Jaan Jung 1910. Muinasajateadus eestlaste maalt III.
Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt.
Türi kihelkond (Tür)
Ohvri- ja hiiekoht Alliku vallas Retla külas, kus kolm Hiie nimelist talu on. Seal olnud vanaste püha hiis ohvrikohaga. Teine jutt räägib, et pärast Põhja sõda Retla külas mitte ühte inimest enam ei olla elama jäänud. Siis tulnud Hiiusaarelt üks Hiiu Mikk Retlasse elama ja arvatakse, et vahest Hiiu meestest nende kohtade nimed on tulnud. Miku järeltulijad olnud Aadu, Jüri, Tõnis ja Hans, kes tema järele seal talus peremehed olnud, ja Hans olla praegune peremees. Hiie talud olla Retla külas kõige rikkamad talud, mis ommeti sellest arvatakse tulevat, et need vanad hiie- ja ohverdamisekohad olevat. (Jung III: 18 Tür 41 < J. Kuldkep Kabalast, Vakina noor peremees; A. Suurkask Viljandist)
Hiiealune Laupa vallas Karja külas Männa talu heinamaa sees, kus vanal ajal püha hiis olnud. Sealt heinamaa seest läbijooksva jõe peal on üks sild, mida ka hiiesillaks kutsutakse. (Jung III: 18 Tür 42 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiemägi Lokuta Kõltsi karjamõisa põllus. Sõja ajal olla rahvas seal mäe taga varjul olnud. (Jung III: 18 Tür 43 < A. Muddist Paidest)
Ohvripaigad Vahastus Tarnasmägedel. Arvatakse, et need Taara auustamise- ja teenistusekohad olnud, sest et Taarast vist aegapidi Tarnas on muudetud. (Jung III: 18 Tür 44 < A. Kirschmann Vahastust)
Ohvrikivi Särevere mõisa põllu sees. See on üks suur kivi, mida ka hiiekiviks kutsutakse. Selle kivi ümber on kõrge, pikerik mäekink, mida hiiemäeks kutsutakse. Nüüd on küll kink põlluks küntud, aga vanad inimesed ütlevad veel mäletavat, kui hiiekingul suured pärnad ja tammed on kasvanud. Seda kivi tahtnud kord venelased ära lõhkuda, aga mõisaherra ei ole seda lasknud, sest et ta vana mälestus olla. (Jung III: 18 Tür 45 < ? Kuldkep või Muddist?)
Paide kihelkond (Pai)
Hiiekoht Äivere mõisa maa sees, mida Tammemäeks kutsutakse. Seal peal kasvanud üks suur tamm, mis kaugele üle metsa paistnud. Paari aasta eest tagasi murdnud tuul ta maha. Peale selle tamme kasvada seal veel mõned tammevõsud, kuna seal ümberkaudu metsades kuskil tammevõsa ei olla. On vana hiie- ja ohverdamisekoht.
Et see Tammemägi hiljemalt Tammesaareks on muutunud, olla järgmise loo järele sündinud: Äivere mõisa herra olevat Purdi herra käest Pikasilla järve kalapüüdmise õigusega Kalmete talu vastu omale vahetanud, nõnda et järv Äivere herrale ja Kalmete talu Purdi herrale jänud. Kord saanud nad isekeskis riidu, mis järele Purdi herra järvest kraavi lasknud välja kaevata ja saatnud järvevee kõige kaladega Äivere mõisa heinamaale eesnimetatud Tammemäe alla, mille ümbrus järve veest enese sooks ja poriseks muutnud, nii et Tammemäge nüüd veel Tammesaareks kutsutakse. Sest vahetud olnud ainult järvevesi kaladega, aga mitte järve all olev maatükk. Praegu on Pikasilla järv ja Kalamaste talu Purdi mõisa päralt.
Endisel ajal, kui järv alles olnud, nähtud seal tihti nägemisi. Korra näinud üks kalamees alasti naesterahvast kaldale välja tulevat ja ennast pesevat. Kalamehe hüüde peale: „Näkk, mis sa seal teed?“ hüpanud ta järve ja kadunud ära. Teinekord näinud seesama kalamees, et üks must täkk järvest välja tulnud. Tema hüüde peale: „Näkk, mis sa seal teed?“ olla ta niisamuti järve ära kadunud. Mõni aeg peale seda olla see kalamees näkist järve tõmmatud ja ära uppunud, mida teekäijad näinud, sest et tee sealt ligidalt läbi viib. (Jung III: 23 Pai 14 < A. Muddist Paidest)
Hiiealune Äivere mõisa maa sees. Üks mäeküngas ja seal juures olev võsastik kannavad seda nime. (Jung III: 23 Pai 15 < A. Muddist Paidest)
Anna e. Purdi kihelkond (Ann)
Ohvrikivi Purdi mõisa põllu sees, 15 jalga kõrge, 10 sammu pikk ja 6 sammu lai. Kivi külje sisse on kolm trepiastet raiutud, mida mööda otsa võib minna. Selgeste on aru saada, et need astmed mitte uuemal ajal raiutud ei ole. Kivi peal üleval on kaks lohku, kuhu ohvriandisid pandi. Rahvajutu järele olla selle kivi alla palju varandust peidetud, kus tihti ka sinist tuld nähtud. (Jung III: 25 Ann 11 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikad. Purdi vallas Pohjatu külas Möldre talu karjamaal on jõekaldal kaks üleskeevat hallikat, mis palju vett välja ajavad. Nende hallikate sisse ohverdatakse rahasid, kust siis kõigesuguste hädade arstimiseks vett viiakse. Ka praegu käivat mõned vanad naesed sinna hallikatesse hõbevalget kaapimas ehk rahasid ohverdamas, kust siis lapsed õhukese kohtade pealt uue aja rahasid omale saiarahaks korjavat. (Jung III: 25 Ann 12 < A. Suurkask Viljandist; A. Muddist Paidest)
Hiiease. Purdi vallas Mustla külas, Rannamiku talu maa sees on see koht, kuhu rahvas kaugelt on ohverdamas käinud. Hiljemal ajal on sinna kohta saun ehitatud, mida hiiesaunaks kutsutakse, kuhu mõned vanad inimesed veel neljapäeva õhtutel ohverdamas käivat. (Jung III: 25 Ann 13 < A. Suurkask Viljandist)
Pühajärv. Purdi mõisa maa sees. Vististi on sinna järve ka ohvrid viidud. Sealt teab rahvas rääkida, et keegi kalamees ükskord ühe isemoodi ilmasabata kala sealt välja tõmmanud. Selle järele käidud teda ööseti piinamas, kus näkk iga ööse pärinud: „Anna minu tömbijalga orikas kätte!“ (Jung III: 26 Ann 14 < A. Muddist Paidest)
Peetri kihelkond (Pee)
Kivivaremeid, 14 tükki, Viisu külas Leelu talu põllu sees. Kuuel nende seast on järgmine suurus: 1-9 sammu pikkus, 4 sammu laius; 2-6 sammu pikk, 3 sammu lai; 3-2 sammu pikk ja 2 sammu lai; 4-13 sammu pikk, 7 sammu lai; 5-8 sammu pikk, 7 sammu lai; 6-26 sammu pikk, 17 sammu lai. Pikkused käivad neil hommikust õhtusse. Teised kaheksa varet näivad läbisegi eesnimetatud varemete suurused olema. Nende juures on ka üks suur ohvrikivi. [vt Pee 48] (Jung III: 28 Pee 18 < A. Muddist Paidest)
Ohvrikivi Viisu külas Leelu talu maa sees, 28 sammu ümber mõõta suur, ligi 2 sülda kõrge. Rahvajutu järele kukkunud see kivi taevast sinna põllu peale maha ja matnud kündja mehe kahe härjaga enese alla. Vanaste kasvanud seal kivi ümber 7 pärna ja kivi peale viidud ohvriandisid. (Jung III: 31 Pee 48 < A. Muddist Paidest)
Hiiemägi Esnas Kangru talust pool versta põhja pool. Vist on seal vanaste hiiesalu peal olnud. (Jung III: 32 Pee 49 < A. Muddist Paidest)
Hiielagendik Esna ehk Suure-Kareda mõisa maa sees. Rahvajutu järele kasvanud seal vanaste üks püha tamm, keda rahvas kaugelt ümberkaudu kummardamas käinud. Tamme kohal nähtud hiljuti veel ööseti tuld põlemas; seda kohta teadvat rahvas veel praegugi näidata. Sealt ligidalt jookseb üks ojakene läbi, mida hiiekraaviks hüütakse. Enne olnud see koht külla lage, aga nüüd olla seal mets peal. Ka nähtud vanaste seal nägemisi. (Jung III: 32 Pee 50 < A. Muddist Paidest)
Hiie- ehk palvemägi Viisu küla Peedu talu põllu sees. (Jung III: 32 Pee 51 < A. Muddist Paidest)
Tammemägi Suure-Kareda mõisa maa sees, ligi 300 sammu pikk mäeseljandik, mille õhtupoolse otsa peal üks suur kivi olevat. Kaevates on sealt tammekändusid välja tulnud, et seal ligidal küll kuskil tammevõsa ei ole. Praegust kasvab seal kasemets peal. On üks vana hiie- ja ohverdamisekoht. (Jung III: 32 Pee 52 < A. Muddist Paidest)
Koeru e. Maarja-Magdalena kihelkond (Koe)
--
Ambla e. Suure-Maarja kihelkond (Amb)
Hiie talu ja hiiekoht sellesamma talu heinamaa sees, Linnapea vallas, mõisast ½ versta lõuna pool. Selle heinamaa peal olnud vanaste 2 suurt männapuud, kus all ohverdatud. Jung III: 39 Amb 41 < V. Kullerkupp, Ambla vallakirjutaja)
Hiiemägi, mitu versta pikk, soomaa sees Karkuse mõisa ligidal. Selle mäe peale käivad mitme mõisa ja valla piirid ühe ristikivi peale kokku, kui Roosna, Karkuse, Nõmmküla ja Koigi. (Jung III: 39 Amb 42 < Joh. Ney Amblast)
Hiiekaev Karkuse mõisa ligidal mäe all. (Jung III: 39 Amb 43 < Joh. Ney Amblast)
Ohvrikoht Käravere mõisa välja peal. See on üks ümmargune küngas, keda rahvas Nõiamäeks kutsub. (Jung III: 39 Amb 44 < V. Kullerkupp, Ambla vallakirjutaja)
Hiiease Jäneda vallas Pirsu külas Tõnu talumaja ligi. Seal on üks väike mägi, kelle otsas üks vana männapuu kasvanud, mis 2 arssinat läbi mõõta jäme. Seda on Hiiemännaks kutsutud, mille all paganuse pühi peetud. 15 aastat tagasi on sealt üks tükk kuldketti leitud. (Jung III: 39 Amb 45 < V. Kullerkupp, Ambla vallakirjutaja; Joh. Ney Amblast)
Järva-Jaani kihelkond (JJn)
--
Madise kihelkond (Järva-Madise, JMd)
Ohvrikivi. Kurisoo mõisa metsas, kellel lohk peal, kus ikka 2 vana raha seisnud; kes haige olnud, seisnud selle kivi peal, kunni tervis jälle tulnud. (Jung III: 45 JMd 13 < A. Suurkask Viljandist)
Jõelehtme kihelkond (Jõe)
--Jüri kihelkond (Jyr)
