujuure taha jääma ja kogemata sulpsataks allikasse, kas siis väljumiskoht oleks otse maa südames? Või teises aegruumis? Kas oleks keegi selliseks katsumuseks valmis? Kus on põhjatuse põhi?