[text]
Täna on

18.08. Virumaa Teatajas avalikustati Kunda Linnavalitsuse ja OÜ Oceanside plaanid rajada Kunda hiiemäele ja selle kõrvale kolm tuulegeneraatorit. Samas teavitati, et Kunda Linnavalitsus kohustab arendajat arutama Maavalla Kojaga loodusliku hiie taastamist kruusakarjääris.

t_Kunda007.gif

 

 


Kunda hiiemägi 2003. a. porikuul

Kahtlemata vapustab selline uudis haritud lugejat ja sunnib taas kord kahtlema enese või kellegi teise terves mõistuses. Kas see on saamatu nali, mis on kogemata eksinud huumorilehelt? Paraku on asi naljast kaugel.

Käesoleva aasta kevadel teavitasid arheoloogid Maavalla Koda Kunda hiiemäge ähvardavatest  tuulikutest ja uuest maanteest. 29.04. aset leidnud Muinsuskaitseameti arheoloogia ekspertgrupi väljasõiduistungil otsustati, et maanteed ei saa hiiemäele lubada. Tuulegeneraatorite osas lahknesid muinsuskaitsjate hääled 4:4. Tuulepargi arendajatele otsustati teha ettepanek “pidada võimalikult laialdasi konsultatsioone keskkonnateenistuse, Maavalla Koja ja roheliste ühendustega, kujundamaks seisukohta kolme tuulegeneraatori mõjust ümbritsevale keskkonnale”.

Maavalla Koda jäi konsultatsioone ootama ... ja ootab siiani. Heinakuu lõpul esitasime Kunda Linnavalitsusele hiiemäe tuulepargi detailplaneeringu asjus oma seisukohad:

“Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda on seisukohal, et Kunda Hiiemäe tuulepargi detailplaneeringuga kavandatav tegevus on antud asukohas, Kunda hiiemäel, absoluutselt lubamatu. Tuulepargi rajamisega saavutatavad hüved ei kaalu ligilähedaseltki üles tekitatavat kahju. Kavandatavale tuulepargile tuleb otsida alternatiivseid asukohti.

Hiiemäge tuleb säilitada ja kaitsta kui kultuurimälestist ja ajaloolist loodususuliste pühapaika. Hiiemäe kaitse korraldus peaks eelkõige tagama säilinud arheoloogiliste, looduslike, usundiliste jm. väärtuste kaitse ning loodusliku koosluse taastumise. Kindlasti tuleks välistada maaga püsivalt ühendatud hoonete, trasside, teede jt. rajatiste ehitamine ning ehituslikku laadi pinnasetööd.

Maavalla Koda toimetas 2003. a. sügisel Kunda hiiemäe ülevaatuse. Selle käigus tuvastati, et hiiemägi on saanud kõrvalisest inimtegevusest tugevasti kannatada ja osaliselt isegi hävinud  (kruusakarjäär, kivikalmed). Säilinud on aga hiie pühaduse alus: suurem osa pinnavormist ja pinnasest. Ühtlasi on säilinud hiie loodusliku koosluse taastumise võime. Lisaks leidub hiiemäel kaks kindlat ja mitu võimalikku kalmet. Võimalikele kalmetele viitavad erinevad pinnamoodustised ja kohapealt kogutud kalmepärimus. Hiiemäest kui pühakohast leidub rohkesti ka varem talletatud suulist rahvapärimust. Ülevaatuse tulemusel tuvastati, et hoolimata halvast seisukorrast on Kunda hiiemägi pühapaigana säilinud. Hoolikalt kavandatud kaitsekorraldusega on võimalik pühapaiga seisundit oluliselt parandada.

Eeltoodust lähtudes soovitame tuulepargi rajamiseks otsida alternatiivseid asukohti. Samuti oleme valmis koostöös Kunda Linnavalitsusega kavandama Kunda hiiemäele optimaalse kaitsekorralduse, mis tagaks pühapaiga säilinud väärtuste kaitse, samuti pühapaiga ja Kunda linna ning ümbritsevate külade elukeskkonna seisundi paranemise.”

