Avalikkusele peaaegu tundmatu dolomiiditööstuse omanik Alver Sagur on endale haaranud Saaremaa enim külastatavate paikade haldamise, nüüd tahab ta Panga pangale autoparkla ja loodusmaja rajada ilma keskkonnamõju hindamata, kirjutas Merike Pitk Maalehes.
Kui president Lennart Meri 1995. aastal Saaremaad külastas, viskas ta Pihtla valla meestele: “Eks ajage see auk siis kruusa täis, kui sellega midagi peale ei oska hakata!”
Jutt käis Kaali järvest. Kaali meteoriidikraatrid ei ole mitte ainult Eesti suurim loodusharuldus, Kaalit peetakse kogu Euraasia mandri kõige efektsemaks kraatriväljaks.
Mõni aasta hiljem raius Haakeri dolomiiditööstuse omanik Alver Sagur järve võsast välja ja puhastas mudast. Ehitas vanasse mõisa viljakuivatisse trahteri, võttis kraatriäärse suveniirimüügi oma kontrolli alla ja avas eelmisel suvel Kaalis ka külastuskeskuse, kus peale hotellitubade, sauna, konverentsisaali ja käsitööpoe on ka väike meteoriitika- ja paekivimuuseum.
Seitse aastat tagasi korraldas riik Kaali meteoriitikamuuseumi arhitektuurikonkursi, kuid toonased projektid – üks huvitavam ja lennukam kui teine – jäid ellu viimata. Riik ei leidnud muuseumi ehitamiseks vajalikku 10 miljonit krooni.
Sagur oli see, kes raha välja ajas ja hoone valmis ehitas. Tõsi, Saguri enda projekti ja oma tööstuse kaevandatavast dolomiidist ehitis on saanud arhitektide terava kriitika osaliseks. Eesti Päevaleht nimetas seda isegi 2005. aasta viie kõige ebaõnnestunuma ehitise seas.
Vaatamata sellele on Kaali külastuskeskuse patroon Eesti praegune president Arnold Rüütel ning Saguri muuseumist ja tema trahterist sõidutatakse läbi kõik Saaremaad väisavad välisriikide pead.
Saaremaa kolmas vägev
Nüüd tahab Kaali krahviks kutsutud Sagur minna järgmise unarusse jäetud Saaremaa loodusharulduse – Panga panga ehk Mustjala panga kallale. Selleks ostis ta paar aastat tagasi Pangal kõige magusamas kohas 23 hektari suuruse Pärdi kinnistu. Ta tahab ehitada sinna 7000 ruutmeetri suuruse parkla ja loodusmaja, kus oleksid nii tualetid, kohvik, käsitöömüük kui võib-olla ka meremuuseum. Senini on turismibussid ja autod parkinud otse pangajärsaku serval ja turistid õiendavad ihuhädasid metsa all.
Avalike huvide kõrval ei unusta Sagur ka ennast: ta tahab ehitada oma kinnistul asuvasse metsa elamud.
Sagurist on saamas Saaremaa kolmas vägev. Kui Prits Liblikule kuuluvad pea kõik spaad ja sigalad ning Vjatšeslav Leedole parvlaevad, siis veel mõne aasta eest üsna tundmatu Alver Saguri valduses on saare loodusväärtused.
Saguril ei pruugi kõik aga minna nii libedalt, nagu ta plaanib. Seda muidugi juhul, kui rohelised leiavad raha, et kohtusse minna. Nimelt asub Sagurile kuuluv Pärdi kinnistu nii Panga maastikukaitsealal kui ka Natura 2000 võrgustiku Küdema lahe linnu- ja loodusalal.
Seetõttu nõuavad seadused enne ehitamise alustamist keskkonnamõjude hindamist. Sellele Eesti Roheline Liikumine viitaski, kui esitas Mustjala vallavalitsusele vaide kesk-konnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.
“Milleks keskkonnamõjude hindamine? Ma ei hakka ju Pangal paekivi kaevandama!” protestib Sagur, kelle arvates on keskkonnamõju vaja hinnata seal, kus tahetakse loodusele lii-ga teha. “Mina aga, vastupidi, tahan turismi suunata.”
Vallavalitsus on põhjendanud mõjude uurimise algatamata jätmist ka rahapuudusega. Väike, alla 1000 elanikuga vald on vaene. Keskkonnamõjude hindamine võib maksma minna mõnekümnest tuhandest kuni mõnesaja tuhande kroonini. Seda raha ei taha ettevõtja Sagur ka ise välja käia. “Milleks ma pean oma aega ja raha sellele raiskama?” küsib ta jälle, nimetades mõju hindamise akte ilukirjanduseks.
