Maavalla koda kuulutas hiljuti välja looduslike pyhapaikade fotovõistluse “Maavalla hiied 10221”. Et hõlbustada piltide tegemist, koostasime valiku, milles leidub iga maakonna kohta viis pyhapaika koos viidetega nende asukohtadele jm andmetele. Pyydsime valida selliseid pyhapaiku, mis on juba laiemalt tuntud või mille leidmine ei tohiks olla väga raske.
Pyhapaiga otsija võib alati teed kysida kohalikelt inimestelt. Vaid nõnda võib teada saada ka pärimuslikke andmeid, mis muudavad foto väärtuslikumaks. Samas peab arvestama, et kaugeltki mitte iga kohalik elanik, sageli isegi põliselanik, ei tea enam pyhapaikasid ega nendega seotud pärimust. Teinekord võib aga kohtuda ka inimesega, kes teab pyhapaigast, millest uurijatel ja muinsuskaitsjatel aimu polnudki.
Praegu on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 500 hiie- ja paar tuhat muud looduslikku pyhakohta. Muinsus- ja looduskaitse all on neist vaid väike osa.
Kui kord pyhapaik on leitud, tasub seal meeles pidada häid hiietavasid. Hoidke rahu ja puhtust nng vältige puude-põõsaste vigastamist. Nõnda käitute aruka inimesena ja hoiate nii pyhapaika kui iseennast.
Silmas peaks pidama sedagi, et Eesti seadused tagavad oma rahvale vaba ligipääsu yksnes kaitsealustele pyhapaikadele, seda päeva tõusust loojanguni.
Lisaks. Kui märkate pyhapaigas toimuvat lagastamist või hävitustööd, samuti metalliotsijaga või ilma selleta ringi liikuvaid hauaröövleid, teatage sellest kindlasti Muinsuskaitseametile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja Maavalla kojale See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Enne teisi tasub kindlasti helistada aga politseisse. Pyhapaiga rikkujad ja kultuuripärandi hävitajad peavad saama karistuse!
Ootame teavet neistki maaomanikest, kylaseltsidest, asutustest või omavalitsustest, kes on osanud põlist pyhapaika esivanemate vaimus hoida. Kes, kus ja mida eeskujuväärivat on teinud? Anname sellest teistelegi teada.
VALIK LOODUSLIKKE PYHAPAIKU
Harjumaa
Lehmja hiietammik. Rae valla Jüri asulas
Pärnamäe hiis. Jõelähtme valla Jägala kylas
Tylivere tamm. Kuusalu valla Kuusalu kylas
Vaata lisaks
Sinialliku allikad ja hiis. Kose valla Saula kylas
Vaata lisaks
Hiis. Rae valla Vaida alevikus
Hiiumaa
Hiieniinepuu. Kõrgessaare valla Ylendi kylas
Vaata lisaks
Ohvritamm. Emmaste valla Tärkma kylas
Vaata lisaks
Pyha leppe kivid. Pyhalepa valla Pyhalepa kylas
Palade silmaallikas, Kukemäe allikas. Pyhalepa valla Partsi kylas
Kylmallikas. Kõrgessaare valla Mägipe kylas
Ida-Virumaa
Purtse Hiiemägi. Lüganuse valla Purtse kylas
Suvaline koht Hiiemäel
Vana hiiepärn
Hiiemäe kivikalmed
Vaata lisaks
Kuremäe hiiemägi. Illuka valla Kuremäe kylas
Hiieallikas
Vana hiietamm
Tammiku hiis. Jõhvi valla Pauliku kylas
Ohvriallikas. Lyganuse valla Purtse kylas
Hiis ja ohvritamm. Mäetaguse valla Kalina kylas
Jõgevamaa
Hiis ja ohvrikivi. Põltsamaa valla Kalme kylas
Vaata lisaks
Pöndi hiiepärn. Põltsamaa valla Rõstla kylas
Ohvritamm. Pala valla Ranna kylas
Vaata lisaks
Laiuse Siniallikas. Jõgeva valla Vilina kylas
Vaata lisaks
Hiiemägi, kivikalme. Puurmani valla Jõune kylas
Järvamaa
Karinu ohvrikivi ehk Orjakivi ehk Katkukivi. Järva-Jaani vallas Karinu külas
Vaata lisaks
Matsimäe Pühajärv. Paide vallas, Annast 8 km loodes, vallseljakust ida pool, Seli järvest 2 km lõuna pool Taga-Võõbus asuv 5,5 ha suurune umbjärv.
