Maavalla koda algatas tänasel maahengausel oma postiloendites mõttevahetuse põlisrahva pyhade riigipyhadeks kuulutamisest. Arutelu sai alguse Riigikogu liikme Toomas Trapido päringust.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik kirjutas koja avalikus teabelistis:

“Kes meist poleks mõelnud, et Eesti riigis ei tähistata vääriliselt põlisrahva pyhi? Kuigi EV on oma otsustes ja tegemistes vaid õige vähe põlisrahva riik ning kohati lausa põlisrahvavaenulik, on valdav enamus maarahvast (v.a osad vadjalased) selle kodanikud ja riik tegutseb põlisrahva maal. Seega võiks  ju ka põlisrahvas kasutada selle riigi hyve praegusest enam.

Hyved poleks ainus põhjus oma pyhade kehtestamiseks. Pyhadele riikliku tähtsuse andmine tõstab nende väärtust avalikkuse silmis, aitab neil edasi kesta ja tugevdab meie rahvuskultuuri.

Kehtivaid riigipyhi tuleks vast ka muul moel korrastada. Ilmaliku rahva suure enamusega riigis, millel pole põhiseaduse kohaselt riigiusku, ei ole vaja usupyhi. Suur reede on eeskätt kristlaste pyha ning munapyha nimetatakse ametlikult samuti kristlikuks - ylestõusmispyhaks. Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal kehtestatud võõrpyhad on meie kalendrist kadunud. On ootuspärane, et ka varasemad okupatsioonipyhad või nende nimetused sealt kaoksid.

Seega ka põlisrahva pyhade kehtestamisel ei peaks lähtuma mitte nende usulisest kyljest vaid eeskätt sellest, et tegemist on põliselma, rahvakalendri ja rahvuskultuuri hoidmisega. Kristlaste, juutide jt uskude pyhi võib riiklikult pidada teistes riikides, kuid meie põlisrahva pyhi saab põhimõtteliselt riigipyhana tähistada ainuyksi Eestis.

Varem on arutatud ka võimalust, et riiklikud aastaringipyhad asendada hoopis mingi arvu päevadega, mida iga inimene lähtuvalt oma maailmavaatest ja usulistest veendumustest lähtudes vabaks võtab ja peab. Põlisrahva, kristlaste, juutide jt pyhad ju päriselt ei kattu. Selline lahendus aga kindlasti ei ole kooskõlas põhiseaduse preambulas antud Eesti riigi peamise eesmärgiga: tagada eesti keele, rahva ja kultuuri kestmine yle aegade. Seega võiks minu meelest Eesti riik ikkagi tähistada oma põlisrahva pyhi."

Enamus eestlasi tähistab mitmeid põlisrahva pyhi nagu: jõulud, liugupäev, munapyha, leedo ja hingedeaeg. Seejuures näiteks munapyha puhul on avaliku arvamuse uuringud näidanud, et valdav enamus eestlasi ei pea seda kristliku ylestõusmispyhana vaid just põlise munapyhana.

Põliste pyhade ylevaate leiab koja võrgulehelt.

Pyhade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on praegu riigipyhaks järgmised maarahva pyhad:

Jõulud 24., 25. ja 26.12. (katteta on 21.12. - 23.12.)

Munapyha (kannab kristlikku nime - ylestõusmispyha)

Suvistepyha

Leedo 23. ja 24.06. 

Koda ootab tagasisidet, milliseid rahvakalendri põliseid pyhi võiks lugejate meelest veel tähistada riigipyha või ka riikliku tähtpäevana? Arvamusavaldused võib saata aadressil koda [at] maavald.ee

Pilt: Suur osa eestlasi käib liugupäeval esivanemate kombel liugu laskmas.