[text]

Täna on

t_KiurKaasik_Siniallikas_1.gifEuroopa yhe vanima rahvana on meie eluolus rohkem põlist kui oskame sageli märgata. Nii elavad iidsed looduslikud pyhapaigad eesti ees-, perekonna-, koha-, tänava-  ja ettevõtete nimedes, taides, luules ja laulusõnades.

Avaliku arvamuse uuringute andmetel peavad eestlased pyhapaikade kaitsmist tähtsaks. Hiite haruldust ja ohustatust märgivad riiklikud ja rahvusvahelised dokumendid. Ametikoridorides on hiite päästmist arutatud yle kymne aasta. Pyhapaikade arengukava eelnõu kavandab aastaks 2020 hiied kaardistada 70 kihelkonnas. Ometi on hiied jätkuvalt hävimas unustamise ja seadusetuse tõttu, sest uuringuteks ei jätku raha.

Mujal Euroopas kadusid pyhapaigad juba sajandite eest. Kas Eesti hiied jäävad või kaovad, sõltub maksumaksja raha jagavast valitsusest ja Riigikogust.

Ahto Kaasik

Kuva: Saula Siniallikas, Kiur Kaasik

Lugu ilmus Maalehe arvamuslugude sarjas Sada sõna.