Taari- ehk Taaratammemägi Jüri kiriku mõisa heinamaa sees, mis Lehmja mõisa piiri ees seisab, kus veel mõned tammevõsad peal kasvavat. On vanade eestlaste ohvri- ja hiiekoht. (Jung III: 54 Jyr 33 < J. Saalverk Kurnalt)Taaramäetagune on üks koht Korna männikus, mis ka vana hiiekoht võib olla. (Jung III: 54 Jyr 34 < J. Saalverk Kurnalt)
Ohvrikivi Lehmja Loo ja Kännu kõrtsi vahel Tartu maantee ääres. See on üks kaunis suur kivi, kellel auk selja peal on, kuhu sisse vihmaajal vett korjab. Selle veega arstitavat soolatüükaid. Ka maa-aluseid käidavat seal arstimas, kuhu kodust pudeliga vett viiakse ja kivi peale valatakse, mille sisse hõbevalget kaabitakse ja siis selle veega haiget arstitakse. (Jung III: 54 Jyr 35 < J. Saalverk Kurnalt)
Vanad tammed Lehmja mõisa ligidal maantee ääres, mis vist vana hiiekoht on. Rahvajutu järele olla need üks pulmaliste selts, keda Vanaisa tammedeks muutnud, sest et nad kirikust laulatuselt tulles seal murul tantsima ja mängima hakanud. Teise jutu järele olla pulmalised kirikust tulles kange tuisuga sinna ära eksinud ja siis iseendid tammedeks sajatanud ja vandunud. Enam neid tammesid ei kasvavat ja ära ei kuivavat nad ka mitte. Suuremad neist tee ääres öeldakse peigmees ja pruut olevat. Ükskord olla Lehmja mõisa valitseja sealt ühe tamme maha raiuda lasknud, aga herra olnud temaga sellepärast väga kuri, sest need tammed olla seal juba 200 aastat enne Kristuse sündimist kasvama hakanud. Sellepärast ei tohtida neid keegi maha raiuda. (Jung III: 54 Jyr 36 < J. Saalverk Kurnalt; R. von Vinkler, kirikuõpetaja)
Vanad männad Kurna mõisa männiku ääres Nõmme talu põllu ligi. Neid olla umbes 20 tükki ja väga jämedad. Vist ka vanad hiiepuud. Rahvajutu järele olla need vanad Rootsi soldatid, mis sinna olla mändadeks tehtud. Mikspärast? ei teata. – Hilja aja eest olla mõisaherra neid maha tahtnud lasta raiuda, aga kuberner pole luba annud. Rahvajutu järele olla need selle metsa hoidjad; kui need maha raiutakse, siis kaduda seal mets ära. (Jung III: 54 Jyr 37 < J. Saalverk Kurnalt)
Harju-Jaani kihelkond (HJn)
Ohvrikivi Haljava vallas ja külas Hagari talu põllu sees. olnud üks suur kivi, kelle selja peal 5 ümmargust, taldrekupõhja sarnast auku olnud, kuhu sisse ohvriannid pandud. Nüüd olla see kivi ära lõhutud ja müüriks tehtud. (Jung III: 67 HJn 38 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Raasiku mõisa põllu ääres heinama sees. See on kaunis suur hallikas, kuhu sisse raha, vilja ja kõiksuguseid andisid ohverdatud ja kust siis tervisevett viidud, mis alati tervist annud. Kaugelt käia inimesed seal ohverdamas ja tervisevett otsimas. (Jung III: 67 HJn 39 < A. Suurkask Viljandist)
Tervisehallikas Peningi vallas Igavere külas Ahke talu heinamaa sees. See hallikas on ühe mäda maa sees ja ta ise on ka üks mudane lohk. Aga ommeti olla sellel veel niisugune vägi, et ka kõige suuremad haigused terveks teha. Ommeti ei tohtida vett sealt mitte ära viia, vaid haigeid pidavat hallikale viidama, kus nad pooltundi alasti vees pidavat olema, siis saavat varsti terveks. Seal hallikakaldal olla vahest õhtuaegadel väikseid ihualasti lapsi jooksmas näha, kes aga kohe hallikasse kaduvat, kui keegi neile liginevat. (Jung III: 68 HJn 40 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiekoht Anija vallas, kus ühte talu Hiie nimega hüüti. Paar aastat tagasi on see koht ära kaotatud ja põllud mõisapõldudega ühendatud. Seal krundi keskel on üks kink, kus peal vanste ohverdamas käidud. (Jung III: 68 HJn 41 < R. O. Aniast)
Hiiekoht Anija vallas Ärmakosu külas Elgusöödi talu heinamaa sees, kus üks tükk männametsa kasvab. Vist on see metsasalk vana hiiekoht. (Jung III: 68 HJn 42 < R. O. Aniast)
Pirsuhiis. Anija mõisast umbes 3 versta hommiku poole seisab Lilli karjamõis, mis endise Pirsu küla asemele asutatud. Selle küla all jõe kaldal olnud enne suur lepik, mida Pirsuhiieks hüütud. Üks vana mees rääkinud sellest hiiest järgmist: Tema isa onupoeg tulnud kord Soodlast. Pirsuhiiest mööda tulles näinud ta, et kõik lepaoksad täis sõlgesid, rublatükka ja kettisid olnud. Tema vaadanud tükk aega, kuidas hõbeasjad seal päikese käes säranud ja öelnud iseeneses: „Kust kurat see hõbe kõik siia on tulnud!“ – kui korraga kõik hõbe kõlinal ja kolinal ära kadunud ja nagu puhtaks pühitud olnud. (Jung III: 69 HJn 43 < Joh. Sõster Palmsist)
Kose kihelkond (Kos)
Hiiemägi. Paunküla vallas Andu külas Hiieveske talu piiri sees on üks pikergune mägi, kuhu rahvas vanal ajal ohverdamas ja palvetamas käinud. [---] (Jung III: 76 Kos 35 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiemägi Paunküla mõisa põllu keskel, kus vanal ajal tugev tammemets peal kasvanud. Mõnekümne aasta eest tagasi on sinna Hiiemäele valla magasiait ehitatud, kus siis vundamenti kaevates palju mitmesuguseid hõbeasju välja tulnud. Mõisaherra võtnud kõik need asjad ära ja viinud mõisa. Inimesed olla sealt maa seest enne ikka vanu asju leidnud, mida nad aga ära kaotanud. (Jung III: 76 Kos 36 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiealune Oru mõisast pool versta eemal, kus vanal ajal Hiietaguse küla olnud. Seal olnud suur hiis, kus suured sanglepad kasvanud, mida pühaks peetud. Kui tähtpäevadel värsket õlut tehtud, siis visatud seda lepalatvadesse, aga raba olla sell päeval kohe loomadele ära söödetud. Sealt metsast ei ole kellelgi luba olnud midagi maha raiuda. Hiljemal ajal, kui küla ära kaotatud, olla üks mees enesele sealt majapalkisid raiunud ja maja teinud, aga tall olnud ikka loomade ikaldus, sest et need ära surnud. (Jung III: 76 Kos 37 < T. Viidemann)
Ohvrimägi Palvere vallas Vilamaa külas, mille peal üks määratu jäme, vana männapuu kasvab. Seda mäge nimetatakse Karusemäeks, kus inimesed karusepäeva on pidamas käinud ja seal suure männa all oma palveid teinud ja ohverdanud ja viimaks pidusid pidanud. (Jung III: 77 Kos 38 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Alavere mõisa heinamaa ääres männikus. See on üks pehme hallikas, kust vanal ajal ja ka nüüd veel ikka tervisevett olla toodud, millest ka alati tervist saadud. Tervisevee eest olla siis sinna ohvriandisid: rahasid, viljateri ja muid asju viidud. Keegi ei tohtivat aga ilma ohvriannita sealt tervisevett viia. (Jung III: 77 Kos 39 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Ravila mõisa maa sees, kuhu rahasid, kartulid, ube, riideid ja kõiksugu viljajagusid on viidud. Sealt olla kõigesuguste haiguste vastu tervisevett viidud, millest alati abi saadud. Veel praegugi viidavat sealt tervisevett. Kui inimesel paised, sammaspoolikud ehk muud sellesarnased vead on, siis minna inimene ihualasti hallikasse ja vead olla varsti kadunud. Ükskord olnud keegi suurtsugu preili Paides niisuguses haiguses, mida keegi tohter ära ei olla arstida saanud. Viimaks õpetanud üks maaarst, et Ravila Sepa ohvrihallikast pidada vett tooma, kuhu selle eest hallikasse üks hõberubla peab viskama ja teine hõberubla peab Ravila valla vaestele antama, mispeale varsti tervist saada. Preili teinud ka nõnda ja saanud kohe terveks. Kord olnud üks vana kaval mees ja hakanud ohvrirahasid hallikast välja korjama. Ta pidanud aga need rahad kohe kõrtsi viina eest ära andma, sest kui ta neid taskus kannud, siis löönud ta ihu vistrikka täis, mis enne ei ole ära paranenud, kui ta need kõrtsi viina eest ära annud. (Jung III: 77 Kos 40 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Uuemõisa põllu ääres olevas heinama kaldal, kus sinine vesi sees olevat. See hallikas olevat suur ja väga kuulus, nii et sealt kauge maa tagast inimesed tervisevett käia otsimas. Ohvrid olla mitmesugused, mis hallikasse visatavat. Rahaohver olevat muidugi kõige suurem ja mõjuvam, kui veel terve hõberubla visatavat. Ka viljateri, riideid ja muid asju antavat ohvriks, sest ilma ohvriannita ei tohtivat sealt keegi vett viia. Vask- ehk hõberahaga vaotatavat kolm korda haiget kohta, siis keerutatavat kolm korda vastu päeva ümber pea ja visatavat hallikasse. Siis võetavat sealt vett ja kastetavat haigeid kohte, mis siis terveks saavat. Mõned olla õieti suures haiguses olnud, aga hallika vesi olla ikka kõik terveks teinud. Sellepärast olla see hallikas nii püha. (Et hallikate vesi sagedaste haigustele paranemist toob, on võimalik, et nende sees on sagedaste terviseandjaid mineralide ollusid. Ohvriandide abi seal juures on paljas inimeste usk. Niisugused hallikad peaksivad teadusemeeste poolt läbi katsutama, kas ja kui palju nende vee sees terviseandjaid mineralide ollusid on, et siis igaüks ilma ohvriannita ja tühja usuta seda vett pruukida võiks, kellel seda tarvis on.)
