[text]
Täna on

Mustjala Vallavalitsus
Mustjala vald
93601 Saare maakond


                                                                                                                                15. detsembril 2005

Vaide esitaja:  Eesti Roheline Liikumine
   Reg. kood 80001670
   Pk 318 Tartu 50002
   Tel: (07) 422 532
                          e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


VAIE Mustjala vallavalitsuse 09.novembri 2005 a.  korraldusele nr 212 “Panga küla Pärdi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Vaide esitaja MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitsega tegelev valitsusväline organisatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koja liige ja käsitletav Arhusi konventsiooni kohase asjast huvitatud üldsusena. Keskkonnasõbraliku planeerimise edendamine ja keskkonnamõju hindamise protsessides osalemine kuulub ERL põhiliste tegevusvaldkondade hulka, mistõttu on  ERL-il antud vaide esitamiseks põhjendatud huvi.  ERL tegevuse üheks eesmärgiks on looduslike maastike, liikide ja elupaikade kaitse tugevdamine arendustegevuse protsessides osalemise kaudu. Panga maastiku-kaitsealale ja Küdema lahe Natura 2000 alale jääva Pärdi kinnistu (katastritunnus 48301:006:0127) detailplaneeringule asjakohase keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine rikub meie õigusi, kuna keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine ei tugine piisavale tõendusmaterjalile, ei arvesta pädevate institutsioonide seisukohti ja võib seega ohustada kaitstavate alade maastikku, liike ja elupaiku.  Vaidlustatav korraldus on vastuolus Looduskaitseseadusega ja Keskkonnamõju hindamise ja Keskkonnajuhtimis-süsteemi seadusega ( sh. EL Loodusdirektiiviga ja selle artiklite 6 lg 3 ja 4 tõlgendus-juhistega). Põhjendame oma seisukohti järgmiselt:

1. Olulise mõju puudumise järelduse tegemisele peab eelnema mitme-etapiline analüüs 

Vastavalt EL Loodusdirektiivi tõlgendusjuhistele  on mõju olulisuse kindlaks tegemiseks tarvis hinnangulist analüüsi, mis hõlmab endas nelja sammu:   
 
1. kindlakstegemine, kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega seotud või selleks vajalik;
2. projekti või kava kirjeldamine ning teiste temaga koos Natura 2000 ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;
3. võimaliku mõju kindlakstegemine;
4. mõju olulisuse hindamine.
 
Vaidlustatavast korraldusest  ei selgu, kas ja kuidas on planeering ala kaitsekorraldusega seotud. On kirjeldatud küll külastuskoormuse reguleerimise vajadust ja märgitud ära loodusmaja olulisust ala loodusväärtusi tutvustava keskusena, kuid puudub ala valitseja ehk Saaremaa keskkonnateenistuse poolt antud info selle kohta, kas loodusmaja rajamine ja muu planeeritav tegevus on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ja selleks vajalik tegevus või mitte. Kaitsekorralduskava, kus vastav tegevus võiks samuti olla sätestatud, meie teada Panga maastikukaitsealal puudub.

Planeeringuga kavandatavat tegevust on korralduses kirjeldatud, kuid mitte sellest aspektist, mida häirivat tegevus ala loodusväärtustele kaasa toob. Tuuakse välja küll vaieldamatult positiivseid mõjusid – matkaradade, parkla ja trepi rajamisega suunatakse külastuskoormust; külastuskoormuse suunamisega tagatakse kaitseobjektide kaitse jne., kuid negatiivsete mõjude osas hinnangud puuduvad. Samas on ülimalt tõenäoline, et mitmete ehitustegevust ja  raadamist eeldavate objektide puhul avaldub ka nende negatiivne keskkonnamõju, eriti  arvestades panga varisemisohtlikkust, ehitamiseks vajalikke ettevalmistustöid paesele pinnasele hoonete püstitamiseks ja ilmselt veelgi kasvavat  külastuskoormust. Keskkonnamõju  hindamise algatamata jätmise otsuse eelduseks peaks olema igasuguse - nii negatiivse kui ka positiivse mõju väljaselgitamine.

Eelpool nimetatud Natura 2000 alade mõju hindamise juhendi kohaselt on mõju hindamise algatamata jätmise otsustajal tarvis kirjeldada projektist tulenevaid  füüsilisi muutusi (kaevandamine, süvendamine, maa-ainese kuhjamine), ressursivajadusi, vee-ja õhuheitmeid ja jäätmeid, ehitamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise kestust, kaugust Natura 2000 alast ja selle võtmeelementidest jne. Näiteks on küll teada, et tegevus hakkab toimuma Natura alal, aga missugustel elupaikadel konkreetselt, seda on öeldud vaid elamuehituse kohta, mis hakkaks toimuma raietega kahjustatud vanade loodusmetsade asualal.  Ülejäänud elupaikades kavandatava või neid mõjutava tegevuse kohta info puudub. Seega ei sisalda vaidlustatav korraldus vajalikku kompleksset infot.

