Türi kihelkond (Tür)

Ohvri- ja hiiekoht Alliku vallas Retla külas, kus kolm Hiie nimelist talu on. Seal olnud vanaste püha hiis ohvrikohaga. Teine jutt räägib, et pärast Põhja sõda Retla külas mitte ühte inimest enam ei olla elama jäänud. Siis tulnud Hiiusaarelt üks Hiiu Mikk Retlasse elama ja arvatakse, et vahest Hiiu meestest nende kohtade nimed on tulnud. Miku järeltulijad olnud Aadu, Jüri, Tõnis ja Hans, kes tema järele seal talus peremehed olnud, ja Hans olla praegune peremees. Hiie talud olla Retla külas kõige rikkamad talud, mis ommeti sellest arvatakse tulevat, et need vanad hiie- ja ohverdamisekohad olevat. (Jung III: 18 Tür 41 < J. Kuldkep Kabalast, Vakina noor peremees; A. Suurkask Viljandist)

Hiiealune Laupa vallas Karja külas Männa talu heinamaa sees, kus vanal ajal püha hiis olnud. Sealt heinamaa seest läbijooksva jõe peal on üks sild, mida ka hiiesillaks kutsutakse. (Jung III: 18 Tür 42 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiemägi Lokuta Kõltsi karjamõisa põllus. Sõja ajal olla rahvas seal mäe taga varjul olnud. (Jung III: 18 Tür 43 < A. Muddist Paidest)

Ohvripaigad Vahastus Tarnasmägedel. Arvatakse, et need Taara auustamise- ja teenistusekohad olnud, sest et Taarast vist aegapidi Tarnas on muudetud. (Jung III: 18 Tür 44 < A. Kirschmann Vahastust)

Ohvrikivi Särevere mõisa põllu sees. See on üks suur kivi, mida ka hiiekiviks kutsutakse. Selle kivi ümber on kõrge, pikerik mäekink, mida hiiemäeks kutsutakse. Nüüd on küll kink põlluks küntud, aga vanad inimesed ütlevad veel mäletavat, kui hiiekingul suured pärnad ja tammed on kasvanud. Seda kivi tahtnud kord venelased ära lõhkuda, aga mõisaherra ei ole seda lasknud, sest et ta vana mälestus olla. (Jung III: 18 Tür 45 < ? Kuldkep või Muddist?)

Paide kihelkond (Pai)

Hiiekoht Äivere mõisa maa sees, mida Tammemäeks kutsutakse. Seal peal kasvanud üks suur tamm, mis kaugele üle metsa paistnud. Paari aasta eest tagasi murdnud tuul ta maha. Peale selle tamme kasvada seal veel mõned tammevõsud, kuna seal ümberkaudu metsades kuskil tammevõsa ei olla. On vana hiie- ja ohverdamisekoht.
Et see Tammemägi hiljemalt Tammesaareks on muutunud, olla järgmise loo järele sündinud: Äivere mõisa herra olevat Purdi herra käest Pikasilla järve kalapüüdmise õigusega Kalmete talu vastu omale vahetanud, nõnda et järv Äivere herrale ja Kalmete talu Purdi herrale jänud. Kord saanud nad isekeskis riidu, mis järele Purdi herra järvest kraavi lasknud välja kaevata ja saatnud järvevee kõige kaladega Äivere mõisa heinamaale eesnimetatud Tammemäe alla, mille ümbrus järve veest enese sooks ja poriseks muutnud, nii et Tammemäge nüüd veel Tammesaareks kutsutakse. Sest vahetud olnud ainult järvevesi kaladega, aga mitte järve all olev maatükk. Praegu on Pikasilla järv ja Kalamaste talu Purdi mõisa päralt.
Endisel ajal, kui järv alles olnud, nähtud seal tihti nägemisi. Korra näinud üks kalamees alasti naesterahvast kaldale välja tulevat ja ennast pesevat. Kalamehe hüüde peale: „Näkk, mis sa seal teed?“ hüpanud ta järve ja kadunud ära. Teinekord näinud seesama kalamees, et üks must täkk järvest välja tulnud. Tema hüüde peale: „Näkk, mis sa seal teed?“ olla ta niisamuti järve ära kadunud. Mõni aeg peale seda olla see kalamees näkist järve tõmmatud ja ära uppunud, mida teekäijad näinud, sest et tee sealt ligidalt läbi viib. (Jung III: 23 Pai 14 < A. Muddist Paidest)

Hiiealune Äivere mõisa maa sees. Üks mäeküngas ja seal juures olev võsastik kannavad seda nime. (Jung III: 23 Pai 15 < A. Muddist Paidest)

Anna e. Purdi kihelkond (Ann)

Ohvrikivi Purdi mõisa põllu sees, 15 jalga kõrge, 10 sammu pikk ja 6 sammu lai. Kivi külje sisse on kolm trepiastet raiutud, mida mööda otsa võib minna. Selgeste on aru saada, et need astmed mitte uuemal ajal raiutud ei ole. Kivi peal üleval on kaks lohku, kuhu ohvriandisid pandi. Rahvajutu järele olla selle kivi alla palju varandust peidetud, kus tihti ka sinist tuld nähtud. (Jung III: 25 Ann 11 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikad. Purdi vallas Pohjatu külas Möldre talu karjamaal on jõekaldal kaks üleskeevat hallikat, mis palju vett välja ajavad. Nende hallikate sisse ohverdatakse rahasid, kust siis kõigesuguste hädade arstimiseks vett viiakse. Ka praegu käivat mõned vanad naesed sinna hallikatesse hõbevalget kaapimas ehk rahasid ohverdamas, kust siis lapsed õhukese kohtade pealt uue aja rahasid omale saiarahaks korjavat. (Jung III: 25 Ann 12 < A. Suurkask Viljandist; A. Muddist Paidest)

