[text]
Täna on

Hiite kuvavõistluse 2019. aasta eeskiri

1. Hiite kuva- ehk fotovõistluse eesmärk on:
- looduslike pühapaikade mitmekesisuse, väärtuste ning ohustatuse teadvustamine;
- inimeste suunamine pühapaikasid otsima, külastama ja nende üksikasju märkama;
- pühapaikade asukohtade, seisundi, kasutamise ja tähenduse jäädvustamine;
- heade ülesvõtete kogumine pühapaikade tutvustamiseks;
- koostöö edendamine soome-ugri jt põlisrahvaste vahel.

2. Osalemisõigus
Võistlusel võivad osaleda kõik, v.a võistluse korraldamisega seotud isikud.

3. Ajakava
3.1 Võistlustöid saab üles laadida kuni 15.10.2019 aadressil:
https://www.maavald.ee/kuvavoistlus-2019
3.2 Võitjate autasustamine toimub 2019. a lõpus Tartus.

4. Auhinnarühmad ja auhinnad
Rahalised auhinnad
4.1 Üldarvestuse peaauhind (1000 eurot) - valitakse välja kõikide võistlustööde hulgast.
4.2 Noorte peaauhind (200 eurot) - valitakse välja kõikide kuni 16-aastaste (16 kaasa arvatud) võistlustööde hulgast.
4.3 Uurali rahvaste auhind (300 eurot) valitakse välja hõimurahvaste juures jäädvustatud kuvade hulgast.
Eriauhinnad
4.4 Hiis
4.5 Puu (püha puu või puuderühm)
4.6 Kivi (püha kivi, kivide rühm, pank, koobas)
4.7 Veekogu (püha allikas, oja, jõgi, veesilm, järv, mereala)
4.8 Looduskaitse (looduskaitsealune liik või üksikobjekt pühapaigas, samuti kaitsealal asuv looduslik pühapaik)
4.9 Annid pühapaigas
4.10 Tavad (ajaloolised tavad pühapaigas)
4.11 Hiie valu (pühapaiga rüvetamine ja muu kahjustamine)
4.12 Pärimus (ülesvõttele lisatud pärimusteade või kogemuslugu, mis avab paiga tähendusi). Auhinna valib välja Eesti Rahvaluule Arhiiv.
4.13 Tervis. (tervendamispaigad, tervendamisega seotud tegevused ja esemed pühapaigas).
4.14 Vana-Võromaa pühapaik
4.15 Virumaa pühapaik
4.16 Saare pühapaik
4.17 Maailma pühapaigad (looduslikud pühapaigad, nende osad ja pühapaikade kasutamine mujal maailmas)
4.18 Korraldajal on õigus luua võistluse ajal juurde piirkondlikke jm auhinnarühmasid.

5. Võistlustööde sisulised tingimused
5.1 Ülesvõttel peab olema jäädvustatud ajalooline (pärimuslik) looduslik pühapaik: hiis, püha puu, kivi, mägi, pank, koobas, veekogu, ristipuu jms, või selle osa. Jäädvustatud võib olla: pühapaigas asuv elus ja eluta loodus, esemed, rajatised, tavade järgimine jm sündmused, pühapaiga kahjustused.
5.2 Jäädvustatud paik või ese peab olema äratuntav.
5.3 Lohukivid (väikeselohulised kultusekivid) liigituvad looduslikuks pühapaigaks üksnes erandjuhul kui nende kohta on teada otsene pühaks pidamise pärimus.
5.4 Kalmet, kalmistut, lohu- e kultusekivi, sauna, palvekoda, kiike, kabelit, kirikut jm rajatist, samuti ilma pärimuseta loodusobjekti võib käsitleda võistluse teemana juhul, kui see asub looduslikus pühapaigas.
5.5 Võistlusele esitatud ülesvõttele peab olema lisatud kirjeldus pildi tegemisest, paigaga seotud pärimus(ed), vm andmed selle pühaks pidamisest. Lisatud kirjeldusest selgub, miks peab pildistaja seda ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks.

6. Võistlustööde tehnilised tingimused
6.1 Iga osaleja võib võistlusele saata kuni 20 digiülesvõtet.
6.2 Diapositiiv- või negatiivfilmile pildistatud tööd tuleb esitada digitaliseeritult.
6.3 Võistlustööd tuleb esitada jpg formaadis.
6.4 Pildifaili pikema külje pikkus peab olema vähemalt 3000 pikslit.
6.5 Faili suurus võib olla kuni 15 MB.
6.6 Lubatud on  piltide töötlemine määral, mis ei muuda jäädvustatu ehtsust.
6.7 Piltidel ei ole lubatud osade (sh tekstid, kujundid, eri ajal tehtud fotod ja fotode detailid) juurde lisamine või nende eemaldamine, v.a tolmuplekkide eemaldamine.
6.8 Lubatud on pikk säriaeg, digitaalselt kokku kleebitud panoraamid ning piltide dünaamilise ulatuse tõstmine (HDR=high dünamic range).
6.9 Piltide töötlemisel tuleb lähtuda heast tavast ning vormistada need tõepäraselt  ja loomulikult.

