Järgmisel aastal jõuab Eesti keskkonnakaitsjateni rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) juhend looduslike pyhapaikade haldamisest. 2008. a Eesti osalusel IUCNi maailmakongressil heaks kiidetud juhend tõlgitakse eesti keelde, varustatakse Eesti pyhapaiku tutvustava peatykiga, trykitakse ning jagatakse keskkonnakaitsjatele ja teistele pyhapaikade haldajatele. Samuti korraldatakse Keskkonnaameti kuues piirkondlikus keskuses teabepäevad, kus õpetatakse juhendit rakendama.
Looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele mõeldud juhend tutvustab pyhapaikade haldamise häid näiteid maailma eri paigust ning esitab kindlad suunised pyhapaikade kaitse kavandamiseks ning korraldamiseks. Juhendi kohaselt tuleb looduskaitsealade valitsejatel enda haldusalas asuvaid pyhapaiku kaitsta ka siis, kui need pole riiklikud kultuurimälestised. Seejuures tuleb lähtuda põlisrahva ajaloolistest tavadest ning usuvabaduse põhimõtetes.
Pyhapaiku leidub nii Eesti looduskaitsealadel kui ka kaitstavate looduse yksikpaikade seas. Paraku on seni puudunud juhend selliste paikade haldamiseks. Seetõttu on mitmed looduskaitsealadel asuvad pyhapaigad saanud oluliselt kannatada. Näiteks on laastatud Kõnnumaa maastikukaitsealal asuvat Palukyla Hiiemäge ning Ebavere hiiemäge Lääne-Virumaal.
IUCNi kinnitusel on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Seega on Eesti pyhapaigad toiminud looduskaitsealadena nii kaua, kui inimesed siin on elanud, ligikaudu 10 000 aastat.
IUCNi juhendi rakendamiseks tööstuslikult arenenud maades on loodud Delose tööryhm, kus Eestit esindab Maavalla koda.
Keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnateadlikkuse alamprogrammi raames eraldati IUCNi juhendi juurutamiseks 173 890 krooni. Kavandatud ettevõtmise teevad teoks Maavalla koda, Hiite Maja sihtasutus ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Vaata lähemalt:
IUCNi pyhapaikade haldamise juhend
IUCNi juhendi suunised eesti keeles
Kuva: Tammiku Silmaallikas, Mats Kangur
Maavalla koda