[text]
Täna on

29.11.10221 (2008) Esimeseks Hiie sõbraks kuulutati Martin Kivisoo

t_hiisesober1.gifLaupäeval, 29.11. Tartus toimunud Hiie väe tunnustussyndmusel kuulutati esimest korda ajaloos välja Hiie sõber, kelleks sai Muhu saare põliselanik, maahobuste kasvataja ja turismitalunik Martin Kivisoo.

Martin Kivisoole anti Hiie sõbra nimi eriliselt silmapaistva, tulemusliku ja eeskujuvääriva tegevuse eest kodusaare hiite ja teiste looduslike pyhapaikade uurimisel, hoidmisel ja tutvustamisel. Martin Kivisoo algatusel, toetusel ja osalusel on alates 2005. aastast toimunud Muhus looduslike pyhapaikade väliuuringud, mille käigus on teadlased saanud andmeid enam kui 60 seni teadmata pyhapaigast. Uurimistöö edukuse yheks põhjuseks on see, et Martin Kivisoo eestkoste ja usaldusväärsuse varal on kogukond ajaloos esimest korda usaldanud uurijatele teadmisi, mida seni on hoitud rangelt oma teada.
 
Muhu saarelt saadud kogemused on eriti väärtuslikud selles mõttes, et näitavad, kuivõrd ohustatud on enamus Eesti ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Lähema kymnendi jooksul võivad nii meie rahva kui maailmakultuuri jaoks jäädavalt hävida sajad ajaloolised pyhapaigad - seda juhul, kui uurijad ei jõua õigeaegselt pärimuse kandjateni.

t_hiiesober2.gifMaavalla koda märkis ära ka noore hiiesõbra – Minni Saapari – tubli tegevuse. Põhikooli viimase klassi tydrukuna otsis ta uurijate nõu ja abi ning kaardistas eelmisel aastal Saaremaa Pihtla valla ajaloolised looduslikud pyhapaigad. Tema töö päästis hävimast mitmed pyhapaigad ja annab olulise lähteteabe selle piirkonna pyhapaikade uuringuks.

Martin Kivisoolele anti lugupidamise ja tänu märgiks yle hiie sõbra kirves.
Nii Martin Kivisoo kui Minni Saapar vöötati tänutäheks rahvariidevööga.

t_MaarduHiis2.gifHiie väe tunnustussyndmusel autasustati samuti fotovõistluse Maavalla hiied 10221 võitjaid. Täiskasvanute ryhmas võitis esikoha Tarvo Tiivitsa foto Maardu hiiemetsast. Kuni 16aastaste esikoht läks jagamisele Mana Kaasiku Roostallika ja Toomas Koitmäe Helme ohvrikivi pildi vahel.

Lisateavet

Kõik fotovõistluse võitjad ja fotod


Martin Kivisoo ja Minni Saapari tegevuse tutvustused, fotod

Pildid:
1. Martin Kivisoole anti yle Hiie sõbra kirves. Auli Kytt
2. Martin Kivisoo ja Minni Saapar. Auli Kytt
3. Maardu hiiemets. Tarvo Tiivits


Maavalla koda





Seotud uudised

03.11.10221 (2008) Hiie sõbra aunimetuse saamiseks esitati kuus inimest

03.11.10221 (2008) Hiie sõbra aunimetuse saamiseks esitati kuus inimest

t_kunnatiKivi.gifKooljakuu alguseks esitati Maavalla kojale Hiie sõbra aunimetuse andmiseks kuus inimest. Järgnevalt tuleb hindamiskogus vaagimisele nende inimeste tegevus hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hoidmisel ja tutvustamisel.

Hiie sõbra(d) kuulutab koda välja 29.11. Tartus toimuval tunnustamissyndmusel.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahab koda tunustada tublisid inimesi ja näidata pyhapaikade hoidmiseks head eeskuju teistelegi.

Looduslike pühapaikade omamisel, haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida rahvuslikke ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja asise elma- ja loonapärandi säilimisele.

Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte, riigi- või omavalitsusasutus, kelle tahte ja sihikindla tegevuse tõttu on käesoleval või eelmistel aastatel yks või enam looduslikku pyhapaika säilinud või selle/nende seisukord paranenud. Tunnustamisvääriline on kahtlemata ka looduslike pyhapaikadega seotud vaimse elmapärandi (ajalooline kohanimi, kohapärimus, tavad ja väärtushinnangud) hoidmine, uurimine ja tutvustamine.

Hiie sõbra tunnustamissyndmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Pilt: Muhu Aljava kyla Kunnatikivi päästis kohalik kylamees nõukogude ajal maaparanduse kyysist .


Maavalla koda

15.09.10221 (2008) Tunnustame hiite sõpru!

15.09.10221 (2008) Tunnustame hiite sõpru!

t_kiigeoru2.gifMaavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunimetuse andmiseks, et selle abil tunnustada inimesi, kes on põliste hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata aga head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade omamisel, haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida rahvuslikke ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja asise elma- ja loonapärandi säilimisele. Lyhidalt: hoides hiisi hoiame oma rahva kõige sygavamaid juuri ja oma maad.

Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte, riigi- või omavalitsusasutus, kelle tahte ja sihikindla tegevuse tõttu on käesoleval või eelmistel aastatel yks või enam looduslikku pyhapaika säilinud või selle/nende seisukord paranenud. Tunnustamisvääriline on kahtlemata ka looduslike pyhapaikadega seotud vaimse elmapärandi (ajalooline kohanimi, kohapärimus, tavad ja väärtushinnangud) hoidmine, uurimine ja tutvustamine.

Ettepanekuid Hiie sõbra aunimetuse andmiseks võivad esitada kõik era- ja juriidilised isikud. Ettepanek peab sisaldama: tunnustatava nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning kindla paiga puhul selle võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31.10.10221 (2008) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla koda, p.k. 363 Tartu 51002.

Maavalla koda moodustab hindamiskogu, mis tutvub esitatud juhtumitega ja määrab yhele või mitmele isikule Hiie sõbra aunimetuse. Aunimetuse pälvinuid tunnustatakse avalikul ja pidulikul syndmusel jõulukuu hakul Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel paik looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit. Matusekombestikuga seotud ja kõige enam Maavalla lõunaosas leiduvate ristipuude puhul pole nende ajaloolisus määrav.

Teadaolevast ligikaudu 2500 ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on praegu riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus olukorras, kuna maaomanikud, kasutajad või ka riigi- ja omavalitsusasutused  pole osanud või tahtnud neid kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli syydi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste põlisemad juured katkenud ning koolide õppekavadki on põlisest vaikinud.


Seepärast tulebki märgata, tunnustada ja eeskujuks tuua neid inimesi ja juhtumeid, kellelt ja millest tasub õppida.

Näiteid looduslikest pyhapaikadest

Headest hiietavadest

Lähem teave: tel 56686892, koda[at]maavald.ee

Pilt: Kigeoru hiis Võnnu kihelkonnas


Maavalla koda