Saaremaa turismimagneti ümber käivad praeguseks teravad keskkonnavaidlused, kirjutab Anneli Ammas Eesti Päevalehes.
Riik jättis kasutamata ostuees-õiguse Saaremaa Panga maastikukaitseala ja Natura eelvalikuala ostmiseks, mille uue omanikuga käivad nüüd ägedad looduskaitseteemalised vaidlused.
Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas, kes nimetab Panga pangal ligi 25 ha maad omandanud ärimeest Alver Sagurit Panga päästjaks, ütles, et ei mäletagi seda tehingut. Olgugi, et Panga pank on saare olulisemaid ning turistide poolt külastatumaid loodusmälestisi, kus toimuv on keskkonnateenistuse erilise pilgu all.
Ministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku Tiit Sillaotsa sõnul jõudis notari ärakiri Pärdi kinnistu võõrandamise kohta ministeeriumisse 23. veebruaril 2005. Kiri saadeti vastavalt korrale menetlemiseks maa-ametisse, kus võrreldi tehingu hinda teiste samas piirkonnas toimunud tehingute keskmise hinnaga ja tehti ettepanek ostueesõigust mitte rakendada. Maa-ameti loobuvale otsusele andis lisakindlust see, et kaitseala valitseja – Saaremaa keskkonnateenistus – ei olnud ostueesõigust taotlenud.
Keegi ei mäleta
“Ei ole sellele mõelnudki,” vastas Kallas küsimusele, miks Saaremaa keskkonnateenistus ei teinud katset Pärdi kinnistut riigile osta. “Ma ei oska öelda, miks planeeringutega tegeleja seda ei esitanud,” näitas juhataja hoopis oma alluva peale.
Alluv, maavarade ja keskkonnamõju peaspetsialist Urve Saar ütles, et ta ei mäleta, et oleks selle tehingu dokumente näinud. Ülemuse poolt delikaatsesse olukorda seatud ametnikult pole vaja küsidagi, kas tõesti saab Saare-maal nii hinnatud kohaga ning nii tuntud mehega nagu Sagur tehtud tehing spetsialistil kahe silma vahele jääda.
“Ilmselt taheti Pärdi puhul see ostueesõiguse aeg vaikselt üle elada ning maa Sagurile kätte mängida,” ütles üks kohapealseid olusid tundev Saaremaa ametiisik. Panga päästjaks nimetatud Sagur üritas aga esmalt sinna 12 elamut püsti panna ning keskkonnamõju hindamisest kõrvale hiilida.
Maaosturaha jäi mullu kuhjaga üle
•• Möödunud aastaks oli keskkonnaministeeriumi eelarves riigile maa soetamiseks 50 miljonit krooni.
•• Aasta lõpus kutsus keskkonnaministeerium kaitsealade valitsejaid tegema rohkem ettepanekuid ostueesõiguse kasutamiseks – raha oli üle. Aasta lõpuks oli kulutatud vaid veidi üle kuue miljoni krooni.
•• “Esitasime Hiiumaal eelmisel aastal paarikümnele objektile ostueesõiguse taotluse,” ütles Hiiumaa keskkonnateenistuse juhataja Rein Urman. “Kui näeme, et maa on väärtuslik ega taha, et see spekulatiivsesse käibesse läheb, siis soovitame riigil maa ära osta.” Panga panka pidas Urman kindlasti kaalumisväärseks maatükiks.
•• 2005. aastal kulutas keskkonnaministeerium 17 loodusobjekti ostmiseks kuus miljonit krooni. Kahe eelmise aasta summa oli kokku 6,6 miljonit krooni 24 objekti eest. Hiiumaal kolme suure kaitsealuse maatüki ostuks kulutas riik 3,3 miljonit krooni. Saaremaale kulutas riik samal ajal üle 300 000 krooni. Aktiivseimalt on ostueesõigust kasutatud Läänemaal.