Arheoloogid alustasid väljakaevamisi Kunda Hiiemäel, kuhu meie esivanemad matsid oma surnuid esialgseil hinnanguil Kristuse sünniaja paiku.

Kunda linnast Viru-Nigula poole jääb paremat kätt muinaseestlaste hiiemägi, mille külje alt ja küljest teemehed aastakümneid endale vajaliku kruusa ammutasid. “Piltlikult öeldes on ümbruskonna teed ehitatud meie esiisade luudest,” ütles Eesti kirjandusmuuseumi teadur, arheoloog Tõnno Jonuks, kes koos Tartu ülikooli arheoloogide Marge Konsa ja Margot Lanemaniga Kunda Hiiemäel arheoloogilisi väljakaevamisi juhendab.

Kullapotte ja raudrüüsid ei maksa oodata

Praeguse Hiiemäe kohal asus matmispaik Tõnno Jonuksi esialgse ja väga umbkaudse hinnangu põhjal kristliku ajaarvamise algussajandeil, täpsema määratluse tarvis võetakse süsinikuproovid ja saadetakse laboratooriumisse uurida.

Jonuksi sõnul pakub kalmekoht huvi just usundiloolisest aspektist, erilisi hauapanuseid nad ei loodagi sealt leida. “Mingeid kullapotte või raudrüüsid siit küll otsida või oodata pole mõtet,” tähendas rahvausundite uurimisele pühendunud arheoloog.

Pärast esimese pinnasekihi eemaldamist oli leitud vaid üks raudnoa tükk.

Väljakaevamised toimuvad MTÜ Arheoloogiakeskuse egiidi all, töid juhib TÜ arheoloog Marge Konsa ja inspekteerib Kristina Johanson. Käed teevad mullaseks ehk siis puhastavad haudu välja kokku 17 noort – Kunderi seltsi arheoloogiaseltsist, Rakvere ja Kunda gümnaasiumist ning sekka paar üliõpilast.

Kalmekoha leidis eesti maausuliste üks eestvedajaid, Härjapea koja vanem Ahto Kaasik, kes hiiekohtade kaardistamise käigus leidis inimeste luid. “Tema teatas siis mulle, käisime 2003. aasta novembris kohapeal, fikseerisime kalme ära ja leidsime kivikirstu, kust kogusime terve portsu luid,” rääkis Jonuks.

Tänavu maikuus joonistasid arheoloogid kalme üles ja avastasid, et tegemist on vägagi arvestatava ja suure matmispaigaga, mille kalmetekompleksi pikkus ulatub vähemalt poolesaja meetrini.

Ümbruskonnas jätkub uurimist aastateks

Et mäge aastaid kruusaauguna kasutatud on, teeb väljakaevajate töö isegi pisut lihtsamaks, sest see avas järsul künkanõlval kivikirstud külje pealt. Tavaliselt saab kalmeid lahti kaevata vaid ülevalt allapoole.

Rakvere koolitüdrukule Kristin Kokkovile oligi usaldatud vastutusrikas töö täpses mõõtkavas millimeetripaberile kõik lahtikaevatu üles joonistada. “Mulle lihtsalt sobib ja meeldib selline nokitsemine,” tähendas Kokkov.

Seejärel sisestatakse andmed arvutisse, mille spetsiaalne programm annab kalmest ruumilise pildi, rääkis Tartu ülikooli magistrand Margot Laneman. Väga kiiresti aga lõpptulemust oodata ei maksa, sest uurimistööd Kunda Hiiemäel jätkub rohkemaks kui vaid üheks suveks.

Tänavu tuhnivad arheoloogid nii palju kui jõuavad septembri esimese nädalavahetuseni, et tuleval aastal pooleli jäänud koha pealt jätkata.

Tõnno Jonuksi sõnul on Põhja-Virumaa muinasteadlastele väga tänuväärne uurimispõld, sest muistseid kalmekohti ja ka külaasemeid on tulnud välja mitmelt poolt Kunda ümbrusest, aga ka näiteks Aaspere lähedalt, millest võib järeldada, et esimesel aastatuhandel oli siinkandis suhteliselt tihe asustus.

Meelis Lainvoo