Alustus. Kui inimene oma kodukandi loodust ja vaimset pärandit ei tunne, siis ei saa ta seda ka hinges hoida, koha loodus-, aja- jm lood 'ei kõnele' temaga ja kui riik, arvamusjuhid ega kool ei elavda kogukondade kultuurimälu, kasvab vaimsete migrantide hulk, kes ei näe hiieski muud kui rahapuud. Kultuur kui inimese käitumise ja olemise viis tema oma kodus on aga iga õigussüsteemi süda (vt 4B).

Lähteküsimused. Eesti on riik ja nähes, et avatud turuühiskonna isetoimimine ei taga täna maa looduslike pühapaikade hoidmist tulevastele põlvedele, tuleb koos mõelda, kuidas kujundada selliseid tingimusi, kus loodus- ja kultuuripärandi kaitse oleks otsustajaile endastmõistetav. Soovin käsitleda mõnd probleemi ja küsin, mida riigi ja omavalitsuste tasandil saab teha riskide vältimiseks ja selle maa põlisrahva pärandit ohustavate otsuste ennetamiseks teadmispõhise/vastutustundliku poliitika abil?

2. Seaduste, planeeringute jm otsuste mõjude hindamise 10 eeldust (‘ketilüli’):

1) poliitiline tahe, kokkulepe ja eelarve;
2) õiguslik alus mõjude hindamiseks ja järelevalveks;
3) ministeeriumite selge tööjaotus ja vastutus, koostöö omavalitsustega;
4) mõjude analüüsi metoodilised juhendid;
5) koostöö teadusasutuste ja ekspertidega;
6) ametnike pädevus ja pidevkoolitus;
7) andmekogumise strateegiad, andmekogud;
8) kodanikeühenduste teavitamine ja kaasamine;
9) otsustusprotsessi järelevalve, tagasiside;
10) mõjude analüüsi läbipaistvus, tulemuste avalikustamine, avaliku teabe kvaliteet.

[Millised eeldused neist 10-st vajavad meie loodus- ja kultuuripärandi kooshoius täna tugevdust? Kus on risk?].

a) Keskkonnamõju hindamise (KMH) seaduses ja metoodikas (4Ae;Ca) on kultuuripärandiga seotud riskide/mõjude analüüsi ja kogukonna kaasamise nõudeid. Seaduses on ka keskkonnamõju hindajate koolitus- ning pädevusnõuded ja keskkonnaministeeriumi ning keskkonnateenistuste järelevelve teostuse kohustus. Küsin, kuivõrd asjaosalised (sh u. 105 KMH litsentsi valdajat) ja nende kaasatud arheoloogid on saanud hiite jm looduslike pühapaikade alast täiendkoolitust? Kes tellib koolituskava ja kes tagab, et pärandi kaardistamine ning kaitse muutuks KMH ja maaomavalitsuste otsuste lahutamatuks osaks?

b) Kultuuriministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste koostöö pole olnud piisavalt tõhus loodus- ja kultuuripärandi kaitsega seotud seaduste rakendamisel. Koostöökava sihiks võiks võtta vastutustundliku poliitika ja avaliku halduse eelduste täitumise (p.2), sh hiite programmi abil.

c) Siseränne, kogukonna kohamälu, teavitamine. Kui sõjasündmused paiskasid rahvast põgenikena Läände ja küüditatuna Itta, siis nn nõukogude ajal toimunud spetsialistide suunamiste jm siserände tõttu tekkis maal hulk juhte ja juhutöölisi, kellele uue kodukoha aja- ja looduslugu polnud tähenduslik. Sääl kus põliselanike mälu ja koduloo-uurimise järjepidevus on katkendlik, on kohapärimus tihti nii kohaliku kooli õpetajale kui volikogu liikmetele 'võõras’. Et koha loodus- ja kultuuripärandi kaitse sõltub enim kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandi nägijatest-otsustajatest, siis on tarvis kaasa aidata rahva põliskultuuri (vaimse omakapitali) teadvustamisele ning kogukonna käibesse tagasitoomisele. Juured annavad jõudu.

d) Hiite jt looduslike pühapaikade ning pärandmaastike ülevaatus kõigis maa- ja kihelkondades. Kui kultuuriministeeriumi eestvõttel õnnestub üleriigiline hiite programm käivitada, siis tuleks koostöös maakondlike riigiasutuste, omavalitsusliitude ja huviliste kodanikeühendustega viia hiite jt väekohtade kaardistamise ja kogukondliku+õigusliku kaitse alla võtmise sõnumid igasse kohalikku omavalitsusse, kooli, raamatukokku ja külaseltsi (teavituskava, veeb, juhendid, auhinnad jm, vt 4C). Teadmine maksab.

e) Kodanikeühiskond, avita! Meie ühiselu on näidanud, et riigist, riigikogust, valitsusest, seadustest ja vallavalitsustest üksi ei piisa, kui soovitakse põhiseaduse kohaselt oma maa, rahva ja kultuuri üle aegade kestmisele mõne hea algatusega kaasa aidata. Vaja on kohalike seltside-seltsingute ärgitust ja kaasabi.

A. Õigusaktid:
a) Põhiseadus;
b) rahvusvahelised konventsioonid (bioloogiline mitmekesisus, kultuuri- ja looduspärand);
c) Muinsuskaitse seadus;
d) Looduskaitse seadus;
e) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1.
f) Maksuseadus (> maamaks).

B. Mõtestus:
a) A.Kasemets (toim. 2000) Selle maa põlisrahva kultuur ja rahvuslik ideoloogia XXI sajandil: 12 poliitikat ja 24 koostegevuse valdkonda: http://haldjas.folklore.ee/ideepank;
b) A.Kütt (2004) Pyhade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides: http://www.kodu.ee/~haldjas/BA/
c) A.Kaasik (2004) Hiis kui pärandmaastik – Eesti Loodus nr 7 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel756_753.html