Kirjeldus
Vaade Tõrise Hiieallika juures olevast Tõrise hiiemetsast lääne-loode suunas olevale Kassialuse põllule. Eemalt põllu pealt paistmas vastu punaste marjadega ehitud pihlapuu. Vanadel 19. sajandi alguse mõisakaartidel kandis hiiemets Hiie niidi (Hie nieth) nime ja ulatus allikakohast pika, nii umbes 100 meetrise, ribana kaugele lõunasse-edelasse. Hiieallikast ja Hiieniidist idasse ja kagusse jäi suur sooala, mis ennevanasti kandnud ka hiiega seotud nimetust - Hiiesoo (Hie soo). lisaks väärib hiiemetsas esile tõstmist ka sealne oja, mis vaatamata ümberkaudsele maaparandusele (näiteks Hiie soo kuivendati kraavitamiste käigus heinamaaks) asetseb veel ka tänapäeval oma ürgses voolusängis. oja nimetust tänapäeval ei teata, ka vanematel kaartidel pole seda mainitud, kuid kuna oja läbib püha ala ja on ühenduses Hiieallikaga (praegu ilmselt üsna vaevaliselt, vaid suurvee aegu, kuna Hiiealllika ja oja vahele on tekitatud madal kivivall), siis võib oletada, et kui oja üldse mingit nimetust kunagi kandis, siis võis ka see olla seotud mingi hiie-nimelise sõnatüvega. allikat ümbritsev hiiemets on ilus ja suursugune, peamiselt lehtpuudest (sanglepad, saared, üksikult ka tammed ja kased ning kuused) koosnev vana salumets. Hiiepaiga kohta folkloorist selline teave: "Torise küla heinamaal, külast hommiku poole (umbes kolm versta igati suur) on Hiid ühes Hiieallikaga. Koht on samuti madal heinamaa, võrdlemisi suurte lehtpuudega. Ei teata palju, kõneldakse - hiied olnud palvepaigad." allikas: EKlA, AAS St.-ar. 4, 1a/2 Kaarma khk. - Elv. Kerem J. Sooäär (1923).