[text]
Täna on

Panga panga maatehingu puhul võidi riigile esitada ebatäpseid või poolikuid andmeid. Kahtlus tekkis, kui ärimees Alver Sagur maksis Saaremaa põhjarannikul asuva 50-hektarise maatüki eest notarikirja alusel kõigest miljon krooni, kirjutab Anneli Ammas Eesti Päevalehes.

Keskkonnaministeeriumi avaldatud hind Mustjala vallas Panga külas ja pankrannikul asuva Pärdi kinnistu notariaalse tehingu kohta oli üks miljon krooni. Mitme kinnisvarahindaja üksteisest sõltumatu hinnangu kohaselt maksab sellises kohas asuv maa praegu vähemalt viis miljonit krooni. Tõsi, on võimalik, et aasta tagasi, kui tehing kahe sugulase Hugo Meri ja Alver Saguri vahel sõlmiti, maksis veidi vähem.


Riigil olnuks võimalik maade tagastamisega eraomandisse läinud ja Saaremaa üheks pärliks nimetatud looduskaitsealune maa alla turuhinna endale osta. Maa-ametis aga kaalutleti, kas tasub ostueesõigust kasutada ning leiti – liiga kallis. Selle piirkonna sarnaste tehingute hinnad jäävad 600 000 ja miljoni krooni vahele.

Tegelikku hinda ei panda kirja


Hiiumaa keskkonnateenistuse juhi Rein Urmani sõnul tekitab maaomanike ja riigi vahele palju paksu verd just see, et notari juures ei panda kirja maa tegelikku müügihinda. Kui siis riik läheb selle madalama hinna eest ostueesõigust kasutama, on ostjad-müüjad iseenesestmõistetavalt pahased.


Pärdi kinnistule oli samal päeval, kui toimus tehing, seatud ka miljoni krooni ulatuses hüpoteek panga kasuks. Ostueesõiguse kasutamiseks tulnuks riigil seegi enda kanda võtta ja ligi 50 hektarit maksnuks tegelikult riigile kaks miljonit krooni. Ikka vähemalt kaks korda vähem kui tegelik turuhind.

Keskkonnaministeerium aga otsustas ostuees-õigust mitte kasutada.
Huvitav fakt on seegi, et Pärdi kinnistu puhul on avalikkuses räägitud 23–26 hektarist maast panga peal ning teine sama suur osa Pärdi kinnistust veidi eemal kuues eraldi tükis ei ole justkui jutuks tulnudki. Tõsi, see kinnistuosa ei ole ka avaliku arutelu objektiks tõusnud, sest ei ole kaitse all ega ole sellele ka detailplaneeringut alustatud.


Möödunud aastal arvestas keskkonnaministeerium esimest korda kopsaka summa – 50 miljonit krooni – ostueesõiguse kasutamiseks Panga-sarnaste juhtumite puhul. Sellest rahast kasutati veidi üle 6 miljoni krooni.

Kes oli ebatäpne?

•• Möödunud reede õhtupoolikul, mil ametiasutustes olid lauad puhtaks tehtud ja valmistuti nädalavahetusele tõttama, lähetati keskkonnaministeeriumist teele e-kiri, mida olime Eesti Päevalehes juba kaks nädalat oodanud.


•• Selles teatas ministeerium oma pressiesindaja käe läbi, et eelmise päeva Eesti Päevalehe artikkel tehingutest Saaremaa Panga pangaga sisaldas ebatäpsusi.


•• Mis aga tegelikult teatati? Seda, mida Eesti Päevaleht oli kaks nädalat üritanud sellestsamast ministeeriumist avaliku teabe korras teada saada – kui suur oli maa-ametis kaalutud hind, mis oli liiga kõrge, et kasutada riigi ostueesõigust? Mis oli notari kirja sisu, mille ministeerium Pärdi kinnistu tehingu kohta sai? Kaks nädalat ei olnud ministeeriumist sisulist vastust tulnud.


•• Esialgses vastuses oli sisulise külje poolelt vaid viide, et maa-amet kaalutles ja leidis, et hind on liiga kõrge.


•• Justiitsministeeriumist, kes vastas küsimuse esitamise päeval, saime teada, et avaliku teabe korras tehinguhinda teada ei saa, kui riik ostueesõigust ei kasutanud.


•• Mis siis nüüd juhtus? Äkki teatas ministeerium pressiteatega, mis on notaritehingus kirjas. Kas nüüd peavad kõik maaostjad, kelle tehingule on riigil ostueelisõigus, kartma, et nendegi tehingute summad avalikustatakse? Vaevalt. Panga pangal käivad asjad nii, et mida Panga omanik lubab teha, seda tehakse.

 

Eesti Päevaleht