[text]
Täna on

21.11.10223 (2010) Selle aasta Hiie sõbraks pärjati Mari-Ann Remmel

Mari-Ann Remmel
Mari-Ann Remmel
20.11. Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis  toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel. 1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud  hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.

Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. "Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks" ytles Mari-Ann Remmel.

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_MariOieVaike.jpgSyndmusele kogunenud sadakond inimest tõusis pysti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestlaulmisel Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis yle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikkust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pyhapaikade kaitsmiseks.

Tunnustamissyndmusel tänati lisaks mitmeid asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pyhapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud. Põlva linn on pärimuskultuuri aasta raames  aidanud korraldada mitmeid pyhapaiku tutvustavaid syndmusi. Siseministeerium on viimastel aastatel aidanud koostada ja rakendada looduslike pyhapaikade riiklikku arengukava. Eesti Maaülikool on avanud esimese kõrgkoolina Eestis looduslike pyhapaikade valikained. Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel leiti riigieelarvest vahendid käesoleval aastal pyhapaikade arengukava rakendamiseks. Ajakirjad Maakodu ning Loodusesõber on tutvustanud pyhapaikasid ja nendega seotud pärimust nii sarjade kui eraldi lugudena. Rohelise teabe värav Greengate on pysivalt tutvustanud nii pyhapaikadega seotud muresid kui ka häid tavasid. Võro Instituut osales võrokeelse laulupeo Uma Pido tule syytamisel ja hoidmisel Taevaskoja pyhapaigas. Aivar Jürisalu on kohaliku elanikuna aastate jooksul osalenud Palukyla Hiiemäe kaitsmises ning järelevalves. Kanadas elav Margus Tae on aastakymnete jooksul tutvustanud sealsele eestlaskonnale hiietavasid ning on hooldanud Eesti kogukonna hiiepaika Kotkajärvel.

Hiie väe syndmusel kuulutati välja ka kuvavõistluse Maavalla hiied 10223 võidutööd. Peaauhinna võitis Hendrik Relve pilt Tõrenurme hiiepärnast. Laste esikoha sai kolmandat aastat järjest Toomas Koitme kuvaga Ristivälja ohvrikivist. Kokku anti välja 12 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võrumaa, Põlvamaa ning saarte eriauhinnad.

Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Syndmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida soovi korral hiljem keskkonnasõbraliku ja väärika annina pyhapaika jätta. Andide myygist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiesõbralikeks ettevõtmisteks.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soome-ugri rahvaste jaoks on looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa yhisest identiteedist. Eesti kultuuriministeerium kinnitas 2008. a looduslike pyhapaikade päästetöödeks riikliku arengukava.

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_HiieVagi23.jpgHiie väe syndmust toetasid: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Põlva linn, Maakodu, Tihuse turismitalu, Võro Instituut, Võro Selts VKKF.

Kuvad: Hiie sõber 10223 Mari-Ann Remmel ja Seto lauluimä Sarve Õiõ. Mats Kangur





Seotud uudised

23.11.10223 (2010) Hiie sõbra väljakuulutamine

23.11.10223 (2010) Hiie sõbra väljakuulutamine

Vanemuise teatri lavastaja ja näitleja Rein Pakk. Heigo Mägi
Vanemuise teatri lavastaja ja näitleja Rein Pakk. Heigo Mägi
20.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel aset leidnud Hiie sõbra väljakuulutamisel luges Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja Rein Pakk ette järgmise sõnavõtu:

Läbi aastasadade on maarahva kõlbelised, julged ja väärikad inimesed hoidnud pyhi paiku ja astunud vajaduse korral kasvõi mõõk käes nende kaitsele. Aastakymneid väldanud muistne vabadussõda peeti meie maa ja maameele kaitseks. Aegade hämarusest on meieni jõudnud esivanemate sõnad: kuni on kasvõi yks põlvepikkune poisike … ei loobu me omast.

Meie ajalugu on ka pyhapaikade kaitsmise lugu

1642. a tõusis Urvaste kihelkonna rahvas yles, et kaitsta pyha jõge. Nende vastu saadeti sõdurid.

1717. aastal kui Viru-Nigula pastor rääkis hiiest halvasti, hakkas yks Võrkla kyla talupoeg Toomas talle nii valjult vastu ja pyha kohta kaitsma, et ta kinni võeti ja karistamiseks ära viidi.

1888. aastal keeldusid Noarootsi kihelkonna Tahukyla elanikud raiumast hiiest puid.

1984. aastal keelab vana kylamees Vinnis kolhoosiesimees Erich Eriltil pyhapaigas puid raiuda. Mõned aastad hiljem, raskesti haigena, kahetseb too kibedalt, et ei hoolinud keelamisest.

2004. aastal peatasid regilaule laulvad meeleavaldajad ehitusmasinate tee Palukyla Hiiemäele.

Läbi sajandite kurdavad vallutajad, et põlisrahvas pole ka suurima sunni korral nõus tõstma kätt oma pyhapaikade vastu. Sajad hiied ja tuhanded teised looduslikud pyhapaigad on jõudnud meieni tänu inimestele, kelle nime me enam ei tea.

Kuid ka praegu astuvad tublid mehed ja naised igal aastal ikka ja uuesti välja, et kaitsta oma rahva pyhapaikasid ja hoida neid esivanemate vaimus. Nende nimesid me teame ja neid saame väärika ja kõlbelise käitumise eest tänada ja austada.

Täna, siin, Hiie väe syndmusel on meie erilne tähelepanu ja austus pyhendatud yhele hiiesõbrale.

