[text]
Täna on

t_284_8470V.gifMaavalla koda korraldab igakevadist korjandust, et koguda toetust hiite uurimiseks ja kaitsmiseks, põlisrahva teabevahetuse ja muude ettevõtmiste korraldamiseks. Seni on annetatud 568 eurot. Oleme väga tänulikud iga annetuse eest, kuid meie ylesannete täitmiseks kulub raha väga palju rohkem. Kodalased ning koja toetajad on teinud ja teevad kindlasti edaspidigi vabatahtlikku tööd, kuid sellest paraku ei piisa.

Oleme olnud seni seisukohal, et riik ei peaks usuyhenduste otsest tegevust rahaliselt toetama. Kui aga vaadata, millised summad eraldatakse aastast aastasse võõrsilt tulnud uskuse koguduste ja misjoni toetuseks, tekib paratamatult tunne, et peaksime samuti oma riigilt toetust saama. Muidu edendab Eesti Vabariik meilt kõigilt kogutud maksudega yksnes võõramaist pärandit, meie esivanemate pyhapaigad, tavad ja uskumused aga hääbuvad.

Näiteks maksab Eesti riik tänavu kristliku misjoni jms toetuseks Siseministeeriumi kaudu 671 072 eurot ehk 10 499 995 krooni. Lisaks veel riigipalgalised kristlikud vaimulikud sõjaväes, politseis ja vanglates. Maausuliste toetuseks aga mitte sentigi.

Nagu ikka selliste teemade puhul peab rõhutama, et on heameel, kui teistel läheb hästi. Omaenda riigi poole pöördudes aga tuleb kysida, mis on sellel pildil väga valesti.

Äärmiselt suur ebavõrdsus valitseb ka usulise kultuuripärandi toetamisel. Pyhakodade programmist toetatakse kirikuid tänavu 660 486 euroga. Lisaks saavad otsetoetust Narva Aleksandri Kirik - 106 303 eurot, Kuressaare Laurentiuse kirik - 63 912 eurot, Pöide kirik - 80 000 eurot, Tartu Pauluse kirik - 498 511 eurot ning Peterburi Jaani kirik ca 573 191. Kokku: 1 348 726 eurot. Looduslikud pyhapaigad aga mitte sentigi. Looduslike pyhapaikade andmekogu arendamiseks, pyhapaikade õigusliku seisundi täpsustamiseks, kaardistamiseks ja inventeerimiseks on tänavuses riigieelarves ette nähtud 14 000 eurot. Paraku otsustas Muinsuskaitseamet sellegi summa endale jätta ning kasutada oma otseste kohustuste täitmiseks.

Võibolla on aeg senist suhtumist muuta ning anda riigile märku, et ka põlisrahva maausku tuleb toetada. Tahaksime teada, mida arvate teie. Panime koja näoraamatusse sellel teemal väikse kysitluse. Valige seal endale meelepärane vastus.


Kuva: Kuku pyha tamm Kanepi kyla Karste kylas kuulub arheoloogiamälestisena riikliku kaitse alla. Maausulised rajasid pyhapaiga kaitseks piirdeaia. Valdav enamus põlisrahva pyhapaikadest on kaardistamata ning kaitseta.