Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku hinnangul ei suuda muinsuskaitseamet tagada praegu piisavat kaitset Eesti hiiepaikadele.
Eile õhtul teatas Maavalla Koda, et Jõelähtme vallas Maardu ning Saha kylas asuv haruldane pyhapaik on sattunud ulatuslike raietööde ohvriks. Maardu hiiemets ning ohvrikivi kuuluvad nõukogude ajast alates muinsuskaitse alla, kuid olid kuni käesoleva aastani piiritlemata. Alles maaomaniku raietaotluse menetlemisel määrati hiiepaiga piirid kindlaks. Sellega jäeti riikliku kaitseta suurem osa ajaloolisest hiiest. Raietöid tehakse 22 hektari suurusel Lepamardi kinnistul, mille riik myys kohalike elanike sõnul metsafirmale alles eelmisel aastal, kirjutas ERRs Merili Nael.
Ahto Kaasik selgitas ERRi uudisteportaalile, et lisaks ajaloolisele pyhapaigale on Maardu hiiemetsal ka kultuuriline väärtus, mille pind võib peita materiaalset kultuuripärandit. "Veelgi olulisem on aga selle paiga vaimse kultuuripärandi väärtus - need on selle paigaga seotud tavad ja uskumused. See on oluline ka kohalikele elanikele. Hiiemets on sisendanud kohalikele elanikele kindlustunnet ning alati on teatud, et see on pyhapaik ja jääb pysima ning riik seejuures kaitseb seda. Hiiepaik on oluline osa tervest ja väärtuslikust elukeskkonnast ning yhtlasi midagi, mis hoiab sidet esivanematega," rääkis Kaasik.
Tema sõnul on Maardu hiiemetsa raiega saanud Eesti kultuuripärand tõsiselt kannatada. "Kuna kultuuripärand kuulub kogu meie rahvale, siis kogu meie rahvas ja meie rahvuskultuur on saanud löögi ning suurt kahju. Samuti on saanud moraalselt kannatada maausulised ja kohalikud inimesed, kes peavad seda paika kalliks või yldse inimesed, kellele hiiepaigad korda lähevad," ytles Kaasik.
Ta meenutas, et Tõnu Lehtsaar Tartu Ülikooli usuteaduskonnast on öelnud, et inimene samastab ennast pyhadusega ning kui keegi ryvetab mingit pyhadust, olgu see mõni paik või symbol, siis inimene tajub, et rynnatud ja kahjustatud on teda ennast. "Praegu paljud inimesed tunnevad, et meie pyhadust ja selle kaudu ka meid endid ja meie väärtusi on rynnatud ning paljud inimesed on väga häiritud," märkis Kaasik.
Sajad hiied võivad hävida
Ahto Kaasik rääkis, et ajalooliste andmete põhjal on Eestis teada yle 500 hiiepaiga, millest muinsuskaitse all on vaid sadakond. Suurema enamuse hiiepaikade asukoht ja nende seisukord ei ole praegusel hetkel aga kellelegi teada.
"Me oleme hinnanud, et lähema kymnendi jooksul võivad olla jäädavalt hävimas kuni sajad hiied ja teised ajaloolised looduslikud pyhapaigad, sest kaovad ära inimesed, kes mäletavad neid ja võivad nende asukohti maastikul ette näidata," lisas Kaasik.
Samuti saavad tema sõnul hiiepaigad kahjustada ja võivad hävida arendus- ning ehitustegevuse käigus, kuna ettevõtted, omavalitsused ja inimesed lihtsalt ei tea, kus need paigad asuvad, sest need on valdavalt kaardistamata. Hiiepaikade kaardistamise hõlbustamiseks on koostatud riiklik looduslike pyhapaikade arengukava, kuid arengukavaga ettenähtud tööd on veninud väga kaua, sest riigil ei ole olnud piisavalt vahendeid.
"Kahjuks peab ka tõdema, et needki paigad, mis on võetud muinsuskaitse alla, ei ole tegelikult kaitstud. Muinsuskaitseamet andis alles mõni aasta tagasi nõusoleku tuulepargi ehitamiseks muinsuskaitsealusele Kunda hiiemäele ja on kiitnud heaks puhkekeskuse ehitamise Palukyla hiiemäele," tõi Kaasik näited.
"See näitab, et ka muinsuskaitse, mis on mõeldud riigi poolt säilitama meie kinnismuistiseid, sealhulgas ka ajaloolisi looduslikke pyhapaiku, hetkel veel hästi ei toimi. Ka kultuuriministeeriumi kinnitatud riiklik pyhapaikade arengukava on tõdenud, et muinsuskaitseametil hetkel puudub pädevus looduslike pyhapaikade kaitsmiseks," rõhutas ta ja lisas, et kuigi muinsuskaitseametis on loodud looduslike pyhapaikade ekspertkomisjon, ei pöördutud sellesama Maardu hiie piiritlemiseks ja raieloa andmisel komisjoni poole nõu saamiseks.
Euroopa mõistes haruldased mälestised
Ahto Kaasiku sõnul on Eesti puhul tegemist kogu Euroopas haruldaste mäletistega. "Läänepoolses Euroopas ei ole mitte kuskil säilinud nii palju looduslikke pyhapaiku ja nendega seotud vaimne kultuuripärand, traditsioonid ja uskumused ei ole mitte kuskil jõudnud nii elavalt kaasaega, kui Eestis. Selles mõttes on tegemist täiesti erakordse kultuuripärandiga, mille tähtsus yletab kaugelt eesti kultuuriruumi piirid," selgitas Kaasik.
Ta ytles, et ka Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN) on märkinud ära Eesti pyhapaigad kui väga erilise mälestiste ryhma Euroopas.
IUCNi teatel on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. "See tähendab, et ka sealsamas Maardu hiiemetsas on loodust kaitstud aastasadu, kui mitte tuhandeid, lähtuvalt meie oma kultuurist ja maausust. Juba ainuyksi selle tõttu peaks neid alasid väga hoolikalt hoidma," ytles Kaasik.
Kuva: Maardu Hiiemets, Tarvo Tiivits, Maavalla hiite kuvavõistluse 2008. a võidutöö