On mainitud, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist vee, pinnase või õhu saastatuse, jäätmetekke, müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna muutust keskkonnale ja inimese tervisele võrreldes olemasolevaga kuna korrastatud jäätmekäitlus, mootorsõidukite liikumine, parkimine ja vastutava isiku olemasolu aitavad tegevust kontrolli all hoida. Samas kaasneb planeeritavate objektide rajamisega hulgaliselt muid tegevusi (raadamine, ehitamine jm)  mida ei saa arvata jäätmekäitluse ja transpordi valdkonda. Mõju iseloomu kohta on korralduses sedastatud, et see on vältimatu ja kestab kogu ehitise eluea. Sisuliselt mõju iseloomu ei kirjeldata.     

Kuhjuvate ehk kumulatiivsete keskkonnamõjude osas on öeldud, et neid ei esine. Kuidas sellele järeldusele jõutakse, pole selge. Et kumulatiivse mõju osas seisukohta võtta, peaks olema ees informatsioon selle kohta, missugused teised tegevused veel seda ala mõjutada võivad – see tähendab ümbritsevatel kinnistutel planeeritava ja Natura ala mõjutavate teiste tegevuste kirjeldamist. Meile teadaolevalt käib Mustjala valla ranna-aladel aktiivne planeerimistegevus, sh.rajatakse Küdema linnu-ja loodushoiualale  Saaremaa süvasadamat. Seega on tõenäoline, et kumulatiivne keskkonnamõju siiski eksisteerib ja see tulekski välja tuua ja hinnata.
 
Mõju olulisuse hindamise kohta ütleb meie Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse üheks aluseks oleva Loodusdirektiivi tõlgendusjuhis, et  olulisuse hindamiseks ei pruugi olla vaja palju enamat kui ainult vastava looduskaitseasutusega konsulteerimist. Muul juhul, eriti huvirühmade lahkarvamuste korral, võib vaja olla edasisi uuringuid, mis aitaksid kindlaks teha, kas kava või projekti mõju on oluline. Mõju olulisuse hindamisel tuleb välja tuua elupaiga pindala kao protsent, elupaiga killustatus (võrdlus esialgse seisundiga, kestus või püsivus), häirimine, populatsiooni asustustihedus jne. Pindala protsentuaalse hindamise  juures tuleks ka vaadelda, kui palju on konkreetset elupaigatüüpi Eestis tervikuna. Kokkuvõtlikult öeldes vastab Mustjala vallavalitsuse korraldus väga väheses osas neile kriteeriumidele, mida EL tasandil üldiselt Loodusdirektiivi elupaikadele ja liikidele avalduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise juures vajalikuks peetakse.

Kuna antud juhtumi puhul ei ole hindamise vajalikkust välistavate oluliste mõjude puudumist välja toodud ja Saaremaa Keskkonnateenistus on juhtinud tähelepanu SMH vajalikkusele, tuleb eeldada  tõenäoliselt oluliste mõjude avaldumist. Seega rakendub Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 4. Kuna mõjude hindamist ei ole algatatud, on korraldus vastuolus selle seadusega.    

2. Keskkonnamõju hindamine on Natura aladel kavandatava tegevuse puhul vajalik

Korralduses öeldakse, et detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnev otsene mõju avaldub peamiselt planeeringuala piires. Ala külastatavuse ja selle reguleerimatuse tõttu on kaitsealused objektid ohus ning leitakse, et planeeringuga kavandatav tegevus on võimaluseks kontrollimatut turismi ohjata. Nõustume sellega, et külastuskoormust tuleb reguleerida ja selleks vajalikke meetmeid rakendada. Samas on tegu siiski maastikukaitsealaga, mis Looduskaitseseaduse § 4 lg 2 järgi on   inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Natura 2000 hoiuala on § 4 lg 3 kohaselt    elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.”  Järelikult on tegu väärtusliku ökosüsteemiga, mille olulist muutmist tuleb kavandada spetsiifilistele teadmistele tuginevalt ja läbimõeldult. Looduskaitseseadusest tulenev nõue Natura alade keskkonnamõju hindamise osas on viidud sisse tüüpnõudena kõigisse pärast selle seaduse kehtestamist kinnitatud kaitsealade kaitse-eeskirjadesse, viitega Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2004 korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri.” Nimekirjas on sees ka Küdema linnu-ja loodusala. Asjaolu, et Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja uut versiooni pole veel kinnitatud, ei tähenda, et Looduskaitseseaduse § 4 lõikest 3  tulenev nõue antud juhul ei kohalduks. 