Saguril on tugev seljatagune. Keskkonnamõju hindamist ei nõua ei Panga kaitseala valitseja – Saaremaa keskkonnateenistus – ega ka keskkonnaministeerium. Tõsi, keskkonnateenistus soovitas küll mullu sügisel omavalitsusel kaalutleda keskkonnamõju hindamise algatamist. Oma viimases kooskõlastuses teenistuse juhataja Raivo Kallas aga mõju hindamisele enam ei viita, ehkki teenistuse spetsialistid koostasid Kallasele allkirjastamiseks veidi teistsuguse sisuga paberi.
Lahkarvamustest teenistuse juhi Kallasega nad rääkima ei soostu. Saaremaa on liiga väike koht, et mujalt erialast tööd saada.
“Üks kord on keskkonnateenistuse poolt tähelepanu juhitud, sellest peaks piisama,” vastab Kallas küsimusele, miks ta leiab, et nii Natura kui ka maastikukaitsealal oleval Pärdi kinnistul ei ole vaja teha keskkonnamõju hindamist.
Ka keskkonnaministeeriumi looduse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk ei näe vajadust Panga pangal toimuvasse sekkuda: “Mina leian ka, et loodusmaja ja parkla rajamine ei avalda kaitsealale olulist mõju ega sea panga müüri ohtu.”
Raha juba eraldatud
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on juba eraldanud Panga pangale parkla rajamiseks ligi 3 mln krooni, mis on üks suuremaid looduskaitse programmi rahaeraldusi. Olav Etverk põhjendab raha eraldamist enne detailplaneeringu kehtestamist kiirusega: Sagur tahab turismihooaja alguseks saada suure külastuskoormusega kohale parkla valmis.
“KIKil on täiesti võimalik oma otsus ringi teha, kui detailplaneeringut ei kehtestata. Samas on see tõenäosus väike, kuna vastuväiteid ei ole esi-tatud,” ütleb Etverk. Roheliste esitatud vaiet ei peeta seega millekski.
Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla on keskkonnaametnike käitumisest hämmingus: “Ilmselt ei ole paljud ametnikud ikka veel aru saanud, et me oleme juba peaaegu kaks aastat olnud ELis ning meil kehtivad Eesti seaduste kõrval ka ELi direktiivid ja Euroopa Ühenduste Kohtu seisukohad, mis ei võimalda Panga panga planeeringu hindamata jätmist mitte ühelgi tingimusel.”
Aasta algul moodustatud Riikliku Looduskaitsekeskuse Saaremaa büroo juhataja Tõnu Talvi sõnul oleks aga praegune huvide konflikt Panga pangal ära hoitud, kui riik oleks kasutanud Pärdi kinnistu puhul oma ostueesõigust.
Samal ajal kui Mustjala vald otsib põhjendusi, miks keskkonnamõju mitte hinnata, käsib Lümanda vald teha keskkonnamõjude hindamised isegi üksikelamu püstitajatel. Näiteks nõudis vallavalitsus seda ühelt väliseestlaselt, kes tahab Vilsandi rahvuspargis Elda poolsaarel oma esivanemate talu varemetele elamu taastada. Tõsi, siin juhtis mõjude hindamise vajalikkusele tähelepanu ka Vilsandi rahvuspark.
“Alguses arvasin küll, et on liiga ränk nõuda taluaseme taastajalt keskkonnamõju hindamist, aga nüüd leian, et see oli väga õige,” räägib valla ehitusnõunik Ain Silts. Krundil tulid välja väärtuslikud taimed, üks neist on Eestis väga haruldane läikiv kurereha. “Elda pank on meile samasuguse tähtsusega nagu Mustjala vallale Panga pank,” leiab Silts.
Lümanda vallas on käsil neli keskkonnamõjude hindamist ja vallavolikogu otsusega on kuni valla üldplaneeringu kehtestamiseni rannikualadel uute ehitiste püstitamine keelatud. Koos valla üldplaneeringuga saab seal valmis ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja nii pole vaja seda enam iga kinnistu puhul eraldi teha.
Mustjala vallas pole samuti üldplaneeringut, aga ehituskeeldu pole ka vajalikuks peetud. Samas kavandab Sagur tualettidega loodusmaja pangamüüri servast 60 meetri kaugusele, kuigi ehituskeeluvöönd saartel on 200 meetrit.
Lisaks kardavad need, kellele ei meeldi Saguri võimas (ehk nagu ta ise ütleb – talupojamõistusega ehitatud) külastuskeskus Kaalis, et ta püstitab Panga pangale samasuguse. Veelgi enam: ehitis võib hakata domineerima loodusliku panga üle. “Miks üldse peab tungima tehisrajatistega nii unikaalsesse kohta, nagu seda on üks Saaremaa looduse pärle?” küsib Saare maavalitsuse peaspetsialist Kaarel Kasemets, üks väheseid ametnikke, kes on julgenud Saguri tahtmisi kritiseerida. “Panga pank on pühamu, kus ei peaks käima mitte ainult jalgsi, vaid ka paljapäi.”
Kasemets soovitab ehitada ka parkla hoopis alla küla serva. Neid turiste, kes ei jaksa kilomeetrit maad omal jalal pangale minna, võiks sinna vedada näiteks troskaga. Pealegi oleks see kena teenimisvõimalus tööpuuduses vaevlevaile Panga küla elanikele.
Nagu sääse pinin
Parkla pangast eemale viimist soovitas ka Eesti Roheline Liikumine, tuues eeskujuks Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus parklad, kioskid jms asuvad Taevaskoja kaljudest ligemale kilomeetri kaugusel.
Saguri jaoks on need jutud, nagu ka roheliste vaie, ainuke ametlik protest keskkonnamõju hindamata jätmise kohta, sama mis sääse pirin. “Mina võitlen alati lõpuni!” kinnitab ta.
Ja praegu on tal tuline tiidus, sest ta tahab olla Panga pangal oma eurokäimlate ja suveniirimüügiga valmis ajaks, mil esimesed lõbusõidulaevad maikuus valmivas Saaremaa süvasadamas randuvad.
Kas Panga pangal on vaja enne parkla, loodusmaja ja elamute püstitamist teha keskkonnamõjude hindamine?
JAH
Eesti Rohelise Liikumise planeeringute jälgija Liis Keerberg:
Esitasime Mustjala vallavalitsusele vaide, sest tahame, et Panga panga loodusväärtusi kasutataks läbimõeldult, et koht ning sealsed elupaigad liiga ei saaks.
Vaide esitamisega andsime vallale ja arendajale selle võimaluse. Aga paistab, et neil on keskkonnamõjude hindamise ees hirm. Hirm kaotada kasumit.
Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla:
Alates päevast, kui Eesti esitas 2004. aastal Euroopa Komisjonile Natura võrgustikku kuuluda võivate alade nimekirja, milles oli ka Küdema lahe linnuhoiuala, ei kehti nendel aladel mitte niivõrd keskkonnamõju hindamise üldkord, vaid hoopis Euroopa loodusdirektiivist tulenev erikord – nn Natura hindamine. Neil aladel tuleb hinnata iga kava ja projekti, millel võib olla oluline mõju Natura alale. Antud juhul oleks kohalik omavalitsus võinud hindamise ära jätta ainult ühel tingimusel: kui oleks sajaprotsendilise kindlusega võinud väita, et planeeritaval tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju. Kõnealuse projekti puhul ei saa seda keegi väita.
Mustjala vallavalitsuse väited olulise mõju puudumise kohta on täiesti ebapädevad ja selges vastuolus Euroopa Ühenduste Kohtu seisukohtadega. Väide, et vallal puudub raha keskkonnamõju hindamiseks, on täiesti kohatu. Kui raha ei ole, oleks planeering tulnud lihtsalt algatamata jätta.
Säästva Eesti Instituudi programmijuht Kaja Peterson:
Mõju Natura alale saab hinnata ainult vastava eriala ekspert, vallavalitsuse ametnikel ei ole selleks pädevust.
Vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6, lõige 3 tuleb aga projektide ja kavade mõju Natura alale kaaluda alati: kui mõju Natura alale pole teada või see on tõenäoliselt negatiivne, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.
EI
Mustjala vallavalitsus:
Arvestades, et Panga pank on maakonna enim külastatavaid vaatamisväärsusi, on inimeste liikumist ja nende tegevust seal vaja suunata selliselt, et oleks tagatud kaitseobjektide kaitse. /…/ Loodusmaja, parkla, riigimaantee teetammi ehitamisega, matkaradade kavandamisega, trepi ehitamisega planeeringuala lääneossa suunatakse külastajate liikumine ja võimaldatakse neile erinevate teenuste ostmine. On tõenäoline, et suunatud tegevuse kaudu väheneb inimkoormuse osa lähiümbrusele. /…/
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, ei ületata Panga maastikukaitseala ja Natura 2000 eelvalikuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ning vara.
Allikas: vallavalitsuse korraldus
Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas:
Keskkonnamõju hindamise algatamise otsustab omavalitsus. Kui nemad seda teinud ei ole ja üks kord on keskkonnateenistuse poolt tähelepanu juhitud, peaks sellest piisama. Jäägu otsustamine iga valla volikogude siseasjaks.
Keskkonnaministeeriumi looduse ja metsanduse asekantsler Olev Etverk:
Kas algatada keskkonnamõjude hindamine või mitte, on valla otsustada. Kui nad ei pidanud seda vajalikuks, siis on see nende otsus. Euroopa Liidu direktiiv ei sea ette KMH tegemise kohustuslikkust, Natura alade puhul tuleb hinnata projekti mõju antud alal olemasolevatele väärtustele.