Laupäeval, 23.11. Tartus toimunud Hiie väe tunnustamise syndmusel kuulutati aasta hiie sõbraks Ida-Virumaa Vaivara valla elanikud Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov. Tunnustus pälviti Hiiemetsa kyla hiies asuva pärimustega seotud Kanepkaula kivi kaitsmise eest.

2005. aastal toimunud Tallinn-Narva maantee remonditööde ajal kaitsesid hiiesõbrad maantee ääres asuvat kivi äravedamise eest. Kohalikule rahvale märgilise tähtsusega rahn õnnestus päästa järjekindla selgitustöö tulemusena. Kanepkaula kivi on ainus rändrahn, mis asub suure riigimaantee tammis. Kohalike elanike saavutusele lisab kaalu see, et kivi ei ole muinsus- ega looduskaitse all.

Tunnustust vastu võtma tulnud Helmi Kaljurand vöötati rahvariidevööga. Austuse ja usalduse märgina anti talle yle hiie sõbra kirves. Hiie sõbrale esitatud liigutava tänu-regilalulu ajal tõusis saalis viibinud rahvas pysti.

Kuni eelmise aastani Vaivara vallas keskkonnanõunikuna töötanud Helmi Kaljurand kutsus oma sõnavõtus eesti rahvast yles oma hiiepaikasid hoidma. "Meie Vaivara vald ja samuti Hiiemetsa hiis on eelnevatel aegadel palju kannatanud. Me saame kaitsta vaid riismeid, mis on jäänud meie hiiest. Eesti rahvas, hoidke oma hiiepaikasid", ytles Helmi Kaljurand.

Syndmusel autasustati samuti hiite kuvavõistluse võitjaid ning tunnustati hiiesõbralikke ettevõtmisi. Syndmuse korraldasid Maavalla koda, Hiite maja SA ja Tartu Ylikooli looduslike pyhapaikade keskus. Syndmus toimus Kaitseväe Yhendatud Õppeasutuste aulas.

Aasta hiie sõber kuulutati tänavu välja kuuendat korda. Varem on aunime pälvinud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo, Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.

Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, yhendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on ajalooline looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isikute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu.

Ylesvõtted aasta hiie sõbrast ja Kanepkaula kivist:
http://www.maavald.ee/kuvad/?tee=algus&kuvad=22

Hiie sõbra väljakuulutamine

Läbi aastasadade on maarahva kõlbelised, julged ja väärikad inimesed hoidnud pyhi paiku ja astunud vajaduse korral kasvõi mõõk käes nende kaitsele. Aastakymneid väldanud muistne vabadussõda peeti meie maa ja maameele kaitseks. Kuni on kasvõi yks põlvepikkune poisike … ei loobu me omast.

1642. a tõusis Urvaste kihelkonna rahvas yles, et kaitsta pyha jõge. Nende vastu saadeti sõdurid.

1717. aastal kui Viru-Nigula pastor rääkis hiiest halvasti, hakkas yks Võrkla kyla talupoeg Toomas talle nii valjult vastu ja pyha kohta kaitsma, et ta kinni võeti ja karistamiseks ära viidi.

1888. aastal keeldusid Noarootsi kihelkonna Tahukyla elanikud raiumast hiiest puid.

1984. aastal keelab vana kylamees Vinnis kolhoosiesimees Erich Eriltil pyhapaigas puid raiuda. Mõned aastad hiljem, raskesti haigena, kahetseb too kibedalt, et ei hoolinud keelamisest.

2004. aastal peatasid regilaule laulvad meeleavaldajad ehitusmasinate tee Palukyla Hiiemäele.

Läbi sajandite kurdavad vallutajad, et põlisrahvas pole ka suurima sunni korral nõus tõstma kätt oma pyhapaikade vastu. Sajad hiied ja tuhanded teised looduslikud pyhapaigad on jõudnud meieni tänu inimestele, kelle nime me enam ei tea.

Kuid ka praegu astuvad tublid mehed ja naised igal aastal ikka ja uuesti välja, et kaitsta oma rahva pyhapaikasid ja hoida neid esivanemate vaimus. Nende nimesid me teame,  neid saame väärika ja kõlbelise käitumise eest tänada, neid saame teistele eeskujuks tuua.

Viiel eelneval aastal on Maavalla koja, Hiite Maja sihtasutuse ning EVT põlisrahvaste sihtasutuse esindajad kuulutanud aasta Hiie sõbraks kaheksa inimest.

