[text]
Täna on

Arheoloog Helena Kaldre, kas teile ei tundu, et vana aja leidude pärast kiputakse teinekord ahistama elavat inimest? Miks oleme vanas niivõrd kinni?

See on mitme otsaga asi. Kalmistute puhul pole kahtlust, kas teha need mälestisteks või mitte, sest kysimus pole mitte ainult vana ehk ajaloo ja kultuuripärandi hoidmises, vaid ka surnute rahu säilitamises. Vanade kalmistute mõtlematu hävitamine oleks äärmiselt ebaeetiline teguviis.

Teatavad kompromissid on mõistuse piires alati võimalikud. Nii on ka osa kalmistute ala, näiteks Tallinnas, hiljem ehitusplatsiks saanud. Enne on arheoloogid selle põhjalikult läbi uurinud, luud välja võtnud ja need ymber matnud. On muidki muistiseid, mis on läbi uuritud ja muinsuskaitse alt vabastatud.

Kuid yldiselt, miks me oleme niivõrd vanas kinni... Minu meelest on suundumus pigem vastupidine ja neid, kes tahavad vana hoida ja kaitsta ning säilitada, on siiski vähem.

Arheoloogid on yldiselt seisukohal, et seda minevikku, mis on maapões materiaalsel moel säilinud, tasub hoida ja säilitada ning muinsuskaitse alla võtmine on selleks hea moodus. Tulevikus võib arheoloogia käsutuses olla palju tõhusamaid uurimismeetodeid ja -tehnikat, mille abil hangitakse leiukohast paremat teavet.


Sakala