Hiiemägi ja ohvrikivi. Tyri valla Mõla kylas
Nõiamägi. Ambla valla Käravete külas
Hiiemägi. Koeru valla Abaja kylas
Läänemaa
Hiiekynnapuu. Taebla valla Allikmaa kylas
Ohvriallikas. Risti valla Kuijõe kylas
Hiis, hiietamm. Lihula valla Lautna kylas
Ohvrikivi. Oru valla Oru kylas
Hiiealune. Lihula valla Hälvati kylas
Lääne-Virumaa
Tammealuse hiis. Viru-Nigula valla Samma kylas
Ebavere hiiemägi. Väike-Maarja valla Ebavere kylas
Hiieniinepuu. Vihula valla Ilumäe kylas
Ohvrikivi Toolse rannamehe tytar. Sõmeru valla Raudlepa kylas
Hiiemägi. Rägavere valla Miila kylas
Kallukse hiiemänd. Kadrina valla Vaiatu kylas
Põlvamaa
Taevaskoda. Põlva valla Taevaskoja kylas
Hiiepuu Kuku tamm. Kanepi valla Karste kylas
Uku kivi. Kanepi valla Varbuse kylas
Silmaläte. Laheda valla Pragi kyla
Pyha koht Luhamägi ehk Maarjamägi. Räpina valla Linte kylas
Pärnumaa
Hiiemägi ja ohvrikivi. Audru valla Marksa kylas
Ohvripärn Riinu. Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus
Hiietammik (Mihkli tammik). Koonga valla Mihkli kylas
Hiis, ohvriallikas ja 4 ohvrikivi. Koonga valla Paimvere kylas
Hiiesaar. Tori valla Muraka kylas Pärnu jões
Raplamaa
Palukyla hiiemägi. Kehtna valla Palukylas
Vaata lisaks
Hiiekivi ehk Verekivi. Kohila valla Hageri kylas
Kurrika allikas, Silmaallikas ja Siniallikas (3 pyha lätet). Kohila valla Pahkla kylas
Sipa hiiepärn. Märjamaa valla Sipa kylas
Hiiemägi. Raikkyla valla Raela kylas
Saaremaa
Panga panga hiis. Mustjala valla Panga kylas
Vaata lisaks
Kaali järv ehk Pyhajärv. Pihtla valla Kaali kylas
Vaata lisaks
Võlla hiietamm. Muhumaal Hellamaa kylas
Vaata lisaks
Ohvriallikas. Mustjala valla Järise kylas
Hiis ja Hiiekivi. Valjala valla Väkra kylas
Vaata lisaks
Tartumaa
Kiigeoru hiiesalu. Haaslava valla Koke kylas
Vaata lisaks
Ohvripärn. Võnnu valla Terikeste kylas
Hiiemägi, Ohvrimägi, kivikalme. Konguta valla Vellavere kylas
Ohvriallikas Kave läte. Puhja valla Mõisanurme kylas
Ohvrikivi. Tartu valla Salu kylas
Valgamaa
Ohvrikivi Orjakivi. Helmes
Ohvriallikas Pärliallik. Helmes
Vaata liaks
Hiis “Lindsi saarik”. Hummuli valla Jeti kylas
Pyhajärv. Otepää vallas
Ohvrimänd. Taheva valla Hargla kylas
Viljandimaa
Ohvrikoht ja kalmistu Annemägi. Karksi valla Lilli kylas
Hiiemägi, Hiietammik. Karksi valla Lilli kylas
Siniallikas. Paistu valla Sinialliku kylas
Vaata lisaks
Ohvrikivi. Paistu valla Sultsi kylas
Hiis ja allikas. Suure-Jaani valla Tääksi kylas
Vaata lisaks
Võrumaa
Tammealuri tamm. Urvaste valla Urvaste kylas
Vaata lisaks
Tammetsõõr. Lasva valla Antsumäe kylas
Vaata lisaks
Kalmotopettäi. Meremäe valla Härma kylas
Ohvrikivi. Sõmerpalu valla Linnamäe kylas
Ohvrikivi Jaanikivi. Meremäe valla Meeksi kylas
Sarnaseid andmeid võib igayks otsida ka omal käel.
Muinsuskaitseameti kaitsealuste mälestiste registris tuleb valida huvipakkuv maakond, vald ja märkida ära arheoloogiamälestised. Avaneb valitud valla arheoloogiamälestste loend, mille hulgas võib olla ka looduslikke pyhapaiku. Iga mälestise lehelt avaneb link Maa-ameti kaardile, kus mälestise asukoht on tähistatud lilla aasristiga. Kaarti saab tööristaribal olevate vahendite abil suurendada, vähendada ja vaadata sealt ka teiste mälestiste andmeid.
Muinsusregistri puhul peab silmas pidama, et sinna on kantud vaid väike osa (ligikaudu 450) meie ajaloolistest pyhapaikadest. Hiite puhul on sageli kaitse alla võetud vaid yks kivi, kalme, allikas või puu. Samuti pole Muinsuskaitseametil reeglina andmeid pyhapaikade piiride ja nendega seotud vaimse kultuuripärandi kohta.
EELIS (Eesti looduskaitse infosysteem) lehelt saab pyhapaiku otsida märksõna järgi või kaitsealade, yksikobjektide, yrgloode objektide, pärandkultuuri objektide või veekogude hulgast. Tavaliselt avaneb mälestise lehelt ka kaardilink.
Pyhapaikade otsimisel võib abiks olla Maavalla koja lehele kogutud pärimusest ja muudest pyhapaikade andmetest:
Sellelt lehekyljelt leiab lisaks andmeid Jaan Jungi Muinasaja teaduses avaldatud pyhapaikadest, Virumaa hiitest ja muust seonduvast.
Pilt: Hiiesaar Tori kihelkonna Muraka kylas
Maavalla koda