Pühäpäävä lõppi Kanepi kihlkunnan Valgjärvel võrokõisi 18. Kaika suvõülikuul. Võro kultuuri tull’ kaema ja kullõma inämb ku 300 inemist: inämb ku kunagi varramba, kirotas Uma Lehes Harjo Ülle.
Timahava oll’ suvõülikoolin pall’o juttu tuust, et vana Võromaa umavalitsuisil tulõsi iks hulga inämb ütitsit asjo tetä. Maakunnapiiri piäsi-i ütidse võro kultuuriala inemiisi vaihõl müürüs olõma.
Et tahtminõ võro keele ja kultuuriala ütte köütä om kimmäs, tuud näüdäs’ Võro ja Põlva maavanõmba ütine sõnavõtminõ suvõülikooli alostusõs.
Midä nä arvasõ võro keele oppamisõst uma valla koolõn, tuust kõnõli Veriora vallavanõmb Liini Enel ja Räpinä vallavanõmb, Vahtsõliina kandist Viitkalt peri Helmi Teet.
Vallajuhi omma võro keele oppamisõ puult, ku huviliidsi latsi jakkus. Saman tull’ vällä, et vallajuhtõlõ võisi inämb teedä anda, midä om taan as’an joba är tettü.
A oppa kiilt koton ja koolin pall’o tahat, ku nuur inemine iks umma kodokanti tagasi ei tulõ, sis olõ-i timäst umakultuuri alalõhoitjat. Seo murõ tull’ vällä Allasõ Anti jutust. Võro Maavalitsusõ majandusõ arõndamisõ osakunna juht kõnõl’ suvõülikooli rahvalõ uurmisõst Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi lõpõtajidõ tulõviguplaanõ kotsilõ. Kukki 66% näist löüdse, et võrokõnõ olla om väega uhkõ ja hää, sis tulõvikku köütvä Võromaaga õnnõ vähädse. «Mu linnu 36 inemisest om õnnõ viis tagasi Võromaal,» tugõ taad hiidütävät tõsiasja ka Allasõ Anti hindä kogõmus.
Mille sis? A midä tan imehtä, ku 21% latsõvanõmbist härgütäse ummi latsi Võromaalt är pagõma. Taa hirmutaminõ, et kodokandin om külh hää ellä, a tüüd nigunii saa-i, pandki noorõ otsustama, et tagasi olõ-i mõtõt tulla.
Samal aol pidä suurõmb jago nuurist väega uma kodokandi ilosast luudusõst ja 98% arvas võro keelest ja kultuurist häste. Ku näid saa viil avita tüükotussõ löüdmise vai uma äri alostamisõ man, sis või luuta, et noorõ perre tulõva umma kodokanti tagasi.
Nuuri ja latsi pääle oll’ hulga mõtõldu ka Kaika suvõülikooli programmin. Võrokiilne tulõtõrjõoppus, Mürgü Heiki meisterdämisoppus, Tagamõtsa Tarmo näütlemisoppus ja hulga muud põnõvat. Kolm julgõt Varstu kooli last opsõ är ka raadiointervjuu tegemise. Näide tett jutuajamist suvõülikooli rektori Kama Kaido, keelemehe Hindi Mati ja Tal’na Võro Seltsi üte vidäjä Müürsepä Külliga saa kullõlda 15. põimukuu pääväl kell 17.05 Vikerraadio võrokeelitsest saatõst.
Kontsõrt ja lõõdsasimman
Võrokeelidse muusiga huviliidsile teivä kontsõrti laulumehe Ilvese Aapo, Pulga Jaan ja Rahmani Jan, kiä näütsi umma vahtsõt plaati «Murõt ei olõ».
Valgjärvele sõidi Tarto lõõdsapäivilt ka kümmekund lõõdsamiist. Nä mänge puulpäävä õdagust pühäpäävä hummoguni vällä ja taa lustligu simmaniga jäivä väega rahulõ ka Valgjärve paikligu inemise, kiä võisi üten suvõülikooli rahvaga varavalgõni tandsu lüvvä.
«Suvõülikuul tulõ kimmähe ka vahtsõl aastagal, lubasi kõrraldaja. Kos, olõ-i viil teedä. Paiga pääl pakuti vällä Moostet, Rogosi mõisa, Oravat ja viil mitund ilosat vana Võromaa paika.