Ussid

Ussimaarjapäev pidi uss urgu minema ja õun valmis olema. Sis hakati õunu syyma.
Rannu

Ussimaarjapäeval poeb uss mätta ja ei liiguta end enne jyripäeva pikset.
Jõvi

Ussimaarjapäev, 8. IX. Ussid lähvad magama, aga kes ei ole mättasse pugend, see enam ei pääse ja hävineb.
Simuna

Ussimaaripäest öötakse ussid ikka maa sisse minavad. Aga juba nad lähtvad, neid rampu kodib pärast kyll veel.
Kaarma

Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama (pidi myrgi kaotama).
Anna

Ussimaarjapäeval ei tohi metsa minna, siis ussid poevad oma paika, siis on neid palju.
Iisaku

Ussimaarjapäiva unestasingi. Se oli jo enne mihkli, siis enamb ussi ei kardetud, uss läks mätta. Siis aketi jõhvikal käima.
Lyganuse
 

Õmblemine

Kes ussimaarjapäeval õmbleb, seda hammustab uss.
Sangaste

Ussimaarjapäeval ei tohtind õmmelda, seepärast et ussid teise suvel heinaajal närivad või nõelavad – kuidas vanad inimesed nimetasid.
Kaarma

Õmmelda ega kedrata ega midagi lõngaga ussimaarjapäeval ei tohi. Sest järgmisel aastal tulevad ussid siis sinule liiga ligi.
Keila

Ussisõnad

Ussisõnad: "Ussikene ullukene, keri ennast kerasse, mässi ennast mättasse, pue paju juure alla! ära puudu minusse, puudu paju juuresse!" Kui sa metsa lähad, kus paelu ussa on, seal isimese ussile, keda sa näed, need sõnad ära lued, siis võid sa ilma suurema ettevaatamiseta käia. Ussa on aga metmet seltsi ja sõnu üeldakse ka väga metmesugusid olema.
Vändra
Loorits, lk 200

Ussil huuled punased,  
maol jalad madalad.  
Supsa üle saatude,  
puperdades üle puide.  
Tõrvatud mu jalukesed,  
tõrvatud mu käekesed -  
ise ma tõrva tõrukene,
mäda rasva rakukene.  
Ussidest ma aida tegin,  
madudest ma vitsad väänsin –  
hännad ma panin ääretsit pidi,  
pead ma panin sihetsit pidi.  
Põues mul tuli põlemas,  
südame all mul sütekotti,  
lagipeal mul lõke laia.  
Kaudu siis käisid Ruhnu rusked,
Ruhnu rusked, Kihnu kiudud,
Vigala veripunased.
Vader oli ühe, vader oli teise,
vader põllule, varesele;
käli oli ühe, käli oli teise,
käli aia kännu peale.
Tee peal sa tige litu,
raja peal sa raisaka lasu!
Sina sõge, mine jõge!
Soost toodi sojukesi,
pajust toodi palavukesi.
Sinu silmad sõelapõhja.
Vaat see on õige mees,
kes liivast leiba lõikab!
Saaremaa
Loorits, lk 205