3. Pädevate institutsioonide seisukohti tuleb kaalumisel kindlasti arvestada

Korralduse kohaselt on nii Saare Maavalitsus planeeringu järelevalvajana kui ka Saaremaa Keskkonnateenistus tulevase hoiuala ja maastikukaitseala valitsejana juhtinud Mustjala valla tähelepanu sellele, et keskkonnamõjude hindamine tuleks antud juhul läbi viia. Mõlemad seisukohad on toodud korralduse sissejuhatuses küll välja, kuid haldusakti motivatsioonis pole põhjendatud, miks neid  ei arvestata.

EL Loodusdirektiivi põhimõttest ja Panga maastikukaitseala kaitse-eesmärgist lähtuvalt tuleb kaitstavate alade (hoiualade, maastikukaitsealade)  puhul igal juhul rakendada ettevaatuspõhimõtet. Hoiualade puhul on Keskkonnamõju hindamise juhendis välja toodud, et selles etapis, kus kaalutakse, kas keskkonnamõju on vaja hinnata või mitte, tuleb arvestada pädevate institutsioonide seisukohti. Kui Saaremaa Keskkonnateenistus  ja Saare Maavalitsus  leiavad mõlemad, et mõjude hindamine tuleb läbi viia, on see kaalukaks argumendiks, mis räägib mõjude hindamise vajaduse kasuks.  

Loodusdirektiivi rakendamise ja maastikukaitseala hea seisundi eest vastutava asutuse seisukoha eiramine on vastuolus ka Looduskaitseseaduse § 14 lõikega 3. 

LKS § 14 lg 3 kohaselt võib  kaitstava loodusobjekti valitseja tegevuste korral, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Sellise tingimusena on käsiteldav  Saaremaa Keskkonnateenistuse poolt märgitud keskkonnamõju hindamise vajadus.  Seadus ütleb ka, et kui neid tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud  lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Seega ei ole planeerimistegevus, mille puhul on eiratud  Keskkonnateenistuse poolt seatud keskkonnamõjude hindamise ettepanekut, ka sellest Looduskaitseseaduse aspektist õiguspärane.

4. Keskkonnamõjude hindamine ei välista kavandatava tegevuse elluviimist
Kokkuvõtteks soovime lisada, et keskkonnamõjude hindamine iseenesest ei takista arendustegevust, vaid annab vajaliku info otsustamaks, kuidas ja mis ulatuses saab  Natura ala ja Panga maastikukaitseala kasutada muudel alternatiivsetel eesmärkidel kui Looduskaitseseaduse §-s 4 sätestatu (vt. vaide punkt 3).
 
Kahtlemata peame me vajalikuks parkla ja muude Panga panga külastusega seotud objektide rajamist, kuid need ei tohiks hakata häirima maastikukaitseala ja hoiuala elupaikade põhifunktsiooni. Panga väärtus loodusliku turismiatraktsioonina säilib kõige paremini siiski juhul, kui tehiselemendid (hooned, parklad jm) seda üle koormama ei hakka. Näiteks Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala puhul asuvad parklad, putkad jms. teeninduseks vajalik Taevaskoja kaljudest ligi 1 km kaugusel. Sama võiks soovitada ka Panga panga puhul. Õige on see, et ala Natura-staatus ei välista arendustegevust, kuid peab olema täpselt hinnatud ja planeeritud, kuhu ja mida rajada. Arendustegevuse võimalused on vabamad hoiuala nendes osades, mis pole kaetud Loodusdirektiivi I lisa elupaikadega või II lisa liikide elupaikadega, ning piiratum ja erilist kaalumist vajav seal, kus need esinevad. Keskkonnaministeeriumi andmeil on suurem osa Pärdi maaüksusest hõlmatud nimetatud elupaikadega, mistõttu antud kinnistu puhul tuleb arendustegevuse võimalusi eriti hoolikalt kaaluda (sh keskkonnamõju hinnates).  

5. Vaide esitamise tähtaeg ja kohtuvaidlused   
Eesti Roheline Liikumine sai Mustjala Vallavalitsuse korraldusest nr. 212  teada Ametlikes Teadaannetes 18.11. 2005 Keskkonnamõjude hindamise rubriigis ilmunud teadaandest. Haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 30 päevane tähtaeg lõpeb 17. detsembril, seega on vaie esitatud õigeaegselt. Meile teadaolevalt ei ole vaieldavas asjas jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
 
Tuginedes eeltoodule taotleb vaide esitaja Eesti Roheline Liikumine:

1. Mustjala Vallavalitsuse korralduse nr. 212 “Panga küla Pärdi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” kehtetuks tunnistamist;
2. Strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamist ja läbiviimist Pärdi kinnistu detailplaneeringus kavandatavale tegevusele.

Lugupidamisega,


Taavi Nuum
Eesti Roheline Liikumine 
Juhatuse esimees