Kunda Linnavalitsus
Kasemäe 19
Kunda 44107
Lääne-Virumaa
OÜ Hendrikson ja Ko
Raekoja plats 8
Tartu
05. juuni 2006
Hiiemäe tuulepark
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda esitab arvamused ja selgitused “Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise arande” juurde. Leiame, et aruanne on koostatud sisult ebaühtlaselt ja kohati ebapädevalt. Märgatav on isiklike arvamuste eelistamine faktidele. Arvestades teadaolevate andmete puudulikku käsitlust, kohatist vildakat esitust ja nõrka analüüsi, on põhjust seada kahtluse alla esitatud strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande järeldused.
Praeguse aruande põhjal on otsustajal raske kui mitte võimatu langetada kaalutletud ja motiveeritud otsust detailplaneeringu suhtes. Aruande suurimaks puuduseks on kavandatavate eesmärkide saavutamise altenatiivide, samuti kavandatava tegevuse asukohaalternatiivide käsitlemata jätmine. Sellest tulenevalt jääb otsustaja kanda ülemäärases ulatuses detailplaneeringu kehtestamise otsuse motiveerimine.
Aruandes on jäänud vastamata küsimused nagu: kas Kunda linna maine, turismi ja puhkemajanduse arendamisel puuduvad alternatiivid muinsuskaitsealusele hiiemäele tuulikute ehitamisel?; kas üks Hiiemäe kõrvale ehitatav tuulik täidaks Kunda linna seatud eesmärke vähem kui kaks tuulikut hiiemäel ja üks selle kõrval?; kuidas kompenseeriks Kunda linn kohalikele elanikele, aga laiemalt ka Eesti üldsusele hiiemäe kui kultuuriväärtuse olulise kahjustamise ja pühapaiga kasutamise võimatuks muutmise?
Käsitleme allpool aruandes leiduvaid küsitavusi ja puudusi.
Aruande algusse lisatud kokkuvõttes lk 3 teatab hindaja:
“Tänapäevaks on Hiiemäest säilinud peaasjalikult nimi, kuna pool mäest on kruusa kaevandamise tagajärjel kadunud ja hiiepuud hävinud”.
Jääb arusaamatuks, mille põhjal järeldab hindaja poole Hiiemäe kadunuks. Kunda hiiemägi on muinsuskaitse all kui kultuuriväärtusi sisaldav ajalooline looduslik pühapaik, mis on määratletav positiivse pinnavormina. Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja filosoofiadoktor Heiki Valgu koostatud looduslike pühapaikade piiritlemise metoodika põhjal on Kunda Hiiemägi piiritletud 2005. a. aprillis. Selle kohaselt hõlmab 5 ha suurune endine kruusakarjäär ligikaudu 40 ha suurusest hiiest umbes ühe kaheksandiku mitte poole nagu väidab aruanne. Seega esitab hindaja juba aruande alguses eksliku väite, mis kahandab säilinud kultuuriväärtuste ja maastikuobjekti suurust ja pühapaiga tähtsust.
Punktis 2.1.2 Geoloogilised tingimused, maastik ja taimkate, lk 12 esitab hindaja väite:
“Hiiemägi, nagu nimigi ütleb, on ümbritsevast kõrgem ala (absoluutsed kõrgused 58 kuni 60,8 m).”
Kuna puuduvad täpsustavad selgitused ümbritseva maastiku pinnavormide kohta, ei saa lugeda hindaja väidet täpseks ja ülevaatlikuks. Antud kontekstis on oluline, et Hiiemägi on pinnavormina idas asuva kõrge lavamaa jätk, olles sellega kirdeotsast ühendatud. Samuti pole Hiiemäe absoluutkõrgus lähikonnas suurim. Võttes aluseks Eesti Kaardikeskuse 2002. a. koostatud topograafilise kaardi (M 1: 20000) võib sedastada, et lähikonnas asuva lavamaa absoluutkõrgused ulatuvad tõenäoliselt üle Hiiemäe. Mainitud kaardil on hiiemäe kõrgeim punkt 60,2 m, sellest 800 m kirdes ja idas on lavamaa kõrguseks mõõdetud 60.6 m.
Kuigi aruanne on keskendunud kitsalt detailplaneeringuga hõlmatud alale, oleks siiski kavandatavat tegevust silmas pidades otstarbekas esitada ülevaade ka lähikonna pinnavormidest ja absoluutkõrgustest. See looks vajaliku konteksti ja aitaks paremini hinnata kavandatava tegevuse otstarbekust detailplaneeringuga alal.
Hindaja jätkab:
“Samas on planeeringuala keskosa, kuhu on plaanitud püstitada tuulikud, rikutud kruusa kaevandamise tõttu ja endine kõrgendik hävinenud.”
Väitest jääb mulje, nagu oleks planeeringualal asuva Hiiemäe endine kõrgendik hävinud. Sellise väitega ei saa nõustuda. Endine kruusakarjäär on hävitanud osaliselt Hiiemäe ühe serva. 1935. a. topograafiliselt kaardilt nähtub, et mäe hävinud serv polnud hiiemäe kõrgem osa.
Ekslik väide kahandab taas säilinud kultuuriväärtuse, maastikuobjekti ja pühapaiga tähtsust.
Hindaja jätkab:
“Karjääri enam ei kasutata, kuid see on kultiveerimata. Mõjutatava ala taimestiku looduskaitseline väärtus on seetõttu madal.”
Siingi toetub hindaja osaliselt eelnenud ekslikule väitele, et Hiiemäe endine kõrgendik on hävinud. Esile toodud põhjused – kõrgendiku hävimine kruusa võtmisel ja karjääri viibiv rekultiveerimine ei puutu kuidagi planeeringu peamisesse alasse, kuhu soovitakse rajada tuulikud. Seega pole esitatud ka ühtegi põhjendatud väidet planeeringuala suurema osa taimestiku looduskaitselise väärtuse kohta. Hindaja esitatud põhjendamata järeldus näitab planeeringuala praegust väärtust ilmselt tegelikust väiksemana.
Punktis 2.1.3 Loomastik, lk 12, väidab hindaja:
“Nagu mujalgi rannikul, võib siin toimuda lindude ränne, kuid massilist rännet üle Kunda pole täheldatud.”
Selgusetuks jääb, millistele vaatlusandmetele toetub hindaja toodud väide. Kohalike elanikega vesteldes on esitatud vastupidiseid andmeid. Piirkonda, k.a. Kunda Hiiemäge, ületavat eeskätt kevadeti massiliselt veelindude parved. Oletades võimalust, et hindaja väide ei toetu ornitoloogilistele uuringutele vaid isiklikule arvamusele, näib taas olevat võimalik, et aruandes on esitatud vildakaid andmeid.
Punktis 2.3 Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, lk 16 jätkab hindaja:
“Tänapäeval on paigal peamiselt emotsionaalne väärtus, kuna pool mäest on kruusa kaevandamise tagajärjel kadunud ja hiiepuud hävinud.”
Nagu eespool juba näidatud, ei pea väide poole hiiemäe hävimisest paika (Hiiemäe umbes 40 hektarist on kruusakaevandus hävitanud 5 ha). Nõnda tugineb hindaja esitatud väide valeteabel ega ole põhjendatud. Samas on põhjendamata väite abil püütud vähendada Hiiemäe väärtust, taandades selle pelgalt emotsionaalsele väärtusele.
Punktis 3.1 Mõju maastikule (sh visuaalne) ja kultuuriväärtustele, lk 19 väidab hindaja:
“Tuulepargi mõju Hiiemäele kui muistsele ohverdamis- ja matusepaigale saab hinnata eelkõige eetilisest ja teaduslikust aspektist. Otsest kahju tänaseks teadaolevatele kalmetele või muudele muinsustele rajatavad objektid ei põhjusta (vt ka lisa 8)”
Järgnevalt on esitatud vaid arheoloogilisele luurele tuginevad asjaolud. Käsitlemata on planeeringu mõju terviklikule ajaloolisele looduslikule pühapaigale, selle ajaloolistele ja usundiloolistele väärtustele. Seejuures pole kasutatud folkloristide kui looduslikke pühapaiku käsitleva peamise teadusharu uurijate töid ega eksperthinnanguid. (Vt. näiteks Hiiemäe, Mall, Remmel, Mari-Ann, Västrik, Ergo-Hart 2004, Paluküla hiiemäe folkloristlik eksperthinnang:
http://palukyla.maavald.ee/sisu.html?rubriik=63&id=513&op=lugu)
Ka Muinsuskaitseameti kirjas (Lisa 8) on öeldud, et Maavalla Koja poolt esile toodud võimalikud mõjud kultuuripärandile on keskkonnamõju hindamisel kaalumist väärivad ning teaduslikku analüüsi vajavad aspektid. Mainitud aspekte pole arvestatud ei Muinsuskaitseameti esitatud kooskõlastuses ega ka mitte kõnealuses aruandes. Seega on hindaja väide, et kavandatav tegevus ei avalda muinsustele otsest kahju, teaduslikult ülimalt puudulikult põhjendatud. Seejuures on jäetud arvestamata Muinsuskaitseameti soovitus.
Senine muinsuskaitsepraktika on käsitlenud hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku kitsalt arheoloogilisest aspektist. Tähelepanuta on jäänud pühapaikade ajaloolised ja usundiloolised aspektid. Olukorra parandamiseks ja pühapaikadele adekvaatse kaitse tagamiseks on ettevalmistamisel Eesti looduslike pühapaikade riiklik programm. Kuni Eesti looduslike pühapaikade kaitse praktika pole viidud kooskõlla Muinsuskaitseseaduse ja rahvusvaheliste lepetega, tuleb iga pühapaiku puudutava planeeringu hindamisel pöörata kavandatava tegevuse võimalikule mõjule kultuuriväärtuse ajalooistele ja usundiloolistele aspektidele erilist tähelepanu.
Muinsuskaitseseaduse mõistes on Kunda Hiiemägi käsitletav kui arheoloogilise, ajaloolise ja usundiloolise väärtusega kultuurimälestis. Hiiemäe kui ajaloolise loodusliku pühapaiga omapärast tingitult hõlmavad kaitstavad väärtused kogu selle pinnavormi ja selle kohal asuva ruumi. Analoogselt arhitektuurimälestise puhul ei kaitsta kultuuriväärtusena selle üksikuid detaile, vaid hoonet kui tervikut ja sellega seonduvat vaadet ja miljööd.
2 tuuliku ehitamisel otse kaitstavale looduslikule pühapaigale avaldub kultuuriväärtusele otsene ja oluline nähtav, kuuldav ja materiaalne mõju, mille tulemusel kultuuriväärtused saaksid oluliselt kannatada või isegi häviksid. Sellest tulenevalt võib hindaja puudulik teemakäsitlus ja ennatlik järeldus tuua kaasa hindamatute kultuuriväärtuste hävimise ja olulise kahju avalikele huvidele.
Sama punkti lk 20 kirjutab hindaja:
“Hiiemäe kui religioosse objekti säilitamine toetaks sellesisuliste uskumustega inimeste (tõenäoliselt suhteliselt väikesearvuline grupp, eeskätt kohalikke inimesi) huvisid ning kaudsemalt ja abstraktsemalt ka eestlaste rahvuslikke väärtusi.”
Hindaja pole viidanud, millisele uuringule toetub tema väide vastava grupi väiksusest. Võimalik, et siin on tegemist subjektiivse oletusega, milline ei ole käsitletav teadusliku argumendina. Samas on sooritatud uuringuid, mis käsitlevad ka Eesti elanikonna maailmavaatelisi eelistusi. (vt. näiteks Riigikogu tellitud Avaliku arvamuse uuring juuli 2002: http://www.riigikogu.ee/doc.php?37554, mille kohaselt peab taara- ja maausku kõige südamelähedasemaks 11 % Eesti elanikkonnast).
Hindaja jätkab samas punktis:
“Käesoleva keskkonnamõju hinnangu koostajad on seisukohal, et arvestades ka hiite arvu Eestis, sh Virumaal, ei vähenda tuulepargi rajamine maauusliste ja taarausuliste võimalusi religioosset tegevust Eestis viljeleda. Tõenäoliselt ei välistaks hiiemäe kasutamist religioosseks tegevuseks ka tuulikud”
Keskkonnamõju hinnangu koostaja on jätnud arvestamata, et riikliku kaitse alla kuulub praegu vähem kui viiendik teadaolevatest hiitest. (vt. Kultuuriministri moodustatud Eesti looduslike pühapaikade riikliku programmi ette valmistava töögrupi esitatud materjale 2005: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=38&id=681&op=lugu).
Kaitsealustest hiitest on küllalt suur osa juba hõivatud kõrvalisest inimtegevusest. Näiteks: Kuremäe hiiemäel asub klooster, Võrkla hiiemäel mobiilside mast, põllud ja siloaugud, Kalme hiiemäge ületab maantee, Paluküla hiiemäele kavandatakse puhkekeskust jne jne. Lisaks asub vaid väike osa kaitstavatest hiitest riigi maal ja on avatud kitsendusteta kasutamiseks huvilistele.
Oluline on seegi, et taara- ja maausuliste ühenduste valduses ega kasutuses pole ühtegi ajaloolist looduslikku pühapaika. Seetõttu kujutab muinsuskaitsealune riigi valduses olev Kunda Hiiemägi, mida pole seni ehitustega hävitatud, taara- ja maausuliste jaoks lisaks vaimsele väärtusele ka väga suurt praktilist väärtust.
Tuleb rõhutada, et tuulikute ja nende teenindamiseks vajalike teede ja trasside ehitamine muudab hiiemäe kasutamise usulistel eesmärkidel võimatuks. Tuulikute ja nende teenindamiseks vajalike teede ja trasside ehitus ja käigushoidmine lõhuvad pühapaiga terviklikkuse, reostavad seda müra ja tootmismaastikuga ning välistavad pühapaiga seisundi paranemise.
Aruandes pole mainitud, et tuulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalike teede rajamine Hiiemäele avab selle autotranspordile, millega omakorda kaasneb müra- ja olmereostus jm keskkonnakoormus. Praegu planeeringualal asuvale Hiiemäele autoga ei pääse.
Mõju hindajad viitavad huvigruppide rohkusele, kes on huvitatud tuulikute ehitusest hiiemäele ja selle kõrvale. Milliste andmete põhjal seda väidetakse? Seni on avalikult tuulikute ehitust Hiiemäele ja selle kõrvale toetanud üksnes arendaja Oceanside OÜ ja planeeringu algataja Kunda Linnavalitsus. Kohalike elanikega vesteldes on vaid üksikud inimesed toetanud kavatsust ehitada hiiemäele tuulikud.
Punktis 3.4 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale, lk 29 väidab hindaja:
“Kohalike elanike avalikke huve tuulepargi rajamine otseselt ei kahjusta.”
Aruande koostajad on käsitlenud avalikku huvi valikuliselt ja teinud ebapiisavast teemakäsitlusest lähtudes ka puudulike järelduse. Kohalike elanike avalikeks huvideks on ka kultuuriväärtuse ja pühapaiga säilimine ja võimalus selle sihtotstabepäraseks ja ohutuks kasutamiseks. Selles mõttes ei erine kohalikud avalikud huvid üldrahvalikest avalikest huvidest, mis on seotud kaitstavate väärtuste ja avaliku ruumiga.
Tuulikute ehitus kahjustab oluliselt kultuuriväärtust ja teeb võimatuks pühapaiga edaspidise kasutamise. Tuulegeneraatorite ja nende teenindamiseks vajalike teede ja trasside ehitus hävitab otseselt märkimisväärse osa mälestise pinnast, lõhub tervikliku ruumi, reostab mälestist müra ja tööstusmaastikuga ja muudab võimatuks mälestise hea seisundi taastumise. Nagu ka aruandest nähtub, võib pikemaajaline viibimine Hiiemäel tuulikute vahetus läheduses seada ohtu inimese tervise. Samas puuduvad Kunda linna vahetus läheduses teised hiiepaigad, mida soovijad võiksid sarnastel tingimustel külastada ja nautida. Seega kahjustaks tuulikute ehitamine hiiemäele otseselt kohalikke avalikke huve.
Hindaja jätkab: “Positiivse mõjuga on kava sobivalt ette valmistada ja avada külastajatele muinsuskaitseliselt väärtuslikud objektid ning seeläbi tekitada atraktiivne turismiobjekt, kus koos toimivad muinsusväärtused ja laternatiivenergeetika”.
Vastavat positiivset mõju pole põhjust ega võimalust seostada tuulepargiga. Ala on võimalik korrastada ja eksponeerida ilma tuulikuteta. Tuulikute ehitus hiiemäele kahjustab oluliselt kultuuriväärtusi (muinsusväärtused) ja muudab võimatuks sakraalobjekti kasutamise. Seega oleks võimalik tuulikute ehituse järel arendada hiiemäel ehk shokiturismi, näitamaks kuidas Kunda linn on hävitanud hindamatu kultuuriväärtuse ja sakraalobjekti. Vaevalt siiski linn sellist mainet enesele soovib. Seega on hindaja antud juhul sedastanud võimalikku positiivset mõju seal, kus mõju oleks tegelikult otseselt negatiivne.
Hindaja jätkab: “Potentsiaalne areng piirab pühapaiga teatava kahjustamisega inimeste religioosse eneseteostamise võimalikkust, võimaldadaes ala senisest aktiivsemat rekreatiivset kasutust linnaelanike ja võimalike turistide poolt (jalgrajad ning muinsusväärtuste eksponeerimine).”
Nagu eespool juba öeldud, pole jalgradade ja muinsusväärtuste eksponeerimiseks tarvis ehitada tuulikuid. Tuulikute rajamine kahjustab oluliselt hiiemäe muinsus- ja puhkeväärtust. Seega on aruandes taas esitatud põhjendamatu ja ekslik väide.
Punktis 6. Alternatiivsed arengustsenaariumid ja alternatiivide võrdlus, lk 33-34 kirjutab hindaja:
“Kolmandaks. [Pühapaiga taastamine] Stsenaariumi realiseerumise korral saaks alast väärtuslik maastikuobjekt ja väärikas pühapaik (mille tõsiseltvõetavate kasutajate arv on tõenäoliselt üsna väike.) Stsenaariumi realiseerumiseks on peamised takistused suur rahaline ressursimahukus ning maa-ala muude kasutushuvide aktiivsus.”
Jääb arusaamatuks, mille põhjal oletab hindaja pühapaiga kasutajate arvu tõenäoliselt väikseks. Kas on kasutatud sarnaste pühapaikade kasutustatistikat välismaalt (Jaapani shinto usu pühad salud suurlinnades); kas ja milliseid statistilisi andmeid on kasutatud Eesti pühapaikade külastajaskonna määramiseks? Hindaja poolt on jäetud defineerimata mõiste “tõsiseltvõetavad külastajad”.
Hindaja viitab hiie taastamise ressursimahukusele, kuid jätab esitamata või viitamata vastavatele arvutustele. Maavalla Koja andmetel on kolmest alternatiivist kaks: hiie taastamine või olemasoleva seisundi säilitamine, kindlasti kõige odavamad. Hiie hea seisundi taastamine ei eelda mingeid kapitalimahutusi. Täiesti piisavaks meetmeks on hiiemäel asuvate koosluste vabasse arengusse mitte sekkumine ning illegaalsete teeotste sulgemine mootorsõidukitele.
Hindaja viitab maa-ala muude kasutushuvide aktiivsusele kui asjaolule, mis takistab hiie olemasoleva seisundi säilitamist või selle parandamist. Antud tõigale viitamine pole ilmselt asjakohane, kuna Eesti seadusandlik praktika ei näe ette võimalust loobuda kultuurimälestise seisundi säilitamisest või selle parandamisest kõrvaliste asjaolude survel. Võrdluseks võiks tuua Tallinna vanalinna kinnisvarahinnad ja olemasoleva ärilise kasutussurve ehitusmälestistele, mis pole piisavaks põhjuseks mälestiste olemasoleva seisundi säilitamisest või parandamisest loobumiseks.
Seega on aruandes hinnatud pühapaiga taastamise võimalusi vääralt.
Hindaja jätkab:
“Kunda linna ja lähialade strateegilistes arengusuundadest võib leida põhimõtted: säästva arengu toetamine, mitmekülgne majandus, linna maine parandamine, turismi arendamine, millele vastab kõige enam tuulikute püstitamine, muinsusväärtuste eksponeerimine, turismiobjekti ja kvaliteetse puhkeala kujundamine [---]”
Aruande koostaja on jätnud arvestamata järgmist:
- Tuulikute ja nende teenindamiseks vajalike teede ja trasside ehitamine muinsuskaitsealusele hiiemäele kahjustab oluliselt kultuuriväärtusi ja muudab võimatuks pühapaiga sakraalse kasutamise. Kahtlemata mõjub see äärmiselt halvasti nii Kunda linna kui Eesti tuuleenergeetika mainele üldse. Kunda linna sellist otsust oleks väga raske selgitada nii Euroopa Liidu riikidele kui teistele, kellega meid seob Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon; samuti on seda võimatu selgitada meie loodususulise kultuuriga hõimurahvastele. Ühtlasi kahjustaks selline otsus oluliselt võimalust kasutada hiiemäge turismi arendamiseks
- Tuulikute ehitamine muinsuskaitsealusesse pühapaika olukorras, kus lähikonnas ja kaugemalgi leidub külluses sarnaste tuuleoludega paiku, on sügavas vastuolus Säästva arengu seadusega.
- Tootmismaastiku rajamine Hiiemäele vähendab ala puhkeväärtust ja võib seada ohtu inimese tervise ja heaolu (vt. andmeid mürareostusest).
Kuigi aruanne on keskendunud kitsalt detailplaneeringuga hõlmatud alale, oleks siiski kavandatavat tegevust silmas pidades otstarbekas esitada ülevaade ka lähikonna pinnavormidest ja absoluutkõrgustest. Tutvustatud pole ka muid tuulepargi rajamiseks sobivaid kohti. See aga muudab võimatuks hinnata tuulepargi praeguse asukoha ja mahukuse otstarbekust.
Aruandes torkab silma korduv püüe näidata Hiiemäe kui maastikuobjekti, muinsuskaitsealuse kultuuriväärtuse ja sakraalobjekti seisundit halvemana kui see on tegelikult. Olemasolevate looduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste teadliku vähendamise kaudu on püütud kujutada olukorda, kus tuulikute ehitamine Hiiemäele kahjustab olemasolevaid väärtusi vähem tegelikust. Teadaolevate asjaolude tendentslik käsitlemine seab omakorda kahtluse alla aruande objektiivsuse.
Arvestades teadaolevate andmete puudulikku käsitlust, kohatist vildakat esitust ja nõrka analüüsi, on põhjust seada kahtluse alla esitatud strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande järeldused.
Maavalla Koda teeb ettepaneku suunata aruanne parandamisele ja täiendamisele, samuti võiks kaaluda võimalusi pädevama keskkonnamõju hindaja leidmiseks.
Austusega
Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem