[text]
Täna on

Sel nädalal jõuab Kunda Hiiemäel lõpule muistse kalmekoha väljakaevamiste esimene etapp. Kalme pakkus arheoloogidele üllatuse, sest osutus arvatust kuni pool tuhat aastat vanemaks.

Kui esmalt oletati, et Kunda Hiiemäel asus matmispaik umbes kristliku ajaarvamise algussajandeil, siis põhjalikumad kaevamised näitasid, et varasemad matused sel kalmistul pärinevad 2400-2500 aasta tagusest ajast.

“Tegemist on varase tarandkalmega, kus tarandid ehk meie mõistes hauad on paigutatud kärjekujuliselt, Eestis on selliseid kalmeid leitud ehk kümmekond,” rääkis väljakaevamiste üks juhendajaid, Eesti kirjandusmuuseumi teadur Tõnno Jonuks.

Aeg muudab tavasid

Põnevaid esemeid maapõuest tänavu päevavalgele ei tulnud. Lisaks luudele leiti noatükke ja potikilde. “Sel ajal eriti palju esemeid surnutele hauda kaasa ei pandud,” selgitas Jonuks.

Tartu ülikooli arheoloog Marge Konsa kinnitas, et just leitud keraamikakillud osutavad sellele, et kalmed on rajatud umbes 400-500 aastat e.m.a. “Küll on aga selle kalme kasutusaeg olnud pikem ja leidsime ühe pealematmise, mille vanuseks on umbes 2000 aastat,” ütles Konsa.

Konsa sõnul on ääretult huvitav see, kuidas ammusel ajal surnutega ümber käidi. “See erineb kardinaalselt tänapäevasest kristlikust arusaamast,” selgitas ta, tuues näiteks, et leiti nii üksiku kolba matus kui ka peata kehade matuseid.

“Arvata on sedagi, et mõnel juhul lasti surnukehal kõduneda ja kalmesse pandi vaid luud, kusjuures osa luudest võidi eelnevalt ära põletada,” oletas Marge Konsa.

Leitud on ka loomaluid, mis viitab sellele, et lahkunutele pandi kaasa ohvriloomi. Luude täpsem analüüs ootab aga tegemist. Luudest on võetud kuus DNA analüüsi, mille põhjal saab võrrelda muinasaja inimeste DNA-d tänapäeva inimestega.

Luud saavad sõna

“Loodetavasti saame luude abiga siia maetud inimeste kohta päris palju teada. Mida nad sõid, millised olid nende eluviisid, milliseid haigusi nad põdesid, kui vanalt ja miks surid - see kõik on peidus nende luudes, kui vaid osata neid kõnelema panna,” ütles Konsa.

Kalme on päris suur, tänavu kaevati lahti 9x12 meetri suurune osa. Kalme on aga umbes 50 meetrit pikk ja kuni 10 meetri laiune.

Kindlasti kaevatakse Kunda Hiiemäel järgmiselgi suvel, loodetavasti ka 2006. aastal. Kui väljakaevamisi korraldaval MTÜ Arheoloogiakeskusel õnnestub leida raha, on kavas kalmed rekonstrueerida samalaadselt nagu Jõelähtmel Tallinna-Narva maantee ääres. “Et Kundas oleks lisaks tsemenditehasele veel üks vaatamisväärsus,” naljatas Marge Konsa.

Arheoloogid loodavad leida firmasid, kes oleksid nõus projektile õla alla panema.

Ilmataat ei toetanud

Seni on väljakaevamisi toetanud hasartmängumaksu nõukogu, muinsuskaitseamet, Kunda Nordic Tsement ja Vaeküla kool. Viimane pakkus arheoloogidele lahkelt öömaja, mille peale Tõnno Jonuksi sõnul teised eesti arheoloogid väga kadedad on.

“Aga ilmataat küll meie sponsor ei olnud,” kurtis Marge Konsa, viidates vihmasele ja külmale suvele, mis kaevamistööd keerukamaks muutis.

Väljakaevamistel olid arheoloogidel abiks Rakvere ja Kunda koolilapsed ja tudengid Tartust ning Tallinnast.

Kalmekoha Kunda Hiiemäel leidis mullu oktoobris maausuliste üks eestvedajaid, Härjapea koja vanem Ahto Kaasik. Tänavu mais kalme kaardistamise käigus leiti Tõnno Jonuksi sõnul sadakond meetrit eemal vana kruusakarjääri serval veel teinegi kalme.

Andres Pulver

Virumaa Teataja