Panga pangale uut parklat, loodusmaja ja eramuid ehitada plaaniv ettevõtja Alvar Sagur alustas parkla rajamist ilma vajalikke lube omamata, mistõttu keskkonnainspektsioon alustas Saguri tegevuse kohta väärteomenetlust.
Pangal olukorraga tutvumas käinud Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo vaneminspektor Marika Pulga sõnul tulnuks Saguril kõigepealt vajalikud load ära oodata ja alles siis tegutsema hakata. “Tal ei olnud kehtestatud detailplaneeringut ega keskkonnamõjude hindamise otsust. Oleks pidanud natuke kannatama,” ütles Pulk.
Praegu on tulevase parkla alalt ära veetud pinnas, mida Sagur põhjendab kiviaia asukoha puhastamisega. Tema sõnul vedas Kaitseliit Mereparaadi toimumise ajaks rajatud sissesõidutee ehitamisel mullahunnikud taastatava kiviaia jalamile. “Kiviaia taastamistööde alustamiseks on vaja kiviaia asukoha puhastamine ja seetõttu tuli mullahunnikud edasi vedada riigimaantee äärde,” rääkis Sagur, kes plaanib taastada kiviaia, mille Vene sõdurid omal ajal laiali vedasid.
Praegu platsile veetud dolomiit on tema sõnul samuti mõeldud kiviaia taastamiseks. “Kas ma ei või oma põllul teha siis kõike seda, mis seotud mullatööga?” küsis Sagur.
Harib maad
Lisaks sellele viitab Sagur Saare maa-ameti poolt kinnitatud maaüksuse plaanile, mille kohaselt on tulevase parkla asukohas tegemist haritava maaga.
“Järelikult on sellel maa-alal lubatud detailplaneeringust sõltumata põllumajanduslik tegevus ja kraavide kaevamine. Lubatud on ka ajalooliselt kindlaks määratud asukohtadesse kiviaedade rajamine,” ütles Sagur.
Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja asetäitja Jaan Ärmuse sõnul võib igaüks väita, mida soovib. “Sagur nimetas mulla kokku ajamist maaharimisvõtteks. Ma arvan, et see on kohtupädevuses otsustada, kas siin on tegemist hea mullaharimisvõtte või tavaga. [Kaitseliidu ehitatud] sissesõidutee oli enne olemas. Selleks, mis Sagur juurde on teinud, tal mingit luba polnud,” ütles Ärmus, nimetas juhtumit keskkonnainspektsiooni reaks.
Rikuti veeseadust
Reedel Pangal olukorraga tutvumas käinud Marika Pulga sõnul võib esialgsetel andmetel öelda, et rikutud on veeseadust, kuna muld on ladustatud maantee äärde pangaservale. “Pangaserv kuulub veekaitsevööndisse, kuhu ei oleks tohtinud mingil juhul mulda ladustada,” ütles Pulk.
Mustjala vald andis ehitusloa kõnealuse parkla rajamiseks juba mullu sügisel, kuid Eesti Roheline Liikumine nõudis põhjalikku keskkonnamõjude hindamist, mistõttu võeti ära ka parkla ehitamiseks antud ehitusluba.
Eile keskkonnateenistuse poolt kinnitatud keskkonnamõjude hindamise aruande kohaselt tuleb ala praegusesse detailplaneeringusse sisse viia mitmeid muudatusi. Planeeritud trepi rajamine on aruande järgi keelatud, samuti tuleb tulevast külastuskeskust nihutada parklale lähemale. Parkla keskele peaks tulema planeeritust suurem rohesaar taimestikuga. “Selle võrra mahub parklasse neli bussi vähem ja vähem ka sõidukeid, kuid parkla peaks rahuldama tänaste külastajate vajadused,” arvas Jaan Ärmus.
Parklat on vaja
Praegu ametlik parkla Panga pangaastangul puudub, mistõttu kiputakse sõidukeid parkima sihtkaitsevööndi alale, kus need ei tohiks üldse liikuda.
“Möödunud suvel veeres pangalt alla auto, millele unustati käsipidur peale panemata. Hollandi turistid, kes rendiautot kasutasid, arvasid, et sõiduk on ärandatud,” tõi Sagur näite.
Siiani ei ole kõrge pangaastangu äärde paigaldatud ka ühtki hoiatavat silti ega suunatud inimeste liikumist sihtkaitsevööndis. “Igal nädalavahetusel tehakse metsas lõkkeid, murtakse puid, telgitakse ja pargitakse sõidukid suvalistesse kohtadesse,” ütles Sagur, kelle sõnul lubanud keskkonnateenistus organiseerida pangale turvateenistuse, mida aga siiani pole.
Jaan Ärmuse sõnul tegi Keskkonnateenistus ettepaneku turvateenistuse osas Looduskaitsekeskusele.