Ohvrihallikas Saula karjamõisa juures, kuhu palju ohvriandisid on viidud ja tervisevett pruugitud. (Jung III: 77 Kos 41 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Pauküla vallas Nõudi talu heinamaa sees, kuhu vanaste rahvas rahasid, viljateri, lõngakerasid ja muid asju ohvriks viinud, kust jälle siis pudelitega tervisevett toodud, mis mitmesuguste hädade vastu pruugitud. Mõned vanad inimesed viivat veel praegugi neljapäeva õhtutel sealt hallikast vett ja ohverdavad andisid sinna sisse. (Jung III: 78 Kos 42 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Saarnakõrve vallas ja külas Mihkli talu heinamaa sees, mis mäda ja pehme, ja kuidas rahvas räägib, ilma põhjata olla. Ka sinna käidud kaugelt ohverdamas, aga nimelt rahasid, kus neid palju sees olevat. Ommeti ei saada keegi neid kätte, sest et nad väga sügavas olla. (Jung III: 78 Kos 43 < A. Suurkask Viljandist)
Kuusala kihelkond (Kuu)
Hiiekoht Kolga vallas Irvli külas, kus ühte talukohta Hiieks kutsutakse, kus vana hiiease on olnud. (Jung III: 83 Kuu 22 < R. O. Aniast)Ohvrikoht Juminda poolsaare hommikupoolsel kaldal Virve külas. Võib olla, et see vanaste mõni hiiekoht ka on olnud, sest et seal praegu veel mõned vanad kuused kasvavad. See koht on ühe kõrge maanuka peal, mis mere sisse ulatab ja Koljunukaks nimetatakse. Seal kuuskede all olla vanaste üks väike hoone olnud, keda rahvas Kolju kabeliks nimetanud. Sinna kabelisse käidud vanast ajast saadik ohverdamas ja kõigist asjust andisid viimas ja palvetamas. See kabel olnud Kolga rannas, iseäranis Virve külas, väga kuulus ja ühtlasi kardetav. Õnnetu olnud jälle see, kes mitte varsti oma annet sinna ei olnud viinud. Läinud ta siis kalu püüdma ehk millegi tähtsa tallituse peale, siis olnud ikka tühi käik, õnnetu õnn. Vanaste ei olla seal sees muud olnud, kui ohverdamisekoht; hiljemalt olla sinna ka istumisepingid, altari- ja kantsli-ase tekkinud. 1864-1870 vahel olnud sellest kabelist paljad seinad veel järel, kus mõnigi Virve peremees hommikul enne töö alustust ehk merele minemist hämariku ajal „Kolju taadile“ lauatükikese peavarjuks viinud, ja seal juures omale kala õnne palunud. Need, kes seal ohverdamas ja palvetamas käinud, neid olla ka nõiaks peetud. Praegu ei tahtvat noorem rahvasugu sellest tembutamisest enam midagi teada ja teiste külade mehed küsivat pilgates Virve mehi: „Kas teie Kolju kabel ikka veel alles on?“ Kuidas näha, on vist ka see kabel katoliklastest eestlaste vana ohverdamisekoha peale asutatud, kus siis läbisegamine viimaks ristiusu ja ebausu tegusid tehti. (Jung II: 83 Kuu 23 < Karl Maltsikov Juminda poolsaarelt)
Juuru kihelkond (Juu)
Hiiemägi Ingliste mõisa maa sees, kus vanal ajal ohverdamas ja palvetamas käidud. (Jung III: 88 Juu 12 < A. Muddist Paidest)
Keila kihelkond (Kei)
Hiiekoht Vääna karjamõisa põllu sees, kus vanaste püha hiis olnud. Seda kohta kutsutakse praegu Hiietänavaks. (Jung II: 92 Kei 35 < A. Suurkask Viljandist)Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud. (Jung III: 92 Kei 36 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiealune Klooga mõisa piiri sees Loodi järve ääres, kus vanal ajal hiiemets olnud. (Jung III: 92 Kei 37 < T. Viidemann)
Hiiepuu olnud Kõlsu mõisa õue peal veel mõne aasta eest kasvamas, mida keegi maha lasknud raiuda. Känd olla veel praegu alles. (Jung III: 92 Kei 38 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiekoht ja ohvrikoht Moraste mõisa männikus, kuhu kaks kiviposti üles seatud, kus vanal ajal pühad ohvrikohad ja hiiemets olnud. Seda männikut hüütakse Hiiemetsaks. Kivipostid olla kohalise mõisaherra vana ohvrikohtade mälestuseks lasknud sinna üles panna. (Jung III: 92 Kei 39 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrikivi Joa vallas Lepiku talu heinamaa sees, mida Tõllakiviks kutsutakse. Rahvajutu järele olnud see kivi kord tõld ja saanud siis kiviks. Peale selle olnud selle kivi peal alati hõbetaalrid, mida keegi ei ole tohtinud ära võtta. (Jung III: 92 Kei 40 < A. Suurkask Viljandist T. Viidemann)
Ohvrihallikas Vääna vallas Lamenti talu piiri sees, kuhu inimesed vanal ajal rahasid ohverdanud ja sealt tervisevett viinud. Sealt seest leitavat vanu vaskrahasid. (Jung III: 92 Kei 41 < A. Suurkask Viljandist)
Hageri kihelkond (Hag)
Hiiease Angerja mõisa maa sees, kus ühte kohta Hiiemetsaks kutsutakse, kus vanaste ohverdamas käidud. (Jung III: 95 Hag 18 < J. Saalverk)
Hiiease Ruila vallas Kabeli küla heinamaa sees, kus üks väike kink mäda maa sees on, mida Hiiemäeks kutsutakse. (Jung III: 95 Hag 19 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Saku vallas Tõdva külas Hildase talu heinamaa sees, keda Kortnahallikaks kutsutakse, kust palju tervisevett viidavat ja rahasid, soola jne. ohverdavat. Keegi olla sealt hallikast hulga kõiksuguseid vanu rahasid välja korjanud ja linna viinud. (Jung III: 95 Hag 20 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Keinu mõisa heinamaa sees, mis alati vett üle keedab, mida Venehallikaks kutsutakse. Sealt võetavat ka tervisevett. (Jung III: 95 Hag 21 < A. Suurkask)
Hirmhallikas ja Hirmhallikamägi Haiba mõisa heinamaa sees. Rahvajutu järele põgenenud vanal sõjaajal kolm tüdrukut sõja eest ja ei ole julgenud edaspidi jooksta, et vaenlast silmast ei kaotaks. Sellepärast jooksnud nad tagaspidi; aga et nad nõnda jookstes hallikast ei olla näinud, siis kukkunud nad hallikasse ja uppunud ära. Sellest saadik kutsutavat seda Hirmuhallikaks. (Jung III: 95 Hag 22 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Ruila mõisa põllu sees Tallinna maantee ääres. See on üks väga suur kivi, kellel õõnus keskkohal peal on. Seal olla vanal ajal ohverdamas käidud, kelle ümbert kündes praegu veel väikseid, õhukesi rahasid välja tuleb. (Jung III: 96 Hag 23 < A. Suurkask)
Haiba mõisa põllul pahemat kätt Pärnu-Tallinna postmaantee ääres kasvab üks suur keeruline kadakas, umbes 2 jalga läbi mõõta. Sellest räägib rahvas, et seitse ülemat sõjaajal omad kepid sinna maha olla pistnud, mis kõik kasvama läinud ja endid üheks puuks ühendanud.
