Jüri Metssalu. Pühapaikade hetkeseisust ajaloolisel Lõuna-Harjumaal. Teesid.

Pärandkultuuri pühapaikadena käsitlen hiiekohti, üksikuid pühasid puid, kive, allikaid, kabelimägesid ja külakalmistuid. Rahvaluuleteadetest ja kirjalikest allikatest ilmneb, et pärandkultuuri pühapaikadena tuleks vaadelda ka kirikuid, mis on rahvakultuuriga samuti tihedalt seotud ja moodustavad eelpoolnimetatutega rahvausu maailmapildis ühtse ning kireva ja mitte üksi vastuolude kaudu kirjeldatava terviku. Et hiie- ja teiste looduslike pühapaikade ja iseäranis nende kaitsmise probleemid vajavad täna kõige enam teadvustamist, jätan äärmiselt huvipakkuva ja samuti üpris aktuaalse rahvausu ja kristluse suhete temaatika kõrvale ja keskendun muinasaegse taustaga pühapaikadele, milleks on ennekõike hiiekohad.

Püüan ajaloolise Lõuna-Harjumaa ehk tänase Raplamaa kahe kihelkonna - Rapla ja Juuru - näitel skitseerida pildi hiiepaikade uurimisseisust ja kaitstavusest ning vajalikest tegevustest, mis parandaksid hiite ja teiste pärimuspaikade olukorda.

Esiteks katsun anda ülevaate tänaseks läbitöötatud allikakogudest, mille põhjal hindan Rapla ja Juuru kihelkondade hiiekohtade levikut, uurimisseisu ja kaitstavust. Nendeks on: Raplamaa kohapärimuse kogumise ja uurimise projekti käigus loodud andmebaas Eesti Rahvaluule Arhiivis ja 2004. aasta välitöödel salvestatud uus informatsioon, Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteegid, Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetis hoitavad ja samuti andmebaasi kantud kihelkonnakirjeldused, inspektsiooniaruanded jt materjalid.

Seejärel vaatan, kui suur osa leitud hiieteadetest on konkreetselt lokaliseeritavad, millised teadetes mainitud hiiekohad on juba inspekteeritud ja pildistatud ning millised hiied on juba kaitse all. Püüan üldistavalt hinnata ka leitud pärimustekstide informatiivsust.

Kolmandaks käsitlen Lõuna-Harju hiiekohtade ja võrdlusena ka külakalmistute ja kabelimägede senist uurimisseisu ja räägin, millised on hiite jt pärimuspaikade edaspidised uurimisvõimalused.

Lõpetuseks näitan möödunudaastastel kogumiskäikudel inimestest ja paikadest tehtud pilte ja tutvustan pühapaiku, millest seni läbitöötatud arhiiviteated ei kõnele ja mis oleks ilma läinudaastaste välitöödeta uurijatele siiani teadmata. Proovin nende näidete varal kuulajat veenda, et põhjaliku ja süstemaatilise kogumistöö tulemusel võib pilt pärandkultuuri pühapaikadest tublisti paraneda ja et leidub veel külasid, kus mäletatakse ja väärtustatakse koduümbruse pärimuspaiku.