HiieSober23.jpgVaskjala kihelkonna põlismaalasena on ta pidanud kalliks oma kodukohas asuvat Lehmja tammikut. Hiietammikust ammutatud jõud, kodukohast kuuldud pärimused ning hiljem kogutud tarkused andsid talle väe seista otsustaval hetkel tammiku kaitsele. Ajal, kui mõtlematud valitsejad olid asunud tammikualust lagedaks raiuma, leidis ta eneses julgust neid korrale kutsuda. Ta kaasas Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli ning Eesti Rahva Muuseumi targemad pead ja säravamad sydamed ning peatas arutud raietööd.

Rahvapärimuse ja hiite tunnustatud uurijana on ta olulisel määral aidanud kaasa teistegi pyhapaikade kaitsmisele. Tema osalusel on valminud Palukyla Hiiemäe, Taaritammemäe hiie ning Kunda Hiiemäe väärtuste ning kaitsmise käsitlused.

1998. aastal avaldas ta Eesti Rahvaluule Arhiivi andmete põhjal raamatu Hiie ase. Seni ainus Eesti hiitele pyhendatud raamat on aidanud tuhandetel inimestel tutvuda hiiepärimusega ning mõista looduslike pyhapaikade tähtsust.

Isandad ja emandad, 10223. ajastaja Hiie sõber on Mari-Ann Remmel!

 

23.11.10223 (2010) Maavalla koda tänas pyhapaikade sõpru

23.11.10223 (2010) Maavalla koda tänas pyhapaikade sõpru

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_TiitKaasik2.jpgLaupäeval Tartus toimunud tunnustamissyndmusel tänas Maavalla koda lisaks Hiie sõber Mari-Ann Remmelile ka teisi inimesi, väljaandeid ja asutusi, kes on pyhapaikade heaks tublilt tegutsenud. Maavalla koja vardja Tiit Kaasiku yle antud tänukirju väärindab käsitsi sepistatud hõbedast anniraha.

Tänukirja saajad:

Põlva linn toetas tänavuse pärimuskultuuri aasta raames mitmeid pyhapaikadega seotud ettevõtmisi nagu: loeng, hiite kuvanäitus, tutvumisreis Põlva kandi pyhapaikadesse, Uma Pido tule syytamine Taevaskojas, Hiite kuvavõistluse Põlvamaa eriauhind, õpilaste pyhapaikade-alase uurimistööde võistluse korraldamine.

Siseministeeriumi usuasjade osakond on näidanud aastate jooksul yles kiiduväärset mõistvust ja koostöövalmidust looduslike pyhapaikadega seotud asjades; toetas looduslike pyhapaikade riikliku arengukava loomist ning aitab seda rakendada.

Võro Instituut tegi käesoleval aastal väga tublit ja õnnestunud koostööd võrokeelse laulupeo Uma Pido tule syytamisel Taevaskojas.

Erakond Eestimaa Rohelised korraldas asjad nii, et looduslike pyhapaikade riiklik arengukava sai tänavu Riigieelarvest toetust. Valdav osa tänavu arengukava raames tehtust sai teoks tänu neile.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut on andnud olulise panuse pyhapaikade akadeemilisse käsitlemisse; 10222. aastal (2009) seadis EMÜ Eestis ajaloos esmakordselt sisse looduslike pyhapaikade valikaine. Ette on valmistatud ka magistriastmes pyhapaikade valikaine avamine kevadsemestril.

Ajakiri Maakodu on aidanud väga tublilt kaasa pyhapaikade tutvustamisele ja väärtustamisele. 10222. aastal avaldati Hiiesõnastiku sari, korduvalt on avaldatud pyhapaikadega seotud uudiseid. Maakodus ilmub praegu Eluringi sari, mis tutvustab meie ajaloolisi tavasid ja tõekspidamisi.

Rohelise Värava võrguleht avaldab juba mitmeid aastaid looduslike pyhapaikadega seotud lugusid ja uudiseid. On aidanud oluliselelt kaasa pyhapaikadega seotud murede teadvustamisele ning pyhapaikade väärtustamisele.

Ajakiri Loodusesõber - Maavalla kõige hiiesõbralikum ajakiri. Avaldas 10222. aastal tuntud ja tundmatute hiiepaikade sarja. On tutvustanud pyhapaikadega seotud ettevõtmisi. Kindlasti peab ära märkima Loodusesõbra eeskuju maakeelsete kuunimede kasutamisel ja tutvustamisel.

Aivar Jürisalu on kohaliku elanikuna pikka aega osalenud Palukyla Hiiemäe kaitsmisel ja valvamisel. Esindanud korduvalt põlisrahva huve Hiiemäega seotud kohuvaidlustes. Andnud oma kodanikujulguse ja visadusega eeskuju teistele.

Margus Tae on Kanadas, eestlastele kuuluval Kotkajärve maavaldusel, tutvustanud aastakymneid looduslike pyhapaikadega seotud tavasid ning hooldanud eesti kogukonna yhist pyhapaika. On kaua aega pidanud Kotkajärve Metsaylikooli, samuti skautide ning kaidide kokkutulekutel hiiepalvusi.

Kuva: Rohelise Värava toimetaja Liina Espenberg võtab vastu tänukirja. Sven Kristjan Kreisberg

26.08.10223 (2010) Tunnustame hiie sõpra!

26.08.10223 (2010) Tunnustame hiie sõpra!


Hiie väe märk tähistab hiiesõbralikke ettevõtmisi
Hiie väe märk tähistab hiiesõbralikke ettevõtmisi
Maavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sygavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissyndmusel.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.

Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli syydi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.

Hiie sõbra valimist toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium ning Siseministeerium.

Lähem teave: tel 56686892, koda[at]maavald.ee

 

Vaata lisaks:

Näiteid looduslikest pyhapaikadest
Head tavad pyhapaigas