7. Võistlustööde hindamine
7.1 Võistlustööde hindamiskogusse kuuluvad tunnustatud asjatundjad fotograafia, pärimuse, looduse ja kunsti vallast.
7.2 Hindamiskogu valib iga auhinnarühma parima ülesvõtte, millele määratakse auhind. Hindamiskogul on õigus jätta sobiva võistlustöö puudumisel auhind määramata.
7.3 Võistlustööde hindamisel kaalutakse:
7.3.1 Õige paik - kas jäädvustatud on ajalooline looduslik pühapaik?
7.3.2 Mõõdud – kas kuva mõõtmed vastavad eeskirjale?
7.3.3 Mulje – kas ülesvõte tervikuna tundub tähelepanuväärne?
7.3.4 Sõnum – kas tekib selle paiga (või kõigi pühapaikade) suhtes tundeid, küsimusi, mõtteid?
7.3.5 Tehniline teostus – kas teravus, värvid, kontrastsus jm tehnilised omadused tunduvad loomulikud?
7.3.6 Dokument – kuivõrd pakub teavet pühapaiga seisundi, tähenduse ja kasutamise kohta?
7.3.7 Lisaväärtus - kas kuva kuidagi heas mõttes üllatab?
7.4 Hindamiskogu eeldab, et võistlustöö jäädvustamisel hoiti pühapaiga loodus- ja kultuuripärandit ning  järgiti ajaloolisi häid tavasid.

8. Ülesvõtete kasutamine
8.1 Võistlusele saadetud pildid, samuti pildi nimi, paiga nimi ja asukoht, pildi kirjeldus, kuupäev ja autori nimi avaldatakse võistluse lehel.
8.2  Võistlusel osalenud pilte on korraldajal õigus tasuta kasutada võistluse tutvustamiseks ajakirjanduses, trükistes, avalikel sündmustel, kodulehel jm, viidates seejuures autorile.
8.3 Auhinnatud pilte võib korraldaja tasuta kasutada ka pühapaikade kaitsmist edendavatel muudel eesmärkidel, viidates seejuures autorile.
8.4 Võistlusel osalejatel on võimalus avaldada oma pildid vabakasutuslitsentsi Creative Commons 3.0 all, mis lubab kasutada pilte mittetulunduslikel eesmärkidel tasuta kõigil, tingimusel, et viidatakse pildi autorile.

9. Korraldaja vastutus
Korraldaja vastutab võistlusele esitatud tööde õiguspärase kasutamise eest, s.h jätab avalikustamata pühapaikade asukohaandmed, kui see võib põhjustada neile kahju.

10. Autori vastutus
10.1 Osavõtja vastutab enda ja piltide kohta esitatud andmete õigsuse eest, kinnitab, et ta on võistlusele saadetud tööde autor ning nõustub kuvavõistluse eeskirja tingimustega.
10.2 Autor  esitab võrdluseks kaamera originaalfaili, slaidi või negatiivi, samuti teavet võtteolukorra kohta, kui korraldaja seda küsib.

Lisateavet
Ajaloolised looduslikud pühapaigad on algselt loodusliku ilmega paigad, maa- ja veealad, mida meie esivanemad on kasutanud juba enne 20. sajandit palvetamiseks, andide toomiseks, ravimiseks jt maausulisteks toiminguteks. Erandina loetakse ajalooliste looduslike pühapaikade hulka uuemad ristipuud. Loodusliku pühapaiga alal asuvad loodusobjektid (pinnavorm, veekogud, kivid, taimestik jms) ning pühapaiga austamisega seotud rajatised (nt lõkke-, tantsu- ja matusekoht) on osa pühapaigast.

Viiteid

Eesti looduslike pühapaikade kaart (Hiite Maja SA): http://hiiepaik.ee/vaata/kaardirakendus/

Pühapaikadest Hiiepaiga lehel: http://hiiepaik.ee/tegutse/kaardistamine/

Pühapaikadest Maavalla koja kodulehel: http://www.maavald.ee/hiis

Eesti Instituudi hiite leht: http://maatundmine.estinst.ee/

Pühapaika külastades järgi häid tavasid:
http://www.maavald.ee/hiis/hiied/mahu-kihelkond/5060-head-tavad-hiies

Creative Commons 3: http://creativecommons.org/licenses/by-nc/3.0/ee/

Võistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus.

Lähem teave: Ahto Kaasik, tel 56686892, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.