[text]
Täna on

Mustjala Vallavalitsus

K O R R A L D U S

Mustjala                                                        22. veebruaril 2006  nr 63


Eesti Rohelise Liikumise vaide läbivaatamine

Vallavalitsuse 29. märtsi 2005. a korraldusega nr 53 algatati Panga küla Pärdi kinnistu detailplaneering (DP). Korralduse kohaselt on DP eesmärgiks kinnistu sellel osal, mis asub Panga maastikukaitsealal, seal kaitseala valitsejaga kokkulepitud tegevuse arendamiseks vajalike ehitiste ja rajatiste asukoha määramine. DP eesmärgiks kinnistu sellel osal, mis asub Natura 2000 võrgustiku Küdema laht alal, on valitseja nõusolekul kruntide moodustamine, krundile elamu, juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide paiknemise lahenduste leidmine.

DP algatamise ajal kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KmHKaS) kohaselt ei olnud nimetatud dp koostamine tegevuseks, mis oleks nõudnud keskkonnamõju hindamist või planeeringu korraldajalt hindamise vajalikkuse kaalutlemist ning keskkonnamõju hindamise menetluse algatamata jätmise kohta otsuse tegemist (§ 11). KmHKaS § 4 lõikes 1 oli sätestatud, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. Käesoleval juhul ei kaasne kavandatava ehitamisega olulist keskkonnamõju, samuti ei eelda see loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist.

3. aprillil 2005. a jõustus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KmHKjsS), mille § 56 lg 4 kohaselt kohaldatakse nimetatud seadust strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis algatatakse pärast nimetatud seaduse jõustumist. Nimetatud seaduse § 31 kohaselt on strateegiline planeerimisdokument sama seaduse tähenduses muuhulgas üleriigiline, maakonna- ning üld- või detailplaneering Planeerimisseaduse tähenduses.

30. juunil 2005. a tegi vallavalitsus Saaremaa Keskkonnateenistusele, kui maastikukaitseala ja Natura 2000 võrgustiku ala valitsejale ettepaneku kujundada ühised seisukohad Pärdi kinnistu DP lähteseisukohtade osas ning vormistada sellekohane kokkulepe. Saaremaa Keskkonnateenistuse 21. juuli 2005. a kirjas leiti, et DP lähteseisukohtade väljastamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ning taotletud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks puudub õiguslik alus.

30. augusti 2005. a korraldusega nr 174 muutis vallavalitsus oma korraldust nr 53. Võttes aluseks KmHKjsS § 33 lg 1 p 3, täiendas vallavalitsus DP algatamise korraldust punktiga 7 sõnastuses: “Puudub vajadus keskonnamõju strateegiliseks hindamiseks.” Korralduse põhjendavas osas leidis vallavalitsus, et DP-ga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, eeldatavalt ei ületata tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara.

Vallavalitsus väljastas DP koostajale lähteseisukohad ning viimane koostas planeeringu lahenduse. 12. oktoobril 2005. a kooskõlastas Saaremaa Keskkonnateenistus DP lahenduse. Samas kirjas tegi keskkonnateenistus ettepaneku “veelkord kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist”, tuginedes seejuures KmHKjsS §-dele 31 ja 33.

9. novembri 2005. a korralduses nr 212 viis vallavalitsus läbi KmHKjsS §-s 33 ettenähtud kaalutlemise, kas Pärdi kinnistu DP on selline strateegiline planeerimisdokument, mille koostamise käigus on vaja hinnata selle elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju või ei. Vallavalitsus jõudis järeldusele, et planeeringualal ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist ning otsustas seda mitte algatada. Vallavalitsus leidis kaalutlemise tulemusena, et “detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, ei ületata Panga maastikukaitseala ja Natura 2000 eelvalikuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara”. Korralduse ärakiri saadeti Saaremaa Keskkonnateenistusele, kes sellele vastuväiteid ei esitanud.

16. detsembril 2005. a sai vallavalitsus Eesti Roheliselt Liikumiselt vaide, milles taotletakse korralduse nr 212 kehtetuks tunnistamist ning Pärdi kinnistu detailplaneeringus kavandatavale tegevusele keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist ja läbiviimist. Vallavalitsus leiab, et vaie on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Põhjendused on järgmised.

1. Vaide esimeses punktis märgitakse, et korraldus on vastuolus KmHKjsS-ga.

Vaides leitakse, et kõnealune DP on nimetatud seaduse § 33 lg 1 p-s 4 ettenähtud strateegiline planeerimisdokument, kuivõrd see on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Vaides leitakse, et olulise mõju avaldumist tuleb eeldada põhjustel, et vallavalitsus ei ole toonud välja hindamise vajalikkust välistavate oluliste mõjude puudumist ning et Saaremaa Keskkonnateenistus on juhtinud tähelepanu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkusele. Vaide järeldust, et vallavalitsus ei ole toonud välja hindamise vajalikkust välistavate oluliste mõjude puudumist, põhjendab vaide esitaja oma hinnanguga, et keskkonnamõju olulisuse hindamisel ei ole vallavalitsus juhindunud EL Loodusdirektiivi tõlgendusjuhistest.