Sealsamas mõisas olevat ka hilja aja eest üks 1000 aastat vana hiiepuu maha raiutud. (Jung III: 97 Hag 28 < Hans Laipmann Vigalast)
Nissi kihelkond (Nis)
Pelgupaigad. Sooniste valla piiri sees umbes 5 versta Hellamaa kõrtsist õhtu pool, suurte soode ja rabade keskel, on praegu üks metsaga kaetud mägi, keda rahvas Hiiemetsamäeks hüüab. Mägi on umbes 1 verst pikk ja 200 sammu lai ja kõigist inimeste elukohtadest lahus, põhjatuma pehme raba keskel, kuhu suveajal inimene vaevalt jala ligi pääseb. Mägi on vanade eestlaste ohverdamisekoht, mida juba tema nimi tunnistab. Aga ta on ka sõjaajal pelgupaigaks olnud, kuhu ka üks salatee sisse viinud. Üks vana naesterahvas Reinhardt räägib sellest järgmist juttu: Üks kord olla ühe hirmsa sõja ajal kõige kindlamad ja varjulisemad pelgupaigad verejänulistest sõjameestest üles otsitud, kes kõik naesed ja lapsed, keda kätte leidnud, ilma armuta maha tapnud, nõnda et inimesesugu üsna otsa saanud. Siis olla ka kuulus varjupaik Hiiemetsa mägi üles otsitud. Mäe õhtu pool otsas kõndinud sell ajal üks naene oma kahe väikse kaksikulapsega surmahirmus ja juhtunud ühe teise tutva naese vastu, keda ta haledaste palunud teist last oma hooleks võtta. Naene vastanud: „Kuhu mina nüüd lapsega lähen? Pean katsuma, et isegi pääsen.“ Kaksikute ema läinud nuttes natuke kõrvale, kus tuul ühe puu maha murdnud. Ta peitnud ennast oma lastega sinna alla ja annud kummagi lapsele rinna suhu ja jäänud rahulikult oma surma ootama. Sõjavägi läinud aga temast mööda, ilma et teda oleks leidnud ehk temale midagi viga teinud. Kui ta sealt viimaks välja tulnud, olla ta edasi minnes selle teise naese, kellele ta oma last pakkunud, surnult maast leidnud, rinnad ära lõigatud ja hirmsaste ära teotatud. Neist kahest lapsest olla seal kohas inimestesugu jälle kasvama hakanud. (Jung III: 102 Nis 19 < J. M. Reinhardt)
Ohverdamisekoht Laitse mõisa piiri sees. (Jung III: 103 Nis 27 < Hans Laipmann)
Rapla kihelkond (Rap)
Kalevipoja säng. Ohekatku vallas hakkab üks mäeahelik, mis hommiku poole kuni Lelle rajani ulatab ja 5 versta pikk on. Raba poolt küljest on ta kõige kõrgem, umbes 30 sülda, keda rahva suus Hiiemäeks kutsutakse. Seal peal olla ka Kalevipoja magamisase, mis ka inimese magamisaseme moodi välja näeb. Kord olla Kalevipoeg sealt mäe otsast tagasi põhja poole vaadanud ja näinud, kui hunt just parajaste varsa murdnud. Ta vaadanud ümber, aga ei olla tall hundi hirmutuseks midagi käe pärast olnud. Viimaks pistnud käe tasku ja leidnud sealt ühe kõvasitükikese, millega ta hunti visanud. Kõvasitükk kukkunud kohe hundi ja varsa peale ja matnud mõlemad enese alla. See kivi on praegu Rapla kiriku ligidal ja oma suuruse poolest haruldane. Viskamise kaugus on 18 versta. (Jung III: 107 Rap 18 < J. Pajur)
Harju-Madise kihelkond (HMd)
Hiiekoht Põllküla vallas Lauga küla Müli tänava otsas on üks vana hiietamm kasvanud, mida aga nüüd enam olemas ei ole. Sealt tammekännu ümbert kündes leitud vanu ohvrirahasid. Hilja aja eest olla seda kohta veel pühaks peetud. (Jung III: 110 HMd 20 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiekoht Paadise ehk Kloostri vallas Ranna külas kirikukõrtsi ligidal, kus heinamaa sees üks mäekink on, mida Hiiemäeks ja seda heinamaad ka Hiieheinamaaks kutsutakse. Seal mäe peal olla ka kolm õieti suurt kivi, millest arvata on, et neist mõni ka ohvrikivi oli. Rahvas käinud vanal ajal seal palveid tegemas ja ohverdamas. (Jung III: 110 HMd 21 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrikivi Põllküla vallas Lauga külas Mossi talu metsas, kus üks suur, neljakandiline kivi on, mis pealt lohus. Seda kivi kardavad rahvas ka päise päeva ajal, sest et seal peal palju viirastusi nähtud. Kord olla keegi näinud, et kivi külge 6 musta hobust olnud rakendatud, kes kõigest väest vedanud, aga ei ole kivi paigast ära saanud. Kord näinud jälle keegi alasti inimest seal kivi peal istuvat ja mitmesuguseid muid nägemisi. Üleüldse on see rannaäärne nurk haridusest kaunis taha jäänud. (Jung III: 110 HMd 22 < A. Suurkask Viljandist)
Risti kihelkond (Ris)
Hiiekoht Risti kirikust umbes 1/2 versta põhjaõhtu pool Tõntsu talu maa sees, kus hilja aja eest Hiie nimega talu seisnud. Vanaste on seal vist hiiemets olnud. (Jung III: 113 Ris 10 < T. Asper Ristist)
Hiiekoht Vihterpalu vallas Englemaa küla karjamaal, kus üks kaunis suur mägi on, mida Taraperemäeks kutsutakse. Nüüd veel käivat rahvas igal Jüripäeval seal mäe peal, kus suuri tulesid tehtavat, püssi lastavat, pasunaid puhutavat ja härja moodi karjutavat, millest siis loomade õnne loodetavat. Kui Jüripäeval seal mäel niisuguseid tempusid tegemas ei käida, siis olla kariloomadel palju äpardusi. Seda ustavat seal karva pealt tõsi olevat. (Jung III: 113 Ris 11 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiekoht Risti vallas Kõmaste külas Põldumaa talu heinamaa sees, kus üks väiklane, kaunis kõrge mäekink on, mida Taramäeks kutsutakse. Seal käidud vanaste ohverdamas. (Jung III: 113 Ris 12 < A. Suurkask Viljandist)
Viru-Nigula kihelkond (VNg)
Seal kirikumõisa maa sees on üks vana kirikuase, keda Maarja kabeliks on kutsutud. Millal ja kuidas see ehitati, ei ole mitte teada, aga õpetaja Scholbach kirjutab ommeti ühe vana jutu järele: "[---] Hiljemal ajal on selle kabeli juures ebajumalateenistusi peetud, kuhu inimesed Venemaalt ja ümbertringi kaugelt kohtadest Heina-Maarjapäevaks kokku rännanud ja sealt õnne ja abi otsinud. Õpetaja nõudmise peale on Tallinna kuberner, krahv Eerik Akselson Oxenstiérna, seda ebajumalateenistust sealt kaotada ja soldatite läbi nende ebajumalaid hävitada lasknud. Aga mis avalikult päevaajal ei võinud sündida, seda tehti öösel, et palja põlvede peal kabeli ümber roomati, ehk kolmkorda ümber käidi, kus jumalakartmata kerjajatele, kes seal istusivad, leiba ja raha jagati, väikseid lapsi ehk laste särkisid ohverdati, abi otsiti, vahaküünlaid põletati ja kes enesele tütart ehk poega soovis, selle tarvis olivad vahast nukud tehtud, mis siis kuradile ohverdati. Nii palju keelati, kui võidi, mis üle seda, see jäeti Jumala hooleks, kunni see asi iseenesest kaob." (Jung III: 121 VNg 3)
Hiiemägi Kongla kõrtsi juurest 1 1/2 versta Malla ja Vasta rajal, Maltsa kalda peal. Seal ligi on suur ümmargune auk, vist ohvrilohk, kelle lähidalt selge hallikas välja jookseb, mille ümber vanaste suured tammed ja vahtrad kasvanud. See on Hiie talu maa sees, mere pool teed. (Jung III: 127 VNg 31 < Aug. Krikmann, Malla kooliõpetaja)
Hiie- ehk ohvrikoht Malla mõisa põllu sees, 1 1/2 versta mõisast Iila küla pool, kus ühe mäekingi sees 3 sülda sügav ja läbi mõõta 20 sülda lai, vaagnanäoline õõnus on, kelle ligi pihlakad ja remmelgad kasvavad. Inimeste jutu järele olla see auk seest siledaks müüritud, millepärast seda Keldrimäeks kutsutakse. Vist on ta ohverdamisekoht. (Jung III: 127 VNg 32 < Aug. Krikmann, Malla kooliõpetaja)
Ohvrikoht endise Kongla kõrtsi ja Kivastiku sepamaja vahel, Kongla jõe kuristiku kaldal, kuhu inimesed 40 versta kauguselt olla ohverdamas käinud. Ohverdamisekoht olla 25 jalga kõrge saviküngas, kellel hallikad kahelt poolt mööda jooksevad. Kohta kutsutakse Kongulaks. (Jung III: 128 VNg 33 < Aug. Krikmann, Malla kooliõpetaja)
Ohvrikivi Malla koolimajast 1/4 versta hommiku poole, eesnimetatud Hiiehallika kohast mere poole minna, kus üks väga suur kivi on, keda Elukiviks kutsutakse, mille peale vanaste ohvriandeid viidi. (Jung III: 128 VNg 34 < Aug. Krikmann, Malla kooliõpetaja)
Hiiekoht Varudi küla väljal, kus üks mägi on, mille peal vanaste hiis olnud. Seal on veel praegu kivivare, mis Linnuvare nime kannab. Sealt vare seest on inimeste luid ja sõjariistu leitud. Sellest kohast umbes kaks versta lõunahommiku poole on väike mäeküngas, mis Ristipaju nime kannab. Seal olla enne püha paju olnud, mille alla ristiusu ajal rist üles pandud. (Jung III: 131 VNg 47 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Suur- ja Väikehiis. Varudi külast põhjaõhtu pool on Sookorga soo, mille sees kaks kõva maakohta on, kus lehtmets peal kasvab. Neid hüütakse Suur- ja Väikehiieks, mis rahvamälestuses pühad kohad on. Need võivad ka vanad pelgupaigad olla. (Jung III: 131 VNg 48 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Hiiekoht, kõrge mägi Võrkla küla väljal, mis praegu Salumäe nime kannab. Selle mäe peal on praegu majakas. (Jung III: 131 VNg 49 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Hiiemägi Kalda vallas Illaka külast 1/2 versta eemal. Seal mäe peal on palju kiva, millest kolm väga suured on. Kõige suurem neist on arvata 2 1/2 sülda kõrge ja umbes 4 sülda pealt igapidi lai. Neid hüütakse Hiiekaldakivideks. Neist kividest räägib rahvas nõnda:
Kalevipoeg käinud kord Soomes. Tema äraoleku ajal tulnud võõrad mehed maale ja hakanud omale siia mõisaid ehitama. Kui Kalevipoeg Soomest Kalda mõisat silmanud, tõmmanud suure kivi peosse ja tahtnud Kalda mõisat ühe hoobiga maa pealt ära hävitada. Kivi jõudnud üle Soome lahe küll Kalda mõisa poole, aga pole siiski talle pihta läinud, vaid lennanud üle mõisa ja kukkunud Karjavärava ja Torutumme vahele Hiiemäele maha, kus ta veel praegu on. (Jung III: 131 VNg 50 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Hiiekoht Nigula kiriku ja Vasta mõisa vahel väljal, kus üks heinamaa on. See kannab hiie nime, ehk seal küll enam ühtegi puud ei kasva. (Jung III: 131 VNg 51 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Hiiemägi Kunda tsemendivabriku juures. Seal olla endine hiis olnud, kus rahvas ohverdamas ja jumalaid palumas käinud. (Jung III: 131 VNg 52 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Hiiekoht Varudi Linnuvarest 1 1/2 versta lõuna pool, kus Kunda jõe orus, jõekalda peal üks väike käär on, mida Pühajärve lepikuks kutsutakse. Praegu ei ole seal lepikut ega järve, ega pole järve seal ka iialgi olnud, sest et maa kõrge on. Niipalju on näha, et jõgi enne seda kääru ümber on piiranud, kuna ta praegust seda ühest küljest veel ümber piirab. Selle kääru peal kasvanud enne lepik, mida rahvas pühaks pidanud. (Jung III: 131 VNg 53 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Ohvri- ehk Pühahallikas Koila küla ligidal, mida Lähtoru hallikaks hüütakse. Selle hallika kaldal olla rahvajutu järele püha koht olnud. Ka tulnud sealt inimeste luid maa seest välja. (Jung III: 132 VNg 54 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Ohvrikivi Koila Atrika küla juures, sookalda peal, mida Naiskiviks kutsutakse. See pidada püha koht olema, kus kivi otse naesterahva kuju sarnane olla. Rahvajutu järele muudetud sinna üks naene kiviks, kes pühapäeval soost marju korjamas käinud.
Teine jutt räägib Naiskivist jälle järgmist: Kord olnud üks kuri ämm, kes oma minijat sugugi pole sallinud, vaid teda ööd ja päevad taga ajanud, teda sõimanud, löönud ja igapidi vaevanud. Minija kannatanud esiti kõik nurisemata, aga et abi kuskilt loota pole olnud, lõpnud ka temagi kannatus otsa. Ühel päeval, kui ta jälle ämma käest hea nahatäie peksa oli saanud, võtnud minija lapse sülle ja läinud pühale mäele jumalaid paluma. ta istunud püha mäe peale maha ja hakanud silmavees jumalatelt abi paluma, et need ta kiviks muudaksivad ja nõnda teda kurja ämma käest ära päästaksivad. Puuks ei olla ta sellepärast tahtnud, et puu ära põletatakse. Kui ta oma palve oli jumalatele avaldanud, muutunudki ta ühes lapsega, kes tall süles olnud, kiviks. Et see kõik pühal mäel ja pühas metsas sündinud, siis hakatud ka seda kivi pühaks pidama ja seal juures jumalaid paluma. Kui viimaks ristiusu ajal seal metsas käimine ära keeldud, siis toodud Naiskivi eelnimetatud sookaldale välja, kus ta veel praegu on. Kust kohast see kivi sinna toodud, seda ei teata. Kivi pidada väga istuja naesterahva moodi olema, kelle ka laps süles olnud. Hiljuti olla üks tüdruk lapse koeruse pärast ta sülest ära viinud. (Jung III: 132 VNg 55 < Joh. Sõster, kooliõpetaja)
Jõhvi kihelkond (Jõh)
Kivikangrud Kalina külas, mille peal aga nüüd suur Hiiemets on. Vist on see ka ohverdamise- ja palvetamise-hiiekohaks pruugitud, et praegust metsa Hiiemetsaks kutsutakse. (Jung III: 135 Jõh 4 < A. Karlep Pagarist)
Ohvrikivi Saku külast 2 versta keskhommiku poole, Narva maanteest 3/4 versta pahemat kätt Narva poole minnes. (Jung III: 137 Jõh 26 < A. Karlep Pagarist)
Hiiekoht Oonurme küla väljal, mida välja ka Hiieväljaks kutsutakse, kus üht mäekinku Hiiekünkaks hüütakse. Seal sees olla rahapadasid peidus, mida mõnele unes olla näidatud, kuid kaevajat ei olla veel kedagi saanud. (Jung III: 137 Jõh 27 < A. Valter, kooliõpetaja Oonurmes)
Hiiease Kahula külas, keda Tammikuhiieks kutsutakse. (Jung III: 137 Jõh 28 < A. Karlep Pagarist)
Hiiease Kalina külas, Pagarist minnes pahemat kätt teed, kus suur hiis olnud. (Jung III: 137 Jõh 29 < A. Karlep Pagarist)
Ohvrihallikas Pühtitsa mäe jalal. (Jung III. 137 Jõh 30 < A. Karlep Pagarist)
Vaivara kihelkond (Vai)
Hiiemägi. Lagena mõisast 1 1/2 versta õhtu poole on suure tee ääres mäekink, mida Hiiemäeks kutsutakse. Sealt tulnud hiljuti palju surnute luid välja. (Jung III: 140 Vai 14 < Joh. Sõster Viru-Nigulas, kooliõpetaja)
Ohvrikivi. Mereküla ja Utria vahel läheb neem kaunis kaugele mere sisse, kus ta ots üle 10 sülda kõrge on ja väga järsk kalju. Mõni süld kaldast on lepiku sees kaunis suur kivi, mille sisse suur jalajälg ja paar lapsejälge raiutud. Peale nende olla seal sees veel suuremaid ja väiksemaid loomajälgi. See on aga vana ohvrikivi. (Jung III: 140 Vai 15 < Joh. Sõster Viru-Nigulas, kooliõpetaja)
Lüganuse kihelkond (Lyg)
Hiiekoht hommiku pool Purtse mõisat, kaunis kõrge mäeseljandik, kus mets peal, mis merekaldani ulatab. Kohta kutsutakse Hiiekaldaks, kus ka vanad kalmed olevat. (Jung III: 144 Lyg 11 < A. Karlep Pagarist)
Simuna kihelkond (Sim)
Hiiekoht. Jäola külas Reise talu ligidal kalme saare teise otsa peal, kus mets peal on. Selle metsaalune on pikergusi aukusid täis. Neid kutsutakse Hiieaukudeks. See on vana hiiekoht, kuhu need augud vist pärast kaevatud. Mis need augud tähendavad, ei või kindlaste tõendada. Mõned arvavad, et need augud kiviaja elanikkude eluasemed on, mis nii kitsalt maa sisse kaevatud, ja kellele siis kuuseokstest varjud peale tehtud. Mõned arvavad jälle, et hiljematel sõjaaegadel seal pelguasemed olnud. (Jung III: 148 Sim 17 < Peterson, köster)
Kadrina kihelkond (Kad)
Kabelikoht Sagadi vallas mõni verst merest eemal, männametsa sees, mida Pihlaspeaks hüütakse. Seal seisnud üks lai paekivi, mille sisse rist olnud raiutud. Kord viidud see kivi tuletorni alla, aga sellest päevast saadik ei ole ranna rahvas enam kalu saanud. Siis viidud see paas männikusse tagasi, siis saadud kalu jälle küll. (Jung III: 152 Kad 27 < A. Mühlbach Palmsist)
Hiiepuu, tee ääres Palmse mõisast Ilumäe kabeli poole minnes, kus üks vana pärn veel haljendab, kelle alla vanad eestlased kookisid, piima ja mett ohvriks toonud. (Jung III: 153 Kad 32 < A. Mühlbach Palmsist; Joh. Sõster Palmsist; J. Veber Palmsist)
Hiiekoht Palmse vallas kuusemetsa sees, mida Hiiealusemetsaks nimetatakse. Seal metsa sees olla ka kaks suurt ohvrikivi, kus jumalatele ohverdatud. (Jung III. 153 Kad 33 < A. Mühlbach Palmsist)
Hiieväljad Palmse Vatku külas. Ka mets sääl väljade ligi kutsutakse Hiiemetsaks. (Jung III: 153 Kad 34 < A. Mühlbach Palmsist)
Ohvrikivi Vatku küla Hiieväljal. See on üks suur kivi, mida Vahakiviks hüütakse, umbes 8 jalga kõrge ja pealt niisama lai. Keset kivi on suur lohk, kus vesi alati sees seisab. Edela poolt käivad astmed kivi peale üles. (Jung III: 153 Kad 35 < Joh. Sõster Palmsist)
Hiiekoht olnud Palmse Võhma küla all Võsu ranna pool metsas ühe mäeseljandiku peal, keda praegu Hiiealuseseljandikuks kutsutakse ja ümberolevat metsa Hiiemetsaks. (Jung III: 153 Kad 36 < A. Seemann Palmsist)
Hiiekoht Loobu vallas Läsna külas väikse jõe kaldal mäe veerus. Nüüd on seal sügavad augud, mida Röövliaukudeks kutsutakse. (Jung III: 153 Kad 37 < A. Seemann Palmsist)
Hiied olnud Haaspere vallas Ama küla juures olevas suures haavametsas. Mets on nüüd ära raiutud ja majad asemele ehitatud, ainult ühte puud peab praegu veel Hiiepuuks hüütama. (Jung III: 153 Kad 38 < A. Seemann Palmsist)
Hiieniinepuu 1 1/2 versta Võhma külast ida pool, mis üks väga vana puu on. Tüvi on tal kõik urbne, siiski peab ta kõik tormid vastu. Rahvajutu järele peab selle all suur varandusekast olema, mille üle hallikas jookseb, mis puu tagant välja immitseb. (Jung III: 153 Kad 39 < J. Veber Palmsist)
Hiiekoht paar versta Võhma külast lõunahommiku poole, kus Palmse mõisa väljal üks mäekallas on, mida Rõnni ehk Kõnnumäeks hüütakse, kus üks pärn ja kolm kuuske kasvavad. Mäe alt jooksevad kolm hallikat välja, mille ühe sees nii kange mineraliline vesi on, et seal ümber rohtu ei kasva. Selle hallika vesi tegevat ka kurgu haigeks. Veel praeguste inimeste mäletuses olla sinna ohvrid viidud, kevadel piima ja sügisel odrakookisid, verd jne., mis sinna puude juurte peale pandud. (Jung III: 153 Kad 40 < Joh. Sõster Palmsist)
Ohvrikivi Palmse mõisa väljal. See on üks suur kivi, pealt lai ja keskel lohk. Vanajutt räägib sellest kivist järgmist: Võhma külas Kingu talus olnud vanal ajal üks nõid, nimega Krõõt, kes sagedaste oma nõiakäikudel käinud. Seal ligidal on üks väga pehme laukasoo, mis Krõõda käiku takistanud. Sellepärast võtnud tema selle kivi Eru rannalt rüppe ja tahtnud laukasoosse jalakiviks viia. Et aga kukk siis parajaste laulnud, kui ta kiviga palmse väljal olnud, kukkunud kivi ta rüppest maha ja jäänud sinna paika. Viimaks olla Kingu Krõõt ise Kõue küla vainul kivi peal ära põletatud, kus see kivi praegu alles olevat. Süda ei olla tall ära põlenud, vaid lennanud kiunudes metsa. (Jung III. 153 Kad 41 < Joh. Sõster Palmsist)
Ohvrikivi olnud Palmse vallas Vatku külas Joosepi talu õues, kuhu peremees ja perenaene igast esimesest asjast ohvrid peale viinud. Kui pojanaene perenaeseks saanud, ei olla tema enam kivile ohvrid viinud, vaid seda tühjaks pidanud. Kui temale kolm tumma poega sündinud, siis arvanud külarahvas seda nuhtluseks, et ohvrid ei ole viidud. Ommeti olla neil ka rääkijaid õdesid ja vendi olnud. Kivi olla uue maja põhja alla jäänud. (Jung III: 154 Kad 42 < Joh. Sõster Palmsist)
Hiiekoht Loobu jõesuust natuke hommiku poole, kus Jalaneeme otsas mere kaldal üks väike mäeküngas on, mida Pablastemäeks kutsutakse. Seda metsa, mis seal ümber kasvab, hüütakse Hiiemetsaks. Kingu otsas kasvanud vanaste suured, jämedad puud, kelle all Jaanitulesid põletatud ja merejumala auuks pühi peetud. (Jung III: 154 Kad 43 < Joh. Sõster Palmsist)
Ukuhaud. Kesk Vihasoo küla on üks sügav jõeläär, mida Ukuhauaks hüütakse. On vist vana Eesti jumala Uku mälestus. (Jung III: 155 Kad 47 < Joh. Sõster Palmsist)
Lemmingikoht. palmse vallas Loobu jõe ääres metsa sees on üks talu, mille nimi Lemmingi on. Vanajutu järele olevat seal jahijumal Lemmingi elanud. Sellest ka koha nimi. Võhma ja Võsu küla vahel on ka Lemmuselja ehk Lemmingselja koht. Loobu jõel näikse siin niisamasugune tähtsus olema, kui Võhandu jõel Võrumaal. Siin on olnud Lemmingimets, jões Lemmingikari (madal, kivine koht), siis sügav jõehaud Lemmingi talu kohal, siis Hiiemets jõesuu ligidal, Ukuhaud Vihasoo küas, Hiiekoht ülemal pool Vihasoo küla, Kalmenõmm jne. (Jung III: 155 Kad 48 < Joh. Sõster Palmsist; A. Mühlbach Palmsist)
Seal Lemmingimetsa kõrvas on üks väike soon, mida katkusooneks hüütakse. Sellest soonest räägib rahvas: Enne, kui palju sõdasid, näljaaegu ja katkusid olnud, põgenenud Palmse rahvas ikka Vatkuhiide ja Lemmingimetsa ja leidnud sealt varjupaika. Kord olnud aga nii suur katk, et pühas hiieski inimesed surnud. Aga lemmingimetsa ei ole katk ommeti mitte pääsenud. Katkusoones läinud katku tõllaratas katki ja katk jäänud pidama. Sellepärast hüütakse seda soont Katkusooneks. Vist on Lemmingi koht vana pelgupaik olnud. (Jung III: 156 Kad 49 < Joh. Sõster Palmsist)
Viitna järvedest. Viitna järved olla ennemuiste pühad olnud, sest et suuremas Viitna järves vetevaimud elada. See järv olla nii sügav, et selle põhja keegi kätte ei saavat, ega ole ka keegi tohtinud mõõta. Kord läinud paar julget meest lootsikuga järve mõõtma ja lasknud raudkangi köiega põhja. Äkitselt kuulnud hääle järvepõhjast: „Kui teie ära ei lähe ja meie rahu rikute, siis tulen ja löön teid kohe ümber!“ Kui mehed köie üles tõmmanud, olnud seal verine oinapea otsas. Sellest saadik ei julge keegi järve mõõta.
Viitna, Käsmu, Kahala ja Ülemiste järve vetevaimud seista kõik ühenduses. Ülemiste järves elada vana mees noore pojaga, ja Käsmu järves vana eit noorte tütardega. Kord sõitnud Käsmu küla mees üle Ülemiste järve. Äkitselt küsinud hääl vee alt: „Kust tema olla?“ Kui ta öelnud, et ta Käsmust, siis vastanud hääl: „Kui kodu lähed, siis hüüa oma järve kalda peal: „Ülemiste järve noormees saadab Käsmu järve neitsikestele tervisid.“ Mees võtnud jäätüki ja pannud ree peale. Pärast näinud, ta, et see selge hõbeda tükk olnud. (Jung III: 157 Kad 52 < Joh. Sõster Palmsist)
Haljala kihelkond (Hlj)
--
Rakvere kihelkond (Rak)
Hiiemägi Rakvere vallas Tõrma küla lähidal, mis umbes 20 sülda kõrge olla ja pealt tessätini suurune. Selle mäe alla olnud vanal ajal jõgi, mida kohta praegu Jõeoruks nimetatakse, sest et see ka jõeaseme sarnane välja nägevat. Rahvas ei olla seda jõe vett mitte puhta hoidnud, sest et üks eksinud tüdruk oma lapse muste nartsusid seal sees pesnud. Selle peale olla hiis tugevaste pasunat puhunud. Hiiemäele ilmunud üks suur hall sikk ja peale seda tulnud üks pilv, kes vee ja kalad enese sisse tõmbanud, mispeale ta vesikaare poole sõudnud, kunni vaatajate silmist ära kadunud, kuna sikk maas pilve all käinud. Jõeasemele pole muud järele jäänud, kui üksi kaanid muda sisse siplema. Sellest olla tall tänapäevani Kaanjärv nimeks jäänud, ja sinna kohta, kus tüdruk oma lapse nartsusid pesnud, mispärast hiis vihastanud, olla rahvas augu kaevanud, mida praegu veel Kaltsuauguks kutsutakse. Sikk käinud pilve ees maas ja hüüdnud: „Põgenege, põgenege! hiis tuleb!“
Teine jutt räägib sellest jõe äraminekust järgmisel viisil. Hiiemäe all olnud vanal ajal jõgi, kelle aset praegu jõeoruks nimetatavat. Jõgi ise olla hiisi käsul sealt ära Kuusalu kihelkonda Kahala jaama juure põgenenud ja seal järveks muutunud, mida praegu Kahalajärveks kutsutakse. Kahala jaama juures olla mehed künnud, kui jõgi sinna läinud. Hiis hüüdnud ikka: „Hiisi ees, jõgi taga! põgenege poisid eest!“ Keegi teine vaim olla poistele öelnud: „Lööge, poisid, sahad maa sisse püsti!“ Kui poisid seda teinud, jäänud jõgi sinna peatama ja muutunud järveks. Nõnda saanud praegune Kahalajärv. (Jung III. 169 Rak 8 < J. Grube Narvast)
Selle Hiiemäe juures olla veel Hellemägi, Niinemägi ja Tõrvasaugumägi, mis kõik umbes 20 sülla kõrgused olla. Nende mägede peal olla eesti jumalad elanud, kuhu neile ka ohvrid viidud, mispärast need kohad rahvale pühad jumalateenistuse paigad olnud. Muidugi auustati taimeriigi jumalat Hellemäe peal. Tõrvasaugumäelt olla endisel ajal üks õiete tugev mõõgakäepide leitud, ja olevat seal mäe sees praegu 3 tündrit kulda peidus, mida aga keegi üles ei leia. Nende mägede peal kasvavat väiklane sarapuu-, lepa- ja männamets, neist eemal aga suurem kuuse-, kase- ja männamets. (Jung III: 170 Rak 9 < J. Grube Narvast)
Võimalik, et vanal ajal eestlased nende mägede peal oma jumalaid teenisivad, sest Läti Hindrek räägib seal lähikonnas olevast Ebavere mäest, et seal peal Taara elanud, kust ta Saaremaale ära lennanud, ja kus ka pühad, jumalikud tammed kasvanud, mida ristiusu preestrid maha raiunud. (Jung III: 170 Rak 10)
Taaravainu. See on üks heinamaa, mis Rakvere linnast Tõrma teed tulles paremat kätt teed maakoguduse surnuaia taga seisab. Kesk Tõrma küla keeb üks hallikas maa seest välja, mida Tõvaks hüütakse. See jookseb Taaravainule ja kaob sinna laiale ära. Hallikas ei olla küll mitte väga rohke veega, aga vesi ei lõpvat sealt kellegi mälestes otsa, vaid andvat kõigele külale tarvitust. (Jung III: 170 Rak 11 < J. Grube Narvast)
Viru-Jaagupi kihelkond (VJg)
Hiiemägi Mõdriku vallas ja Mõdriku külas, kus üks kaunis suur mägi on. Vanal ajal käinud sinna kaugelt inimesed ohverdamas ja palveid tegemas. (Jung III: 175 VJg 18 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrikoht Põlula vallas Kuivajõe külas koolimaja karjamaa sees, umbes 20 sammu pikk ja 12 sammu lai. See on üks väike kink, mis serviti paekildudega pealt üle tehtud. Pealmise korra all on ainult musta mulla ja kivi segu. Muud sealt ei ole leitud. (Jung III: 175 VJg 19 < A. Suurkask Viljandist)
Äraläinud järv. Küti vallas Kehala küla juures olnud vanal hallil ajal järv. Üks tüdruk läinud Lihavõtte esimese püha hommikul järvele oma lapse musti nartsuid pesema. Vetevaim saanud selle üle pahaseks ja vihastanud ennast „seaks“. ta kaevanud järvele tee ette ja viinud ta taha Kuresoosse ära (3 versta Kehala külast). Sellest jäänud sõna rahva suhu: „Ta vihastas ennast seaks“. Kuresoos korjanud tütarlapsed Kaia ja Maia jõhvikaid. Vetevaim käskinud neid eest ära minna, aga tütarlastel olnud jõhvikad armsad ja ei ole raatsinud niipea ära minna. Järv uhanud neist aga üle ja matnud nad enese alla. Järv leidnud endale Kuresoo äärel mõnusa aseme ja jäänud sinna seisma. Praegu olla ta seal kolmest küljest mägedega ümber piiratud, ja rahvas nimetavat seda Mustaksjärveks, kelle kallastel tamme- ja kasemets kasvada. Seal olla nüüd järvel hea, ilus ja rahuline ase, kuhu keegi eksinud tüdruk ta vett oma lapse nartsudega solkima ei tule. Järve ligidal olla üks küngas mõne männaga, kes haledalt kohiseda, sest seal olla see koht, kus jõhvika noppijad tütarlapsed järve alla jäänud. (Jung III: 175 VJg 21 < A. Mühlbach, kooliõpetaja Mättapääl)
Väikse-Maarja kihelkond (VMr)
Ebaveremägi Kaarmani mõisa juures, mis kõige kõrgem Tallinnamaal. Läti Hindreku jutustuse järele olla selle mäe peal eestlaste püha hiis ehk tammik olnud, kus ka Taara ehk Taara kuju seisnud. Selleaegse rahvajutu järele olla Taara sealt mäelt Saaremaale ära lennanud ja mitte enam tagasi tulnud. Ebaveremäel auustanud ja kummardanud nad veel neid pühasid puid. Kristlaste preestrid aga raiunud need puud maha, mida eestlased ise mitte ei ole tohtinud teha, aga nad imestanud seal juures, et nende jumalikkude puude seest raiudes mitte verd ei olla välja jooksnud. (Jung III: 177 VMr 11 < A. Suurkask)Hiiemägi. Risu küla juures nimetatakse ühte väikest mäekinku Hiiemäeks. Praegu ei tea inimesed sellest kohast midagi rääkida, aga muidugi on vanal ajal seal kohal hiiemets ja ohvrikoht olnud. (Jung III. 179 VMr 19 < C. Mühlberg Rakverest)
[Väljakirjutised Läänemaa ohvrikohtadest]
Märjamaa kihelkond (Mär)
Hiiemägi Haimre vallas Aru ja Sõmera küla vahel, kus peal vanaste tammed kasvanud. (Jung III: 182 Mär 22 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekoht Kasti vallas Jerküla põllu sees, kus üks 18 sammu laiune kink on, mida Hiiekünkaks kutsutakse. Seal peal kasvanud vanaste suur hiiepuu, kelle alla ohvrid viidud. Sealt leitud sagedaste ohvrirahasid ja muid ohvriandisid. (Jung III: 182 Mär 23 < A. Suurkask Viljandist)
Hiiepuu Sipa vallas ja külas, mis väga suur olla, ja mis vanal ajal tähtis olnud, iseäranis sellepärast, et keegi ei tundvat, mis puu see olevat. Noored rahvas käinud seal pühade ajal ringi tantsimas. (Jung III: 182 Mär 24 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiease Vaikülas Vanakubja talu põllu sees, kus üks lohukoht on, mida Hiieasemeks hüütakse. Enne olla seal lepik kasvanud, mida Ristilepikuks kutsutud. Seal olnud ka vanaste üks püha tamm, kelle all palveid tegemas ja ohverdamas käidud. (Jung III. 182 Mär 25 < ?)