10221. aasta Hiie sõber Martin Kivisoo algatas ja toetas igati Muhumaa pyhapaikade uurimist ning kostis kodusaare pühapaikade eest.

10221. aasta Noor Hiie sõber Minni Saapar kaardistas põhikooli õpilasena ja innustatuna Metsatöllu kontsertist Saaremaa Pihtla valla pühapaigad.

10222. aasta Hiie sõbra aunime sai perekond – Lembi Välli, Arvi Sepp ja Toivo Sepp – kes oli kymmekond aastat kaitsnud Palukyla Hiiemäge arutu hävitustöö eest.

10223. aasta Hiie sõber Mari-Ann Remmel kaitses lagedaksraiumise eest oma koduhiit – Lehmja hiietammikut.

10224. aasta Hiie sõber Jaanus Hiis peatas mullu oma kodukohas asuva Maardu Hiiemetsa lageraide.

10225. aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu eestkostmine on kaitsnud mitmeid ristipuid ja –metsi.

Täna, siin, Hiie väe syndmusel on meie erilne tähelepanu ja austus pyhendatud kolmele  hiiesõbrale, kelle julgus, tarkus ja visadus alles ootab väärilist tunnustust.

Nagu varasematel aastatel nii ka tänavu saab Hiie sõber tänu täheks kirve - väärika töö-, sõja- ja taiariista. Kirves tähendab valikuvabadust ja vastutust. Nagu sõna nii ka terariista vägi teeb hea inimese käes häid tegusid  ning vääritu inimese käes halba.

Hiie sõpradele köidetakse ymber vöö. Hoidku sellesse kirjutatud esivanemate vägi ja meie tänu häid inimesi.

Tänavune hiie sõbra aunimi läheb auga Vaivara kihelkonna rahvale.

Möödunud sajand räsis Virumaa Vaivara kihelkonna loodust ja põlisrahvast halastamatult. Nii ka Repniku – uue nimega Hiiemetsa - kyla hiiemägi sai sygavaid haavu. II maailmasõja turmalahingud Sinimägede eesiinil ning veidi hiljem Narva soojuselektrijaama ehituseks kruusa kaevandamine muutis hiiemäe palet oluliselt. Ka praegune Tallinn-Narva maantee ei tee pyhapaiga ymber austavat kurvi, vaid lõikab hoolimatult yle selle nõlva. Selle riigi suurima manatee tammis, hiiemäe nõlval, asub suur rändrahn - Kanepkaula kivi. Imekombel elas ta yle sõjad ja maanteeehituse ning jäi ajapikku Eesti ainsaks rändrahnuks, mis asub suure riigimaantee tammis. Kivi on näinud tulemas ja minemas erinevaid aegu. 1994. aastal sõitsid kivist mööda Eestist lahkuvad nõukogude sõjaväe kolonnid. Kivist on möödunud Narvat kylastanud kuningad ja presidendid, rääkimata muudest  võimukandjatest. Kivist mööduvad iga päev lõputud kauba- ja reisijateveokid. Kõige sagedamini aga kohalikud elanikud.

Kiiresti muutuvas maailmas sai Kanepkaula kivist põliselanikele pysiv põhjanel, kodune ilmapuu, muutumatu väeallikas, millele kindel olla ja millele toetuda.

Ligi kymme aastat tagasi asuti eruroliidust saadud toetuse abil uuendama hiiemäge yletavat maanteed. Teeääri palistavad vanad puud olid juba mitmel pool langetatud. Kindel kavatsus oli ka Kanepkaula kivi kui euronorme eirav loodus ära vedada. Siis aga võtsid sõna Hiiemetsa kyla põliselanikud ning Vaivara valla keskkonnanõunik. Kanepkaula kivi tähtsust selgitati ehitajatele, projekteerijatele ja ametnikele. Peeti koosolekuid ja nõupidamisi. Ja juhtus ime – kivi, mis pole yhegi ametliku kaitse all – jäi. Kohalike elanike tunded, soovid ja sõnad osutusid tugevamaks võõrsil koostatud kirjadest. Kivi jäi ning seisab Hiiemäe nõlval märgiks, et Vaivara kihelkonna ning kogu Maavalla põlisrahvas kestab edasi ajast aega.

Isandad ja emandad, 10226. ajastaja Hiie sõbrad on Kanepkaula kivi hoidjad Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov.