[text]
Täna on

TARTU HALDUSKOHUS
Jõhvi kohtumaja
Jaama tn 26
Jõhvi 41 532


Kaebuse esitaja: Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda


Vastustaja: Kunda Linnavolikogu
Aadress: Kasemäe 19, 44107, Kunda
Tel. 32 55 960
E-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


07.08.2006.a


KAEBUS
Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsuse nr. 21 peale, millega kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering


I ASJAOLUD

Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsusega nr 21 (LISA nr 1) (edaspidi ka otsus) kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering. Planeeringuga seati maakasutus- ja ehitustingimused Hiiemäe maaüksusel (registrikood: 3851831/38518, katastritunnus: 34501:008:0034). Kavandatav tuulepark koosneb kolmest Nordex N90 tüüpi tuulikust, juurdepääsuteedest, ehitusplatsidest ja elektriliinidest.

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda (edaspidi Koda) on detailplaneeringu projekti avalikuks tegemisest alates esitanud omapoolseid vastuväiteid tuulepargi rajamise osas  Hiiemäe maaüksusele. Kunda Linnavolikogu vaidlustatud otsuses Koja nimetatud seisukohti ei ole arvesse võetud ning samuti ei ole nimetatud ostuses põhjendatud, miks Koja seisukohti ei ole arvesse võetud.

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda taotleb Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsuse nr 21 tühistamist.

Koda teavitati vaidlustatavast otsusest 07.07.2006.

 

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

2.1. Linnavolikogu otsuse tegemisel on rikutud haldusmenetluse seaduse norme

Haldusmenetluse seaduse § 3 lg-s 2 sätestatakse, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Sama seaduse § 55 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud.

Kunda linnavolikogu vaidlustatud otsus ei vasta eelpool nimetatud tingimustele. Hiiemäe detailplaneeringut kinnitavas otsuses ei ole seatud eesmärgi suhtes antud selgitusi, samuti ei ole nimetatud otsuses ega ka sellele lisatud seletuskirjas põhjendatud, miks antud akt on kohane, vajalik ning proportsionaalne.

2.1.1 Otsuse eesmärk
Kunda linnavolikogu vaidlustatud otsusest ei selgu, missugune on selle otsuse eesmärk. Kuigi nimetatud otsuse eesmärgiks on kinnitada Hiiemäe piirkonna detailplaneering, ei ole samas üheselt mõistetav, missugune on detailplaneeringuga taotletav eesmärk.

Vaidlustatud otsuse ning detailplaneeringu eesmärgiks ei saa olla kavandatav tuulepark. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses loetletud ülesannete hulgas ei ole kohaliku omvalituse ülesannete loetelus nimetatud elektrienergia tootmise korraldamist. Seega võib Kunda Hiiemäele planeeritav tuulepark olla üksnes  vahendiks omavalitsuse ülesannete täitmisel, kuid planeeritav tuulepark ei saa olla kohaliku omavalituse tegevuse eesmärgiks.

Detailplaneeringu eesmärke on mõneti püütud lahti seletada otsuse seletuskirjas. Nimetatud seletuskirja kohaselt “Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu, planeeringuala suurusega 49,23 ha., eesmärgiks on rajada maa-alale Kunda linnas 3 tuulegeneraatorit ning teede ja elektrivõrk.” Nagu eespool juba põhjendatud, ei saa tuulepargi rajamine olla omavalitsuse otsuse eesmärk. Samas mainitakse otuse seletuskirjas veel võimalikke tuulikutega seotud eesmärke, milleks on “alternatiivenergeetika huvid sh. globaalsed aspektid”. Samas ka need eesmärgid ei kuulu otseselt Kunda linna kui kohaliku omvalitsusüksuse ülesannete hulka ja vajavad seega põhjalikumat selgitust.

Otsuse seletuskirjas on lisaks eelpool loetletud eesmärkidele samuti esile toodud järgmisi detailplaneeringu eesmärke: “Hiiemäe korrastamine ja ligipääsu võimaldamine rekreatiivseks tegevuseks ja muinsuskaitseväärtuste kvaliteetseks eksponeerimiseks, alternatiivenergeetika huvid sh. globaalsed aspektid.” Nii nagu juba eelpool mainitud ei saa alternatiivenergeetika huvid sh. globaalsed aspektid olla vaidlustatud otsuse eesmärgiks. Samas Kunda linna munitsipaalmaal asuva Hiiemäe korrastamine ja ligipääsu võimaldamine rekreatiivseks tegevuseks ja muinsuskaitseväärtuste kvaliteetseks eksponeerimiseks võiks olla vaidlustatud otsuse eesmärgiks, mis on kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punktis 1.1 selgitatakse mõneti planeeringu eesmärke: “Koostatava detailplaneeringu otsene eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine tuulepargi rajamiseks Kunda linnas Hiiemäe maaüksusel. Tuulepargi rajamise eesmärgiks on tuulest elektri tootmine. Tuulepargi rajamisega suurendatakse taatsuvenergia osakaalu eesti energeetikas.”  Samas on põhjendamata, mispärast peab mainitud eesmärke realiseerima Kunda linnas ning eelkõige kultuurimälestiseks tunnistatud ajaloolisel Hiiemäel ning pühapaigas,  mida maausulised vajavad usuvabaduse realiseerimiseks.

2.1.2. Otsuse kohasus, vajalikkus ja proportsionaalsus
Kunda linnavalitsuse vaidlustatud otsuse seletuskirjast ei ole üheselt mõistetav, miks on detailplaneeringuga kavandatav tuulepark kohane, vajalik ning proportsionaalne eelpoolmainitud eesmärkide saavutamiseks.
 
Ei Kunda linna Arengukava ega ka kinnitatud üldplaneering ei sisalda endas selget ja üheselt mõistetavat vajadust korrastada Hiiemägi ja eksponeerida seal asuvaid väärtusi. Arengukavas pole muude heakorra- ja haljastusprobleemide ning vajalike tegevuste hulgas mainitud Kunda Hiiemäega seotud probleeme ega võimalikke tegevusi Hiiemäe korrastamiseks või selle kujundamiseks. Hiiemäega seotud probleeme ja vajalikke tegevusi pole mainitud ka arengukava jäätmekäitluse (prügi)  ega kultuuriobjektide valdkonnas. Kunda linna arengukava lisas esitatud arheoloogia- ja kultuurimälestiste hulgas Hiiemäge ei mainita. Haljastuse ja heakorra valdkonnas on mainitud üldiselt kavatsust: “turismiobjektide korrastamine, viitade ja infotahvlite paigaldamine”.

Kunda linna Üldplaneeringu punktis 3.2.11 “Kaitsealune maa” mainitakse linna kaguosas asuvat muistset ohverdamiskohta Kunda Hiiemäge. Muus osas on ka linna üldplaneeringus jäänud täpsustamata Hiiemäe võimalik rekonstrueerimine või Hiiemäele mingisuguse tööstus- või tehnopargi rajamine.

Vaidlustatud otsus ei ole seatud eesmärkide osas proportsionaalne, kuna ei ole arvestatud kõigi huvigruppide õigustega ning vastuväidetega. Nii keskkonnamõjude hindamise aktist kui ka otsuse seletuskirjast tulenevalt ei ole enne detailplaneeringu kinnitamist lõplikult lahendatud  vaidlust selle üle, mida peaks olema detaiplaneeringuga saavutatud – kas toetada  piirkonna üldiseid huvisid sh Hiiemäe korrastamine ja ligipääsu võimaldamine rekreatiivseks tegevuseks ja muinuskaitseväärtuste kvaliteetseks eksponeerimiseks, alternatiivenergeetika huvisid sh globaalseid aspekte või säilitada Hiiemägi, kui religioosne objekt, toetades sellesisuliste uskumustega inimeste huvisid ning kaudsemalt ja abstraktsemalt ka eestlaste rahvuslikke väärtusi. Otsuse seletuskirjas tõdetakse samuti, et siiani sobivat kompromissi leitud ei ole.

Eelpool öeldust tulenevalt ei ole detailplaneeringu kinnitamise ajaks ega ka kaebuse esitamise ajaks siiani selgelt lahendatud küsimust, mida tuleks teha Hiiemäe kujundamiseks ning selle koha edasiseks arendamiseks. Niivõrd kui see küsimus on siiani jäänud lahenduseta ei saa Kunda linnvolikogu poolt vastuvõetud otsust pidada kohaseks, vajalikuks ega ka proportsionaalseks seatud eesmärkide suhtes.

2.2. Tuulepargi rajanemine kahjustaks olulist kultuurimälestist
Kunda linnavolikogu otsusega kinnitatud detailplaneeringu alusel rajatav tuulepark toob endaga kaasa Eesti kultuurile ning religioonile olulise objekti Hiiemäe hävimise. Nimetatud asjaolu on välja toodud samuti vaildustatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes.
 
Kunda linnavolikogu vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringu alal asub osaliselt Kunda Hiiemägi (LISA nr 2). Planeeringualal asuval Hiiemäe osal asub viiest inspekteeritud muinaskalmest neli.

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse §-le 3 liigitub muinsuskaitsealune Hiiemägi kultusekoha ja ajaloolise väärtusega paiga (maa-alad) ja loodusobjektina kinnismälestiseks. Kuigi Hiiemägi on võetud kaitse alla arheoloogiamälestisena (arheoloogiline väärtus), on selle teadaolevalt peamine kultuuriline tähtsus käsitatav ajaloolise, usundiloolise ja folkloristliku väärtustena.

Planeeringualal osaliselt asuv ajalooline looduslik pühakoht Kunda hiiemägi on kantud Kultuuriministri 01.09.1997. a. määruse nr 59 alusel kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (Ohverdamiskoht “Kunda Hiiemägi”, registrinumber: 10290).

Kultuuriministri 11.02.2005 käskkirjaga nr 49 moodustatud Hiite riikliku programmi lähteülesande koostamise töögrupi koostatud seletuskirja eelnõus Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse “Riikliku programmi “Eesti looduslikud pühapaigad” koostamise algatamine” (LISA nr 3) on öeldud:

“Looduslikud pühapaigad – hiied, pühad puud, allikad, ohvrikivid,  ohvriaiad, ristipuud jm – on Eesti rahva ajaloo ja kultuuri oluline osa. Olles läbi sajandite ilmestanud meie looduskeskkonda ja kultuuriruumi, moodustavad nad unikaalse mälestistegrupi, milles väljenduv mitmekihiline ja keerukas kultuuripärand sisaldab nii looduslikke kui materiaalse ja vaimse kultuuri tahke: ajaloolisi, arheoloogilisi, usundilisi, folkloorseid, etnoloogilisi, keskkondlikke ja ökoloogilisi väärtusi. Tegemist on meie pärimuskultuuri keskse ja siduva nähtusega, mis on aastasadade kestel mõjutanud inimest kõige laiemas mõttes.” [---] “Eesti looduslikud pühapaigad kujutavad endast laiemal taustal silmapaistvalt erilist ja haruldast nähtust: õhtumaises kristlikus Euroopas on samalaadsed muistised ja nendega seotud kultuuritraditsioon üldreeglina ammu unustatud.”

Eelpool öeldust tulenevalt on Kunda Hiiemäe näol tegemist rahvusvaheliselt tähtsa kompleksse mälestisega, mis koondab erinevaid väärtusi. Sellele on korduvalt juhtinud tähelepanu Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda oma kirjades Kunda Linnavalitsusele 05.08.2005 (LISA nr 4) ja Hiiemäe detailplaneeringu ja selle strateegilise keskkonnamõju aruande koostanud OÜ Hendrikson ja Ko-le 02.09.2005 ja 05.06.2006 (LISA nr 5 ja 6), Muinsuskaitseametile 28.04.2005 (LISA nr 7).

Otsuse seletuskirjas, samuti otsuse tegemise aluseks olnud detailplaneeringus ja selle strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse Kunda Hiiemäe kui kultuurimälestise puhul ainuüksi selle arheoloogilist väärtust. Seejuures on arvestamata  jäetud planeeringu rakendamisel tekkivad mõjud Hiiemäele kui terviklikule ja komplekssele kultuurimälestisele ja selle ajaloolistele, usundilistele, folkloorsetele ja etnoloogilistele väärtustele.

Samuti on otsuse tegemisel ignoreeritud Muinsuskaitseameti 18.11.2005 kirjas nr 1.1-7/845 esitatud seisukoht: “Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja poolt esile toodud võimalikud mõjud kultuuripärandile on keskkonnamõju hindamisel kaalumist väärivad ning teaduslikku analüüsi vajavad aspektid.”

Arvesse võttes  tuulepargi rajamist, toob see endaga kaasa ajaloolise ning religioose paiga hävimise olulises ulatuses. Hiiemäele kahe tuuliku, teede, elektriliinide ja ehitus-hooldusplatside rajamine hävitab selle  pinnase umbes 1,4 hektaril. Ehitiste ja seadmete paiknemine hiies aga hävitab selle terviklikkuse täielikult, tekitades lisaks veel olulist müra- ja visuaalset reostust. Lisaks avavad rajatud juurdepääsuteed hiiemäe autoliikluseks ja kaasnevaks müra-, õhu- ja olmereostuseks.

Analoogia põhjal võiks tuulepargi rajamist hiiemäele võrrelda tööstus- või äriettevõtte rajamisega muinsuskaitsealusesse katoliku kirikusse, kusjuures kiriku kõrvalosa, näiteks käärkamber, asub eraomandis. Mõistagi pole sellises olukorras usuliste toimingute täitmiseks vajalikke tingimusi võimalik tagada.

Eelnevast nähtub, et otsuse tegemisel pole arvestatud piisavalt mõjusid, mis avalduvad planeeringu rakendamisel kultuuripärandile ning mis toovad kaasa rahvuslike ja rahvusvaheliste kultuuriväärtuste hävimise.

Kuna Kunda linnavolikogu otsus seab ohtu kultuuripärandi säilimise, ei ole Kunda linnavolikogu  järginud haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2, säästva arengu seaduse §-s 2, Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni art-s 4, Muinsuskaitseseaduse §-s 9 sätestatut.


III ÕIGUSTE RIKKUMINE

Kunda linnavolikogu vaidlustatud otsuse puhul on olulisel määral ning põhjendamatult jäetud arvesse võtmata Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja seisukohti Hiiemäe kui religioosse paiga tähtsust nii Maasusliste usu- ja kultustoimingute tegemisel kui ka Eesti kultuuri jaoks olulise paiga säilitamisel.

Koda on usuline ühendus, mille põhikirjaliseks ülesandeks on oma liikmete usuliste, kõlbeliste ja hariduslike tarviduste rahuldamine. Põhikirja kohaselt ühendab Koda inimesi, kelle religioosse maailmavaate aluse moodustab esivanemate uskumuste ja vaimse pärandi järjepidevust kandev osa. See hõlmab ka ajalooliste looduslike pühapaikade, sh hiitega, seotud uskumusi, tavasid ja käitumisreegleid.

Koda on seisukohal, et tuulepargi rajamine detailplaneeringus ettenähtud kujul kahjustab olulisel määral taara- ja maausuliste usutalituste ja  usuliste toimingute läbiviimist. Kunda Hiiemäele tuulepargi rajamine kahjustab taara- ja maausuliste nii Eesti põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis säestatud usuvabaduse realiseerimist.

Kui laiema üldsuse ja Eesti riigi jaoks on hiis kultuuripärand, siis maausuliste jaoks on hiis (sealhulgas ka Kunda Hiiemägi) paik oma usuliste tavade täitmiseks. Koja põhikirja p III 6 kohaselt määratletakse hiit järgmiselt: “Hiis on kindlalt piiritletud maa-ala koos seal olevate pinnavormide, kivide, puude, veekogude, taimkatte ja tehislike objektidega.”

Vastavalt põhikirjale ühendab Koda inimesi, kelle religioosse maailmavaate aluse moodustab esivanemate uskumuste ja vaimse pärandi järjepidevust kandev osa. See hõlmab ka ajalooliste looduslike pühapaikade, sh hiitega, seotud uskumused, tavad ja käitumisreeglid. Maausuliste jaoks on hiis terviklik ajalooline loodus- ja kultuuriobjekt, millel on usuline tähtsus.

Arvestada tuleb asjaoluga, et hiites asuvate kultuuriliste ja looduslike väärtuste tekkeks kulub sajandeid. Seega on hiisi kui usulisi paiku praktiliselt piiratud arv. Otsuse seletuskirja (LISA nr 8) andmetel on Eestis teada enam kui 2500 looduslikku pühapaika. Neist on tunnistatud loodus- või kultuurimälestiseks umbes 500. Ülejäänute asukohast ja seisukorast puudub riigil praegu ülevaade. Seega pole võimalik hinnata, palju looduslikke pühapaiku on veel võimalik edaspidi kaitse alla võtta.

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja, samuti teiste Maavalla Kotta kuuluvate kodade omandis ega kasutusvalduses pole ühtegi ajaloolist looduslikku pühapaika. Seega on mõningane vaba juurdepääs ja võimalus täita oma usutavasid tagatud maausulistel üksnes riigi kaitse all olevates pühapaikades.

Kuigi maausulistele on pühad kõik Eesti hiied, on Kunda Hiiemägi usulise paigana elutähtis eelkõige Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Kojale, kuhu kuuluvad Lääne- ja Põhja-Eesti maausulised. Maausk on loomult paikkondlik ja seetõttu on maausulisel inimesel tugevam side tema kodukandis asuvate hiitega.

Hiies peetavad ja hiiega seotud maausulised toimingud on mitmekesised. Näiteks: ühised palvused ja andide toomine, ühine nõupidamine ja ennustamine, ühine rahvakalendri tähtpäevade kombestiku täitmine. Eraviisiliselt viiakse hiide ande, palvetatakse, ravitakse, ennustatakse. Üheks tähtsamaks usuliseks tegevuseks on siiski lihtsalt pühapaigas viibimine, vaimujõu ja meelerahu kogumine loodusvägede ja maausuliste esivanemate läheduses. Sama tähtis on hiiega vaimses sidemes olemine ja sellele toetumine eemal viibides.

Maausuliste toimingute sooritamiseks hiies on vaja kohaseid tingimusi. Paigas ei tohi toimuda kõrvalist tegevust, mis tekitaks müra, kahjustaks pinnast või rikuks muul moel paiga terviklikkust. Põhimõtteliselt on need samad tingimused, mis on vajalikud hiie kui tervikliku kultuuri- ja loodusväärtuse säilimiseks või selle seisundi parandamiseks. Lisaks peab olema võimalik külastada hiit pimedal ajal.

Eelpool öeldust tulenevalt võetakse Kunda linnavolikogu otsusega maausulistelt võimalus nende religioosete toimingute tegemiseks. Taoline käitumine on oma olemuselt võrdustatav kirikuhoone sundvõõrandamisega.

Teatud osa Kunda Hiiemäest ning detailplaneeringualast väljapoole jääval osal asuvad eramaad. Põhimõtteliselt võiks usulisi tominguid läbi viia ka sellel territooriumil, kuid nimetatud territooriumil usuliste toimingute läbiviimine on olulisel määral raskendatud.  Vastavalt Muinsuskaitseseadusele peab maaomanik tagama vaba juurdepääsu mälestisele päikese tõusust loojanguni. Kuna osad maausulised toimingud sooritatakse traditsiooniliselt pimedal ajal, ei ole Hiiemäe sellel osal usuliste toimingute sooritamine tagatud. Küll aga puudub selline piirang seni Hiiemäe planeeringualal, mis kuulub Kunda linna munitsipaalomandisse.

Olukorras, kus Hiiemäe planeeringuala on tükeldatud tuulikute, ehitus-hooldusplatside, teede- ja elektrivõrguga, tuulikud töötavad ja toimub autoliiklus, pole seal võimalik täita usulisi tavasid. Samas moodustab planeeringualal asuv Hiiemägi pindalast suurema ja tähtsama osa, see on mäe kõrgem osa ja seal asub seni avastatud viiest muinaskalmest neli.

Eelnevast lähtudes toob Kunda linnavolikogu vaidlustatud otsuse täitmine kaasa olukorra, kus osa pühapaigast ja selle terviklikkus hävitatakse ning piiratakse oluliselt võimalusi maausuliste tavade ning usuliste toimingute täitmiseks. Sisuliselt muudetakse hiie kasutamine pühapaigna võimatuks. Ühtlasi muudetakse võimatuks pühapaiga seisukorra parandamine, mis võiks oluliselt parandada pühapaiga kasutamise praeguseid tingimusi. Nimetatud tegevusega halvendatakse olulisel määral taara- ning maausuliste võimalusi nende usuliste toimingute läbiviimiseks. Sellega rikutakse eelkõige põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.  Nimetatud sätte alusel tuleb kõigile usulistele ühendustele tagada võrdne võimalus nende kultus- ning usuliste toimingute läbiviimiseks.


IV ESIALGNE ÕIGUSKAITSE

Kaebuse esitaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12¹ lg 2 kohaselt. HKMS § 12¹ lg 2 võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Detailplaneeringuga on tehtud põhimõtteline otsus tuulepargi rajamiseks vaidlusalusesse asukohta. PES § 9 lg 1 kohaselt on detailplaneering territooriumil lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Tuulepargi rajamiseks vajalike edasiste lubade menetlemine toimub juba detailplaneeringu alusel ja selle elluviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse täitmine võimaldab Kunda linnal alustada ehitusloa väljastamise menetlust. Seetõttu võib vaidlusaluse otsuse täitmine tuua kaasa olukorra, kus kohtuotsuse täitmine oleks raskendatud või osutuks võimatuks. Tuleb ka arvestada, et tegemist on suuremahulise projektiga, mille elluviimine on paratamatult kulukas ning aeganõudev. Esialgne õiguskaitse aitaks vältida olukorda, kus tuulepargi rajamiseks tehtud kulutused osutuksid asjatuks.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 6 lg 2 p 1, § 7 lg 1 ning § 12¹ lg 3 p 1


palun:


1. tühistada Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a. otsus nr 21, millega kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering;
2. peatada vaidlusaluse otsuse täitmine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni;
3. kohtukulud jätta vastustaja kanda.

Kaebuse esitaja esindaja

 


Ahto Kaasik
Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja
Juhatuse liige


LISAD:
1.Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsus nr 21;
2.Kunda linnavolikogu 05.07.2006.a otsusega kehtestatud detailplaneering;
3.Vabariigi Valitsuse otsuse “Riikliku programmi “Eesti looduslikud pühapaigad” koostamise algatamine”;
4.Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kiri Kunda Linnavalitsusele 05.08.2005;
5.Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kiri Hiiemäe detailplaneeringu ja selle strateegilise keskkonnamõju aruande koostanud OÜ Hendrikson ja Ko-le 02.09.2005;
6.Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kiri Hiiemäe detailplaneeringu ja selle strateegilise keskkonnamõju aruande koostanud OÜ Hendrikson ja Ko-le 05.06.2006;
7.Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kiri Muinsuskaitseametile 28.04.2005;
8.Kunda Linnavolikogu 05. juuli 2006 otsus nr 21 seletuskiri;
9.Riigilõivu tasumist tõendav dokument.