[text]
Täna on

t_IlumaeVaike.gifMall Hiiemäe kirjutab peagi ilmuvas pyhapaikade artiklikogumikus, et hiite puhul ei ole asi niivõrd pyhaduses kui rahva kodutundes ja juurtes. Pyhapaikade hoidmine on otseselt seotud eestlaseks olemise ja jäämisega.

Eelmise aasta hingedeajast alates on Maavalla Koja kodulehel allakirjutamiseks avatud pöördumine looduslike pyhapaikade kaitseks. Siiani on pöördumisega võrgus ja paberil yhinenud 4300 inimest.

Pöördumise sõnum on selgesõnaline: peatada tuleb kõik planeeringud, mis näevad ette pyhapaika ehitamise või ohustavad selle puutumatust ja rahu kuidagi teisiti. Riigil on vaja teha kiiremas korras kõik vajalikud uuringud, seadusemuudatused ja otsused, mis tagavad pyhapaikade säilimise ja nende seisundi paranemise.

t_kunda.gifSeni on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade kaitset korraldatud ohtlikult kitsarinnaliselt. Iseloomulikuks näiteks on Kunda Hiiemäe juhtum, kus Muinsuskaitseamet kooskõlastas paari aasta eest tuulepargi planeeringu, kuna tuulikud, elektri- ja teedevõrk, ehitus- ja hooldusplatsid ning parkla ei asuks otseselt kalmetel vaid ysnagi kitsal mäeseljal nende vahel. Samas jäeti tähelepanuta, et kultuurimälestiseks pole mitte yksnes kalmed vaid hiiemägi kui tervik. Pyhapaigale kui vaimse kultuuripärandi hoidjale ei pööratud aga sootuks tähelepanu.

Kuigi pärimuseuurijaid pole seni pyhapaikade kaitse korraldamisse kaasatud, koostas Mall Hiiemäe juhitud folkloristide ekspertryhm Kunda Hiiemäest ekspertarvamuse. Selles on öeldud: “tuulepargi kavandamine hiiemäele on vastuolus vanade tavade ja uskumustega ning tänapäevast olukorda arvestades ka tõigaga, et tegemist on kaitsealuse muistisega. Leiame, et majanduslikku kasu taotleva projekti läbiviimine Kunda Hiiemäel ykskõik millisel ettekäändel rikuks kirjutamata seadusi ning seaks potentsiaalsesse ohtu ka teised kaitsealused ning veel arvele võtmata muistised.”

t_Panga.gifPalju parem pole lugu looduskaitse all olevates pyhapaikades. Näiteks pyha puu kuivamise järel võetakse see tavaliselt kaitse alt maha, kuigi paigaga seotud kultuurilised ja yhiskondlikud väärtused on säilinud. Enamus ristipuid aga ei mahu ei loodus- ega muinsuskaitse piiridesse. Kehvad lood on ka looduskaitsealadel asuvate pyhapaikadega, mis sattunud ärimeeste tähelepanu alla. Näiteks lubati Panga hiide ehitada asfalttee, parkla, kylastuskeskus ja elumajad, kuigi see asub Panga maastikukaitsealal, Natura2000 linnuhoiualal ja osaliselt ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis.

Aastasadade jooksul on paljud pyhapaigad säilinud tänu esivanematele, kes neid varjasid, keeldunsid neid rikkumast või astusid otseselt nende kaitseks välja. Kuna pyhapaikade riiklik kaitse ei taga praegu nende säilimist, tuleb pöörata suuremat tähelepanu tavaõiguslikule kaitsele. Viimasel kymnendil on põlisrahva meelt inimesed peatanud pyhapaikade hävitamise Viru-Nigulas, Palukylas, Purtses, Obinitsas, Kundas jm.

Pyhapaikades asuvate väärtuste kaitsmisele on kulunud sadade inimeste tuhandeid töötunde, mis on otsitud päevatöö ja perekonna kõrvalt. Maavalla kodulehel avaldatud pöördumisega liitudes on igal hoolival inimesel võimalus anda oma panus ja näidata, et iga pyhapaik on tähtis ja läheb meile korda.

Arvatavasti mahlakuus esitab koda pöördumise Vabariigi valitsusele ja pärib allakirjutanute nimel aru, mida riik teeb Kunda, Panga, Palukyla ja kõigi Eestimaa pyhapaikade kaitseks.


Ahto Kaasik
Maavalla koja vanem


Artikkel ilmus Rohelises Väravas