Kuis piäsi võro kiilt alalõ hoitma – taad piäsi kõnõlõma! Nii kirodi suurõmb jago Võromaa koolinoorist uman võistlustüün «Ütski tark ei sata taivast». Huvi ummi juuri vasta nõsõs kõgõn ilman ja ka Võromaal omma mitmõ vanõmba ja vanavanõmba naanugi ummi latsi-latsõlatsiga õnnõ võro kiilt kõnõlõma, kirotas Uma Leht.
«Kõnõlõ kõik aig latsõlatsiga võru kiilt, mullõ iks miildüs kõnõlda, taa um jo uma, noh!» ütles Janisõ (3) ja Kermo (1) vanaimä Orgla Lea (69) Rõugõ lähkült Hinu küläst. «Ja lats om sis jo rikkamb, täl om kats kiilt suun!»
«Pahrutaja» poiskõnõ Janis kõnõlõs vasta ja om muido kah joba kõva Võromaa maamiis: täditütre tett pilt Janisõst võitsõ ildaaigu latsi maaelopildi-konkursi.
Sadramõtsast peri latsi imä Pedaja Marje (26) kõnõlõs latsiga siski pääas’aligult eesti kiilt, uma ämmäga aga iks võro kiilt. Et umma armast võro kiilt pidänü alalõ hoitma, tuud miilt om terve pere.
Võro Instituudi minevä aasta lõpun kokko pant vihkukõsõn «Võrokeeline kodo» ütles pereesä Haki Jaanus Haan’kasõlt, et näide perren kõnõlõs timä Mihkli (10) ja Danieliga (8) kõik aig võro kiilt ja latsi imä Kaire eesti kiilt. «Latsõ ommaki harinu kõnõlõma esäga võro ja imäga eesti kiilt. Keele vaihtaminõ kõnõldõn käü näil kipõlt ja olõ-i sukugi rassõ. Ku võrokeelitsit inemiisi om inämb kuun, pruuk ka imä Kaire võro kiilt – sõs kõnõlõsõ latsõ imäga kah tuun keelen,» kirotadas vihun.
Uma keele hoitmisõst sai kõnõldus ka mõnõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võitjaga. «Et võro kiilt alalõ hoita, piät esi rohkõmb kõnõlõma,» ütles Riitsaarõ Lainõ (62) Paidra küläst. «Poodin küsü iks puhtan võro keelen. Mul oll’ ütskõrd sääne hää juhus, et lätsi Lasvalõ valda, vallavanõmb kõnõlõs inemiisiga iks eesti kiilt, a ma panni iks võro keelen ja naas’ timä kah võro keelen vasta kõnõlõma! Mul sai nii hää miil! Ei olõ vaia häbendä umma kiilt!»
Kõnõlõmisõ kotussit piäsi inämb olõma
Kümne latsõ imä Rati Karmen (42) Listakult löüd, et võro kiilt om küländ rassõ alalõ hoita: latsõ piät koolin jo eesti kiilt kõnõlõma ja eksämit kah riigikeelen tegemä.
Kotussit, kos võro kiilt kõnõlda, om veidü. «Võisi jo tetä säändsit kohviõdakit, kos kõnõlda,» pakk tä. «Osa latsist omma võro keelest huvitõdu, a osa ütles: imä, är kõnõlgu võro kiilt, mi ei saa midägi arvo!» Karmen ütles, et timä latsist kõnõlõsõ võro kiilt inämb poiskõsõ: «omma jahimehe ja kalamehe, jahi- ja kalamehejutu omma joba rohkõmb võrokiilse!»
«Mi, poiskõsõ, kõnõlimi umal aol kõik aig hoovi pääl võro keelen,» tulõtas Võro Muusigakooli haldusjuht Ravva Andres (48) miilde. «Koton kõnõldi eesti kiilt, a hoovi pääl võro kiilt. A ku parhillatsit poiskõisi kaet, sis ei tunnõki, et Võromaal elät!»
Andrese 7- ja 15-aastadsõ poja saava võro keelest arvo külh, a ei kõnõlõ. «Vanõmbat poiga sai vähä opatus, säitsmeaastadsõga tegele rohkõmb,» ütles Andres.
Tä löüd, et vanõmba võisi ummi latsiga inämb võro kiilt kõnõlda – või-olla tuu avitas hoita võro keele tüükeeles, nigu tuu viil parhilla mitmin tüükotussin om. «Umal aol sai KEKin tüül oltus, sääl oll’ tüükiil võro kiil. Eski nõvvopidämise olli võro keelen!»
Iinpuulkõnõlõja omma ka tuu puult, et egäsugudsõ sildi, firmanime ja muu as’a võisi Võromaal võrokeelidse olla. «Olku sildi võrokeelidse, a mitte ameerigakeelidse, et kiil painu-i ütlemä!» löüd Orgla Lea.
Minevaasta lõpun koolinuuri võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõst ossa võtnu 1272 katsanda ja 11. klassi noorõst löüd’ õnnõ 76, et koton olõ-i vaia võro kiilt kõnõlda. Võro keele huvilidsõ latsõ paki vällä mitmit häid mõttit, midä võinu tetä võro keele alalõhoitmisõ hääs.
Kuis naada latsiga koton võro kiilt kõnõlõma, ku tuud olõ-i inne tettü ja kuis kõnõldas võro kiilt 14 Võromaa perren, tuust saa teedä Võro Instituudi vahtsõst vihust «Võrokeeline kodo».
Minevä aastaga lõpun vällä tulnu vihu pand’ kokko Ojari Triinu Võro Instituudist. Tuu jaos kõnõl’ tä perriga, kos latsõ võro kiilt mõistva ja kõnõlõsõ. Lisas anni nõvvu targõmba inemise, kiä omma uurnu katõkeelitsit perrit üle ilma.
Et kattõ kiilt – Võromaal sis võro ja eesti kiilt – mõistva latsõ mõtlõminõ om tõistmuudu ja rikkamb ku õnnõ üte keele seen kasunul latsõl, sis om vihon ka teedüst, midä tuu tähendäs. Katõkeelitside inemiisi uurja omma tähele pandnu, et ku lats mõist joba väega varra kattõ kiilt, sis lätt kolmanda, neländä jne keele opminõ kah laapsambahe.
Tuustki om juttu, midä tetä, ku üts vanõmbist võro kiilt kõnõlõ-i, kuis om api vanavanõmbist, mis saa sis, ku last kaes hoitja jne.
Vihun omma vastussõ ka 15 küsümüsele, miä sagõhõmpa noil inemiisil ette võiva tulla, kiä võro keele pruukmist alostasõ.