Hiiease. Purdi vallas Mustla külas, Rannamiku talu maa sees on see koht, kuhu rahvas kaugelt on ohverdamas käinud. Hiljemal ajal on sinna kohta saun ehitatud, mida hiiesaunaks kutsutakse, kuhu mõned vanad inimesed veel neljapäeva õhtutel ohverdamas käivat. (Jung III: 25 Ann 13 < A. Suurkask Viljandist)

Pühajärv. Purdi mõisa maa sees. Vististi on sinna järve ka ohvrid viidud. Sealt teab rahvas rääkida, et keegi kalamees ükskord ühe isemoodi ilmasabata kala sealt välja tõmmanud. Selle järele käidud teda ööseti piinamas, kus näkk iga ööse pärinud: „Anna minu tömbijalga orikas kätte!“ (Jung III: 26 Ann 14 < A. Muddist Paidest)

Peetri kihelkond (Pee)

Kivivaremeid, 14 tükki, Viisu külas Leelu talu põllu sees. Kuuel nende seast on järgmine suurus: 1-9 sammu pikkus, 4 sammu laius; 2-6 sammu pikk, 3 sammu lai; 3-2 sammu pikk ja 2 sammu lai; 4-13 sammu pikk, 7 sammu lai; 5-8 sammu pikk, 7 sammu lai; 6-26 sammu pikk, 17 sammu lai. Pikkused käivad neil hommikust õhtusse. Teised kaheksa varet näivad läbisegi eesnimetatud varemete suurused olema. Nende juures on ka üks suur ohvrikivi. [vt Pee 48] (Jung III: 28 Pee 18 < A. Muddist Paidest)

Ohvrikivi Viisu külas Leelu talu maa sees, 28 sammu ümber mõõta suur, ligi 2 sülda kõrge. Rahvajutu järele kukkunud see kivi taevast sinna põllu peale maha ja matnud kündja mehe kahe härjaga enese alla. Vanaste kasvanud seal kivi ümber 7 pärna ja kivi peale viidud ohvriandisid. (Jung III: 31 Pee 48 < A. Muddist Paidest)

Hiiemägi Esnas Kangru talust pool versta põhja pool. Vist on seal vanaste hiiesalu peal olnud. (Jung III: 32 Pee 49 < A. Muddist Paidest)

Hiielagendik Esna ehk Suure-Kareda mõisa maa sees. Rahvajutu järele kasvanud seal vanaste üks püha tamm, keda rahvas kaugelt ümberkaudu kummardamas käinud. Tamme kohal nähtud hiljuti veel ööseti tuld põlemas; seda kohta teadvat rahvas veel praegugi näidata. Sealt ligidalt jookseb üks ojakene läbi, mida hiiekraaviks hüütakse. Enne olnud see koht külla lage, aga nüüd olla seal mets peal. Ka nähtud vanaste seal nägemisi. (Jung III: 32 Pee 50 < A. Muddist Paidest)

Hiie- ehk palvemägi Viisu küla Peedu talu põllu sees. (Jung III: 32 Pee 51 < A. Muddist Paidest)

Tammemägi Suure-Kareda mõisa maa sees, ligi 300 sammu pikk mäeseljandik, mille õhtupoolse otsa peal üks suur kivi olevat. Kaevates on sealt tammekändusid välja tulnud, et seal ligidal küll kuskil tammevõsa ei ole. Praegust kasvab seal kasemets peal. On üks vana hiie- ja ohverdamisekoht. (Jung III: 32 Pee 52 < A. Muddist Paidest)

Koeru e. Maarja-Magdalena kihelkond (Koe)

--

Ambla e. Suure-Maarja kihelkond (Amb)

Hiie talu ja hiiekoht sellesamma talu heinamaa sees, Linnapea vallas, mõisast ½ versta lõuna pool. Selle heinamaa peal olnud vanaste 2 suurt männapuud, kus all ohverdatud. Jung III: 39 Amb 41 < V. Kullerkupp, Ambla vallakirjutaja)

Hiiemägi, mitu versta pikk, soomaa sees Karkuse mõisa ligidal. Selle mäe peale käivad mitme mõisa ja valla piirid ühe ristikivi peale kokku, kui Roosna, Karkuse, Nõmmküla ja Koigi. (Jung III: 39 Amb 42 < Joh. Ney Amblast)

Hiiekaev Karkuse mõisa ligidal mäe all. (Jung III: 39 Amb 43 < Joh. Ney Amblast)

Ohvrikoht Käravere mõisa välja peal. See on üks ümmargune küngas, keda rahvas Nõiamäeks kutsub. (Jung III: 39 Amb 44 < V. Kullerkupp, Ambla vallakirjutaja)

Hiiease Jäneda vallas Pirsu külas Tõnu talumaja ligi. Seal on üks väike mägi, kelle otsas üks vana männapuu kasvanud, mis 2 arssinat läbi mõõta jäme. Seda on Hiiemännaks kutsutud, mille all paganuse pühi peetud. 15 aastat tagasi on sealt üks tükk kuldketti leitud. (Jung III: 39 Amb 45 < V. Kullerkupp, Ambla vallakirjutaja; Joh. Ney Amblast)

Järva-Jaani kihelkond (JJn)

--

Madise kihelkond (Järva-Madise, JMd)

Ohvrikivi. Kurisoo mõisa metsas, kellel lohk peal, kus ikka 2 vana raha seisnud; kes haige olnud, seisnud selle kivi peal, kunni tervis jälle tulnud. (Jung III: 45 JMd 13 < A. Suurkask Viljandist)