Mineve lauba Tarvastun Mustla pääl toimunu V Mulgi konverentsil arutedi, kudas koolin lastele kodukandi kultuuri ja kiild õpete, kirotas Sakalan Halliku Airi.
Mulgi kultuuri instituudi juht Kristel Habakukk kõnel, et perimuskultuuri oless vaja koolin õpete päämiseld selle peräst, et kiil om kadumen ja et Mulgimaa tähtist osa Eesti riigi arengun ei tahete täembedsel päeval enämb mälete. Ta ytel viil, et täädustyyd om Mulgimaa kotta irmus vähä tettu, ja tund muret, et medel om viil liiga vähä inimesi, kes mõistave perimuskultuuri lastele edesi anda.
Urmo Reitav Villändi kultuuriakadeemiest tutvust edimest kõrda avaliguld asjatundjide kokkupant perimuskultuuri ainekava egän vanutsen koolilaste jaoss.
Tänavu sygise sii ehk viil käiku ei lää, sest tyy ainekava man lääp viil edesi.
Toomas Liivamägi aridus- ja täädusministeerjumist kõnel, et kige tähtsämb om perimuskultuuri õpete sääl, kos om kige rohkemb alla oitu põliskogukonda — Setu-, Võru- ja Mulgimaal, Kihnu saare pääl ja Peipsi veeren. Liivamäe arvaten saap mulgimiilne kuul olla sääl, kos om mulgimiilne vald, sest siande vald panep koolijuhiss perimuskultuuri uvilidse inimese.
Paistu põhikooli juhatei Marek Nõmmik ytel vahele, et perimuskultuur piass oleme lõimitu egäse koolitundi, kos sedä saap edesi anda. Ku sii jääp pallald valikainess, õpive latse iki parembe meelege arvutit ja tõisi asju, mes na arvave elun rohkemb vaja minevet.
Külli Eichenbaum Võru instituudist kõnel ka perimuskultuuri õpmise rassembest poolest. Näitess käive murdekeele õpmise vastu myidi, et sedä ei saa kirja panda egä manu õppi, ku ei ole latsest saandik selle sihen ollu ja et lastege murdekeelen kõnelemine rikk ärä nende kirjakeele mõistmise.
Nõnda saap Võrumaa kuulen pallald viis rotsenti lastest perimuskultuuri ja -keele õpetust.
Asjatundjess kutsutu tiatremiis ja poliitik Jaak Allik arvass, et kik latse piass kodukotusse õpetust saama. Ta ytel viil, et Mulgimaa valdu puuld asutet Mulgi kultuuri instituut võiss olla samamuudu riigi iilarven sihen nagu Võru instituut.