[text]
Täna on

Panga maastikukaitseala, Türisalu maastikukaitseala ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine

Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13. 05. 1999. a määrusega nr 155 ( RT I 1999, 46, 530), jõust. 29. 05. 1999

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176) 13. 04. 2000
7.07.2005 nr 159 ( RT I 2005, 41, 319) 24.07.2005

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1.  Kinnitada:

1) Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) - 4) [kehtetud - RT I 2005, 41, 319 - jõust 24.07.2005]

5) Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

6) Narva jõe kanjoni maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

[RT I 2005, 41, 319 - jõust 24.07.2005]

2.  Määrata Panga maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus , Türisalu maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus .

[RT I 2000, 30, 176 - jõust. 13. 04. 2000]
 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrusega nr 155

Panga maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1.  Panga maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k «Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest» (ENSV Teataja 1959, 29, 160) looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi -- Mustjala (Panga) panga baasil. Kaitseala põhieesmärk on Lääne-Eesti paekalda kõrgeima osa, Panga panga ning sealsete taimekoosluste kaitse.

2.  Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3.  Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitse- ja piiranguvööndiks.

4.  Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5.  Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karjalasma metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6.  Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 1999, 26, 377; 27, 380) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7.  Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

8.  Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

9.  Kaitsealal on keelatud:

1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

2) uute maaparandussüsteemide rajamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;

5) jäätmete ladustamine;

6) uute õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;

7) uute teede rajamine, välja arvatud õpperadade rajamine kaitseala valitseja nõusolekul;

8) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud mittetootmislike ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala tarbeks.

10.  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

2) maakorralduskava kinnitamine;

3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;

4) metsamajandamiskava väljastamine;

5) projekteerimistingimuste andmine;

6) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

11.  Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab kavandatavate metsaraiete kohta käiva taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12.  Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

13.  Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

14.  Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271; 16, 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15.  Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16.  Kaitseala sihtkaitsevööndisse kuuluvad Mustjala vallas Võhma ja Küdema küla kalurite ühismaa ning talude A21 (kahes osas), Miku (95), Oolu (101a), 124d, 125b, Paja (135b), Simmu (102c), Vahtra (133c), Kose-Kopli (121) ja Antsi (134b) maa kaitsealale jääv osa ning Pärdi (97a) talu maa loode-kagusuunalise kruusatee põhjaservast põhja poole, parkimisplatsi põhjaservast põhja ja lääneservast lääne poole ning põhja-lõunasuunalise kaablitrassi sihi lääneservast lääne poole ja kirde-edelasuunalise pinnastee lääneservast lääne poole jääv osa.

17.  Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--10 lubatud tegevus ning puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

18.  Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

IV. PIIRANGUVÖÖND

19.  Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

20.  Piiranguvööndisse kuulub Mustjala vallas talude 100a ja 142 maa kaitsealale jääv osa ja Pärdi (97a) talu maa loode-kagusuunalise kruusatee põhjaservast lõuna poole ja parkimisplatsi põhjaservast lõuna poole ning lääneservast ida poole kaitsealale jääv osa.

21.  Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6--10 keelatud ning järgmised keelatud tegevused:

1) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

2) telkimine ja lõkke tegemine, välja arvatud kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

22.  Piiranguvööndis on kohustusliku tegevusena ette nähtud tööd poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks nagu võsaraie ja niitmine või karjatamine.

23.  Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

V. LÕPPSÄTTED

24.  Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25.  Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26.  Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.
 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määrusega nr 155

Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Panga maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Mustjala vallas Küdema lahe rannikult kinnistu Antsi (134b) edelanurgast mööda nimetatud kinnistu lõunapiiri ida suunas põhja-lõunasuunalise kaablitrassi sihini ning edasi mööda selle lääneserva põhja suunas läbi Karjalasma metskonna kvartalite 4, 3, 2 ja 1 kuni kvartalit 1 läbiva loode-kagusuunalise sihini ning edasi mööda seda kagu suunas kuni kvartali 1 kirdepiirini. Edasi kulgeb piir mööda mõttelist sirgjoont asimuudil 73o kuni loode-kagusuunalise kruusateeni ning mööda selle lääneserva kagu suunas kuni kinnistu A142 (I) loodepiirini, edasi mööda seda kirde suunas kuni rannajooneni ning siis mööda rannajoont loode, lääne ja lõuna suunas kuni kinnistu Antsi (134b) edelanurgani.

Panga maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karjalasma metskonna 1986. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.