Iga haritud inimene adub, et ühe ajaloolise kiriku taastamine tähendab selle restaureerimist. Ajaloolise hiie taastamine tähendab selle säästmist igasugusest majandustegevusest ning looduslike (metsa)koosluste taastumisele kaasaaitamist. Hiis on rahupaik. Hiie taastumine tähendab rahu taastumist selle looduslikul pinnal. Seetõttu pole tuulegeneraatoritel hiies kohta. Veel enam, tuulegeneraatorite ehitamine välistab hiie taastumise väga pikaks ajaks.

Me ei saa enam midagi parata, et võõrvõimud raiusid kunagi hiiemäelt hiiemetsa ja rajasid sinna põllud. Me ei saa midagi parata, et nõukogude võim vedas suure tüki pühast mäest ja iidsetest kalmetest teede täiteks. Toonane hävitustöö ja sellega kaasnev häbi lasub võõraste õlul. Isegi kui me kindlalt ei tea, tahame me uskuda, et hiiehävitajad olid võõrad, võõraste käskida või nad lihtsalt ei tundnud meie põliskultuuri. Me näitame täna ja tulevikus neile näpuga ja ütleme, et nad olid barbaarsed kurjategijad.

Tuulegeneraatorites iseenesest pole midagi halba, kuid nende ehitamine meie esivanemate ajaloolisse pühapaika oleks ühemõtteliselt kultuuri- ja loodusvaenulik akt. Praegu siin kirjutades ma loodan ikka veel pisut, et hiietuulikute kava on kellegi halb nali. See nali solvab püsiväärtustest hoolivaid inimesi ja ähvardab häbistada Kunda linna. Tuulikute ehitus hiiemäele põlistaks häbi, mis oleks kaugele näha ja millest ei saaks enam niipea lahti.

Ahto Kaasik
Maavalla Koja vanem




Kunda hiiemägi

Asub Lääne-Virumaal Kunda linnas ja Viru-Nigula valla Linnuse külas. Hiiemägi asetseb Kunda – Viru-Nigula maantee, Kunda jõe, Kunda mõisa – Malla tee ja Kunda küla vahel.

Suurem osa hiiemäest ( ~30 ha) kuulub Kunda linnale, ~ 10 ha eraomanikele.

Üks suuremaid hiiemägesid Eestis – säilinud osa pindala ~ 40 ha, pikkus 1,7 km, laius kuni 300 m.

Ajalooline pühapaik, mille kohta leidub rikkalikult rahvapärimust. Loe Kunda hiiemäge puudutavat rahvapärimust.

2003. a. leidis Maavalla Koda hiie ülevaatusel mäelt kalmed, millest osad on kruusa kaevandamisel lõhutud. 2004. a. olid ühel varisemisohtlikul kalmel arheoloogilised päästekaevamised.
Materjale hiiemäe kivikalmetest.

Nõukogude ajal tegutsenud Hiie karjäär hävitas osa hiiemäest ja seal asunud kivikalmetest.

Kunda hiiemägi on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.


Hiied Eestis

Rahvapärimuse jt. ajalooallikate põhjal on Eestis teada ~550 ajaloolist hiiekohta.

Riikliku kaitse all on neist ~ neljandik.

Valdav osa teada olevatest ja uuritud hiitest on halvas või väga halvas seisukorras.

Hiis on loodususuline pühakoht, mille alal hoidutakse igasugusest majandustegevusest.

Rahvusvaheliste konventsioonidega on Eesti riik võtnud endale kohustuse tagada kultuuripärandi hulka kuuluvate hiite arvelevõtmine, kaitse ja edasiandmine järeltulevatele põlvedele.

Säilinud looduslike pühapaikade arvu ja nendega seotud rahvapärimuse poolest on Eesti Euroopas ainulaadsel kohal.

Käesoleva aasta algul moodustas kultuuriminister Maavalla Koja ettepanekul töörühma looduslike pühapaikade riikliku programmi ettevalmistamiseks.

Käesoleva aasta algul oli Tallinnas konverents “Ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna homme.”