Vallavalitsus ei nõustu vaide esitaja seisukohtadega. Vallavalitsus märgib, et vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel ei ole alust lähtuda KmHKjsS-s sätestatust.   Ülaltoodust nähtus, et Pärdi kinnistu DP on algatatud enne KmHKjsS jõustumist. Nimetatud seaduse § 56 lg 4 kohaselt kohaldatakse seda seadust sellise strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis on algatatud pärast nimetatud seaduse jõustumist. Eelmärgitu tõttu puudus vallavalitsusel kohustus teha KmHKjsS §-s 35 ettenähtud otsus KSH algatamata jätmise kohta. Sellest aga tuleneb, et isegi sellisel juhul, kui võtta eelduseks, et vaidlustatud korraldus on vastuolus KmHKjsS-ga, puudub vajadus selle kehtetuks tunnistamiseks. KmHKjsS ei ole vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel kohaldatav.

Vallavalitsus ei nõustu ka vaide esitaja selle seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb eeldada DP olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et elu- ja majandustegevus Natura alal saab ja peabki jätkuma ning et ala valitseja nõusolekul on lubatud ka ehitamine. Pärdi kinnistu DP-ga ei kavandata tegevust, mille puhul saab eeldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Kuivõrd vallavalitsusel puudus kohustus vaidlustatud korralduse vastuvõtmiseks ning selle kehtetuks tunnistamiseks ei ole põhjust isegi sellisel eeldusel, et see on vastuolus          KmHKjsS-ga, ei pea vallavalitsus vajalikuks analüüsida siinkohal detailsemalt vaides esitatud põhjendust KSH vajalikkust välistavate oluliste mõjude puudumise välja toomata jätmise kohta. Sellise analüüsi tulemus ei saaks mõjutada hinnangut vaidlustatud korralduse seadustele vastavuse kohta. 

Vaides esitatud väide, et ala valitseja Saaremaa Keskkonnateenistus on juhtinud tähelepanu KSH vajalikkusele, on põhjendamatu. Nimetatud asutus tegi vallavalitsusele ettepaneku  kaalutleda KSH vajalikkust ning seda on vallavalitsus vaidlustatud korralduses teinud.

2. Vaide teises punktis leitakse, et KSH läbiviimise kohustus tuleneb Looduskaitseseaduse    § 4 lg-st 3. Vallavalitsus leiab, et selline seisukoht ei ole põhjendatud.

Looduskaitseseadus on nö raamseadus. Kui nimetatud seaduse § 4 lg-s 3 märgitakse hoiuala legaaldefinitsioonis, et see on “elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused”, siis sellest ei tulene Natura 2000 võrgustiku alal DP koostamise korral KSH läbiviimise kohustust. Märgime, et vaide järgmises punktis on õigesti öeldud, et Saaremaa Keskkonnateenistus on valitsejaks tulevasele hoiualale, st et praegu hoiuala ei ole.

3. Vaide kolmandas punktis märgitakse, et Saaremaa Keskkonnateenistus tulevase hoiuala ja olemasoleva maastikukaitseala valitsejana on leidnud, et käesoleval juhul tuleks KSH läbi viia. Vaide esitaja leiab, et Loodusdirektiivi rakendamise ja maastikukaitseala hea seisundi eest vastutva asutuse seisukoha eiramine on vastuolus Looduskaitseseaduse § 14 lg-ga 3.     

Eeltoodu on eksitav ja põhjendamatu. Nagu juba märgitud, ei ole Saaremaa Keskkonnateenistus nõudnud KSH läbiviimist ega esitanud tingimusi Looduskaitseseaduse § 14 lg 3 alusel. Seetõttu puudub ka alus osundada sama seaduse § 14 lg-s 4 märgitud tagajärgedele.

Eeltoodud põhjustel leiab vallavalitsus, et otsustades 9. novembril 2005.a korralduse nr 212 punktis 2 Pärdi kinnistu DP alal KSH-t mitte algatada, on ta toiminud õiguspäraselt.

Juhindudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 p-le 4 vallavalitsus

o t s u s t a b :

1. Jätta Eesti Rohelise Liikumise vaie vallavalitsuse 9. novembri 2005. a korralduse nr 212 kehtetuks tunnistamiseks ja Pärdi kinnistu detailplaneeringus kavandatavale tegevusele keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks rahuldamata.

2. Vaide esitajal on vaideotsusega mittenõustumise korral õigus pöörduda halduskohtumenetluse   seadustikus   ettenähtud  korras   kaebusega   halduskohtusse.


Enno Kolter,         
Vallavanem

Ene Silla
Vallasekretär