Kirjeldus
Käisin Jõhvis ühel üritusel laulmas ja otsustasin, et kui juba sinnakanti satun, siis otsin üles ka mõne sealkandi loodusliku pühapaiga. Valisin pühapaikade andmekogust välja Kalina ohvritamme. Kuigi sinna sõitmiseks oli abiks ka mobiilisõbralik looduslike pühapaikade kaardirakendus, oli puu leidmisel siiski mitmeid takistusi. Ma ei leidnud esimese korraga seda kohta üles ja siis hakkas paduvihma sadama ja siis sai mul aeg otsa, ning pidin otsimise lõpetama. Kuid peale Jõhvis käimist tulin siiski tammepuu otsingule tagasi. Ja vaatamata väikesele ekslemisele tuhamägede vahel, leidsin lõpuks ikkagi õige teeotsa üles ning jõudsin enne pimenema hakkamist põlluni, mille teises servas paistis suur ja kuninglik Kalina ohvritamm. Proovisin leida erinevaid vaatenurki selle tamme pildistamiseks. Väga väga ilus puu! Tegelikult mulle isegi veidi meeldib, et meie pühakohad ei ole iga teenurga peal juhendavate viitadega märgistatud. Siis jõuavad sinna ainult need, kel tõsisem huvi ja kes on nõus veidi vaeva nägema. Siis ei saa meie pühapaigad turismiobjektideks vaid säilitavad oma salapärasema ja vaid teadlikumatele otsijatele avaneva meeleolu.