Kaali meteoriidikraatri lähedale muuseumi ja trahteri ehitanud Alver Sagur tahab ehitada Mustjala ehk Panga pangale parkla, loodusmaja ja pangalt alla viiva trepi, kirjutas Merike Pitk Maalehes.
“Panga pank jagab koos Angla tuulikutega Kuressaare linnuse ja Kaali järve järel Saaremaa vaatamisväärsuste osas kolmandat-neljandat kohta,” põhjendas ettevõtja Alver Sagur, miks ta tahab rajada pangale autoparkla, loodusmaja koos tualettruumide ja kohvikuga ning Panga müürilt, s.t püstloodis järsaku pervelt keerdtrepi alla mere äärde.
Praegu tekitavad panga serval parkivad turismibussid ja autod eluohtlikke olukordi, kuivkäimla ei kannata aga vähimatki kriitikat. Järgmisel kevadel valmiv Saaremaa süvasadam suurendab ent turistide arvu loodetavasti veelgi, ja seda kordades.
Saguril oli plaan rajada Panga külas asuvale 23 hektari suurusele Pärdi kinnistule ka 12 elamut, kuid keskkonnaministeeriumi ettepanekul vähendas ta elamute arvu neljale. Talle kuuluv maaüksus asub nii maastikukaitsealal, kus on lubatud ehitada rajatisi ainult kaitseala tarbeks kui ka Natura hoiualal. Neli elamut tulevad nüüd hoiualale loometsa lagedaks raiutud kohta.
Trepp on eluohtlik
Saguri suurejoonelisele ideele võib komistuskiviks saada trepp, mida ta kavandab pangalt alla mere äärde. Saguril olid detailplaneeringu arutelul ette näidata geoloogide Helle ja Rein Perensi ning akadeemik Anto Raukase heakskiitvad arvamused. Nii Perensid kui ka Raukas viitasid samalaadsele keerdtrepile Valaste joa juures.
“Valaste joa ja Panga pangastiku trepid pole üksüheselt võrreldavad,” ütles Saaremaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Urve Saar, kelle sõnul kavandab Sagur keerdtreppi vahetult mere murrutuse mõju all olevale panga astangule. See tähendab, et selles kohas on pank varisemisohtlik. “Inimeste tervis ja elu pannakse ohtu,” hoiatas Saar ja soovitas Mustjala vallavalitsusel kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Sedasama soovitab Saare maavalitsus.
Sagur ütles, et ta pole huvitatud keskkonnamõju hindamisest, sest see on kallis ja venitab ehitamisega alustamist.
“Kas see on ohutum, kui praegu köiega panga müürilt alla laskutakse?” küsis Sagur, kes valis enda arvates trepi ehitamiseks kõige ohutuma koha, kus panga müür on 15 meetrit kõrge.
Geoloogiadoktor Kaarel Orviku, kes enam kui 40 aasta jooksul on uurinud Saaremaa randade, sealhulgas Panga panga ehitust ja arengut, peab panka pea kogu ulatuses varisemisohtlikuks. “Pealegi, igasugune panga jalamile lainetuse aktiivsesse tsooni tehtav tehnorajatis hakkab mõjutama panga looduslikku arengut ning rikub ka panga üldvaadet,” ütles Orviku. Panga looduslikku arengusse sekkumine oleks vastuolus ka kaitseala põhimõtetega.
Teenekas loodusharulduste eksponeerija
Vallavalitsus on varem deklareerinud, et puudub vajadus Saguri kavandatava arendustegevuse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Mustjala vallavanem Enno Kolter kiidab meest hea algatuse eest teha aastaid vallale murelapseks olnud Panga pank korda.
Selgase dolomiidimaardlas kaevandamise õigust omav Alver Sagur on saanud Saaremaal tuntuks kui Kaali järve korrastaja ja meteoriidikraatri lähedale külastuskeskuse rajaja. Selgase dolokivist ehitatud külastuskeskuses on lisaks hotellile ja suveniiripoele ka konverentsisaal ning väike meteoriitika- ja paekivimuuseum, mida on vaatama viidud kõik Saaremaad külastanud välisriikide kõrged riigitegelased.
Kuna Kaali külastuskeskus on saanud arhitektidelt tugevat kriitikat, avaldas Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikner kartust, kas Panga pangale ei tule samasugune, ainult omaniku maitsest lähtuv ehitis. Sagur lubas Panga loodusmaja puhul kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist.