[text]
Täna on

Kuulutamine hiite ylevaatusest

 Eestis on teadaolevalt yle 500 põlise hiiekoha. Lisaks neile sadu yksikuid pyhi kive, allikaid ja puid. Põlised pyhapaigad on lahutamatu osa meie rahvuskultuurist. Hiites väljendub tegelikult meie rahva side oma maaga. See on meie esivanemate pyha pärand, mida oleme põlisrahvana kohustatud säilitama ja kaitsma.

Alates muistsest vabadussõjast kuni Eesti Vabariigi loomiseni rikkusid ja hävitasid võõrvõimud sihilikult sadu maarahva pyhapaiku. Maarahva hiietraditsioonid suruti väevõimuga maha ja hääbusid. Just nimelt traditsioonide ja pärimuse hääbumise tõttu hävivad hiied tänagi.

Hiied kui terviklikud pyhapaigad pole seni Eesti riiki ega yhtki siin tegutsevat yhendust või asutust huvitanud. Eri asutused tegelevad hiite puhul oma kitsa valdkonnaga ja sedagi vaid muude ylesannete kõrvalt. Seetõttu ongi muinsus- või loodusmälestisena riikliku kaitse alla võetud vaid paarsada hiit – see on vaevalt neljandik teadaolevatest hiiepaikadest.

Hiisi puudutav teave on talletatud erinevatesse kogudesse ja selle terviklik ja ylevaatlik käsitlemine on uurijatele sisuliselt võimatu. Pole yhtegi põhjalikku ja hõlmavat uurimust, mis käsitleks Eesti hiisi pärimuslikust, muinasteaduslikust, kartograafilisest, loodusteaduslikust või muust kyljest. Veel enam, seni puudub yhtne hiite andmebaas.

Hiite uurimine, tutvustamine ja kaitse on seni toimunud juhuslikult. Eesti haridus, laiemalt aga kogu yhiskond ei teadvusta hiit kui meie pärimuskultuuri pyhamut. Seetõttu leiab pidevalt aset kahetsusväärseid juhtumeid, kus teadmatusest või hoolimatusest kahjustatakse või hävitatakse põliseid pyhakohtasid.

Toimub teinegi pöördumatu kulg. Erinevatesse kogudesse talletatud pyhapaikade pärimus on kaotamas oma väärtust. Eesti põlisasustuse murenemise tõttu kaob paikkondlik mälu ja yhtlasi muutub võimatuks paljude hiite leidmine maastikul. Meeleliselt võib seda kulgu nimetada (hiie)pärimuse aeglaseks surmaks. Yhtlasi sureb aeglaselt, hiis hiie haaval, eesti rahva pärimuslik side oma maaga.

Selleks, et tagada maarahva pyhade paikade väärikas kohtlemine ja säilimine tulevaste põlvede jaoks, on Maavalla Koda algatanud hiite ylevaatuse. Ylevaatuse käigus moodustatakse täienev andmebaas, mis loob eeldused kõikide hiite terviklikuks uurimiseks ja kaitseks.

Hiite ylevaatus:

1) koondab senikogutud pärimuslikud, ajaloolised, muinasteaduslikud, loodusloolised jm andmed hiitest;

2) määrab hiite asukohad looduses;

3) annab selge pildi säilinud hiite õiguslikust seisundist, taimestikust, loomastikust, pinnavormidest, vetest, muististest ja muudest rajatistest;

4) seob kogu hiisi puudutava teabe kaasaegse geoinfosysteemiga.

Hiite ylevaatuse tulemusel luuakse eeldused:

1) kõikide säilinud ja teadaolevate hiite riikliku kaitse alla võtmiseks;

2) hiisi käsitlevate kõikehõlmavate uurimistööde tegemiseks;

3) hiite ja hiiepärimuse tutvustamiseks;

4) hiiekohtade korrastamiseks;

5) põlisrahva eneseväärikuse taastamiseks.

Töö, mille oleme ette võtnud, on suur ja oluline. Maavalla Koda kutsub kõiki hiitest ja pärimuskultuurist hoolivaid yhendusi liituma hiite ylevaatusega ja seda igati toetama. 

Maavalla Koja hiite toimkond
tel. 56 686 892
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
postkast 363, 50002
Tartu Postkontor