Hiieasemed Vaimõisa põllu sees, kaks tükki, kus endisel ajal pühad hiied olnud. Mõlemate Hiiekohtade vahet on pool versta. (Jung III: 182 Mär 26 < A. Suurkask Viljandist)
Ohvrihallikas Paeküla vallas Sosvere külas Laasi talu heinamaa sees, kust vanu rahasid on leitud. Sealt viidavat veel praegu tervisevett. (Jung III: 182 Mär 27 < A. Suurkask Viljandist)
Vigala kihelkond (Vig)
Hiiease Vana-Vigala tee ääres hommiku pool küljes, 1 verst Konuvere jõest lõuna pool. Puu juba maha raiutud. (Jung III: 186 Vig 26 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiease Vigalas Käsu külas, kus ka Hiie nimeline talu on. (Jung III: 186 Vig 27 < H. Laipmann Vigalast; A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Vigala mõisa põllul jõekalda peal, kus üks väga ilus org olla. Puu olnud vanaduse pärast õõnes, kuhu kolm inimest võinud mahtuda, kuna ta pea ikka haljendanud. Nüüd olla ta känd veel alles ja selle ümber kuusetukk. (Jung III: 186 Vig 28 < H. Laipmann Vigalast; A. Reimann Virtsust)
Hiiease Vigala Avaste külas õhtu pool maantee ääres. (Jung III: 186 Vig 29 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiease Vigala Jässi küla juures hommiku pool küljes Jädivere jõe ääres. (Jung III: 186 Vig 30 < H. Laipmann Vigalast)
Hiie- ja ohverdamisekoht Päärdu vallas Kurevere külas Rebasejaani talu põllu sees, oja kaldal, kuhu rahvas veel hiljuti lesknaeste läbi neljapäeva õhtutel ohvrid saatnud, mis pärast päeva loojaminekut sinna maha pandud. Need annid olnud sool, leib, raha, hõbevalge (hõbeda küljest kaabitud puru) ja 9 sugu viljateri. Neli põlve tagasi raiunud üks mees, Rebase Aadu, seal kasvava pihlakapuu maha, mis järele ta ihu üleni mustaks läinud ja ta ära surnud. 40-50 aastat tagasi olnud selle puu känd veel näha, aga rahvas, kes sealt mööda läinud, pidanud 3 korda sülitama, et kännust neile häda ei tuleks. (Jung III: 186 Vig 31 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekoht Vigala Saua koplis, suure Pärnu maantee ääres, ½ versta Jedivere jaamast Tallinna poole, kus ka rahaauk öeldakse olevat. See koht on nägus, tema ümber tallatud piir. Vist on seal ka ümber hiie ringi tantsitud. (Jung III. 186 Vig 32 < H. Laipmann Vigalast)
Mihkli kihelkond (Mih)
Hiiekoht Võitsa vallas Võitra küla juures, kus üks soo on, mida Hiiesooks kutsutakse. (Jung III: 189 Mih 6 < A. Suurkask)
Hiiemägi Veltsa mõisa heinamaa sees, kus paarikümne aasta eest veel hiiepuud kasvanud. (Jung III. 189 Mih 7 < A. Suurkask)
Hiiemets Karinõmme vallas Painvere külas Paelsuu talu koplis. (Jung III: 189 Mih 8 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas sealsamas talukoplis, mida Koka hallikaks kutsutakse, sest et paganaajal seal hallika juures kokk elanud, kes rahvale hallikasse viimiseks ohvrid keetnud ja valmistanud. Ka olnud see kokk suur arst. (Jung III: 189 Mih 9 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Veltsa mõisa heinamaa sees, kust tervisevett toodud. (Jung II. 189 Mih 10 < A. Suurkask)
Varbla kihelkond (Var)
Hiietamm Saulepa vallas Aapsi külas Toritamme talu piiri sees. See on üks väga suur ja jäme vana puu, mida Taaratammeks kutsutakse, mis vanal ajal väga kuulus ja tähtis olnud. (Jung III: 191 Var 14 < A. Suurkask)
Hiiekoht Saulepa vallas Kulli talu juures. (Jung II: 191 Var 15 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiealune Saulepa vallas Õhu külas. (Jung III: 191 Var 16 < A. Suurkask)
Hiiease Vasite vallas Lehenda külas Hiidelaane talu põllu sees. (Jung III: 191 Var 17 < A. Suurkask)
Hiiease Paatsalu vallas Hallika küla karjamaal, mida mäerinnakut ka Hiiepangamäeks kutsutakse. (Jung III: 191 Var 18 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Mõtsu vallas Ennikse külas, kuhu sisse rahasid ohverdatakse ja selle vastu sealt tervisevett tuuakse. (Jung III: 191 Var 19 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Vana-Varbla vallas Seljandi talu koplis, kell lohk peal on, kuhu sisse praegu veel ohvriandisid haiguste vastu viidavat. (Jung III: 191 Var 20 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Kilgi metsas Kilgi talu juures, ümmargune lohk selja peal. (Jung III: 191 Var 21 < A. Suurkask)
Hanila kihelkond (Han)
Hiiepuu. Mõisaküla ja Kuke mõisa vahel olla vana saarepuu känd, kellel veel hiljuti haljas võsa küljes olnud. Muinasjutu järele rännanud puud ühest kohast teise. Selle saarepuu pastla pael läinud lahti ja ta hakanud seda kinni panema. Selle aja sees kadunud teised puud tema silmist ära ja ta jäänud ainuüksi sinna lageda peale kasvama. Niisuguseid rändajaid puid peeti pühaks. (Jung III: 195 Han 33 < A. Reimann Virtsust)
Hiiepuu ja ohverdamiskoht. Pool versta Kõere külast õhtu poole kasvab viherpuu, kuhu soolatopsusid, sukapaelu ja muid asju viidavat, kellega vistrikka, paiseid ja muid haigeid kohte vaotatavat; see kaotavat häda ära, kui niisugusid asju sinna viidavat. Praegu olla see veel pruugiks. (Jung III: 195 Han 34 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekohte on Vooses 2. (Jung III: 195 Han 35 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Piivarootsis. (Jung III: 195 Han 36 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekohte Matsalus 2. (Jung III: 195 Han 37 < A. Reimann Virtsust)
Hiiepuu Massu mõisa karjalautade juures, kus üks vana pihlakatüvi veel uusi võsusid ajab, kuhu praegugi nartsutopsude sees soola külge riputatakse, mida haiguste parandamiseks sinna viiakse. (Jung III: 195 Han 38 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)
Hiietamm Saastna mõisa juures, mis üks väga vana jäme puu on, keda pühaks peetakse. Selle okste küljes on ka praegu veel ohvrinärtsusid näha, mis rahvas sellele puule ohverdab. (Jung III. 196 Han 39 < A. Suurkask)
Hiiease Kouse küla juures. (Jung III: 196 Han 40 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Ridase küla juures. (Jung III: 196 Han 41 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrihallikas Mõisaküla ligi, mere pool külles, kust ohvrite eest tervisevett tuuakse. (Jung III: 196 Han 42 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)
Hiiehallikas Vooses. (Jung III: 196 Han 43 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekivi Vooses. (Jung III: 196 Han 44 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)
Hiiekivi Ridase küla põllul, õieti suur mürakas mäe otsas. (Jung III: 196 Han 45 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi. Mõisaküla mõisast põhjaõhtu pool Saare heinamaa sees olla üks kivi, kelle pealt vett tuuakse (siis kui vihma on sadanud), kellega vistrikka ehk maaaluseid pestakse, mis neid ära kaotada. (Jung III. 196 Han 46 < A. Suurkask; A. Reimann Virtsust)
Teine niisamasugune [ohvri, ravi -> Jung 3, Han 46] kivi olla Mõisaküla küla all, hommiku pool mäe külje ääres. (Jung III: 196 Han 47 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi Uue-Virtsus Sepa küla juures. (Jung III: 196 Han 48 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi Virtsus Kase talu juures. (Jung III: 196 Han 49 < A. Reimann Virtsust)
Ohvrikivi Virtsu väina ääres, põhja pool suurt maanteed. (Jung III: 196 Han 50 < A. Reimann Virtsust)
Karuse kihelkond (Kse)
Hiiemägi Piivarootsi mõisast hommikupool, Paidla ja Oksa talu vahel. (Jung III: 200 Kse 10 < A. Reimann Virtsust)
Hiiekoht Matsalu Laulepa küla ligi. (Jung III: 200 Kse 11 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekoht Matsalu Pettali küla juures. (Jung III: 200 Kse 12 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiemägi Paadermaa vallas Tuhu külas, kus männamets peal kasvab. Sealt metsast ei ole keegi puud ega oksa ära tohtinud raiuda, siis kardetud kohe loomade ja muude õnnetust. Viimaks raiunud mõis hulga puid sealt pealt ära. (Jung III: 200 Kse 13 < A. Suurkask)
Hiiealune Karuse kirikuvallas ja külas, kus tammemets peal kasvab. Vanaaegne püha ohverdamisekoht. (Jung III: 200 Kse 14 < A. Suurkask)
Hiiemägi Nehatu mõisa põllu sees, kus enne suured tammed peal kasvanud. (Jung III: 200 Kse 15 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Nehatu mõisa heinamaa sees, järve kaldas, mida ka Koonusmäehallikaks kutsutakse. Sinna viidud palju rahaohvrisid ja saadud siis tervisevett. Sealt otsitud palju rahasid välja. (Jung III: 200 Kse 16 < A. Suurkask)
Lihula kihelkond (Lih)
Hiiemägi Lihula Elvati küla põllu sees, kus üks kõrgem koht on, mida Hiiemäeks kutsutakse. Seal kasvanud vanal ajal hiiemets. (Jung III: 202 Lih 7 < A. Reimann Virtsust; A. Suurkask)
Hiiemets Lihula Sipa karjamõisa heinamaal, mida ka Kivivõllastemetsaks kutsutakse. See koht on mere pool Lihula maantee ääres. (Jung III: 202 Lih 8 < A. Suurkask)
Hiiemets. Sipa karjamõisa hoonete ümber on kena puiestik, mida Hiiemetsaks kutsutakse. Seal ohverdatud vanal ajal hiietele. (Jung III: 202 Lih 9 < A. Suurkask)
Ohvrikivi. Sipa karjamõisa põllu sees Lihula postmaantee ääres on üks kaunis suur kivi, mida Rõkandikiviks kutsutakse. Rahvas räägib sellest kivist, et sellel niisugune imevõim juures olevat, et ikka üks kopik raha kivi peal pidavat seisma. Võetavat see ära, siis tekkivat teine kohe asemele. Sinna kivile viidavat kõiksuguste haiguste arstimiseks ohvrit. (Jung III: 202 Lih 10 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Lihula Elvati külas, kust ohvrite eest tervisevett on toodud ja veelgi tuuakse. (Jung III: 202 Lih 11 < A. Suurkask)
Kirevere kihelkond
Hiiemägi Kesküla mõisa põllu sees, mõisast ¼ versta hommiku poole, kus põllu sees üks kõrgem koht on, mida Hiiemäeks kutsutakse. Seal kasvanud vanaste hiiepuud. Hiiemäe juures on üks enam kui vakamaa suurune neljakandiline auk. Sealt jooksnud järv alla. See lohk on ilusti neljakandilises vormis, kust arvata on, et see kaevatud on. (Jung III: 204 K 12 < A. Suurkask)
Hiiease Vanamõisa vallas Võhma külas, mis nüüd põld on. Ka on seal üks Hiie talu. (Jung III: 204 K 13 < A. Suurkask)
Hiiemägi Lautna mõisa põllu sees, üks kõrgem koht, kus vanaste hiiepuud kasvanud. (Jung III: 204 K 14 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Lautna Kellu külas Säära Jaani talu põllu sees. See on üks lai, madal kivi, pealt augukesi täis. Selle kivi juures käivat rahvas veel praegugi ohverdamas, et haiguste vastu abi leida. Seal olla augukeste sees süsi, klaasi- ja potitükka, lina seemneid, nartsusid jne. (Jung III: 204 K 15 < A. Suurkask)
Salumägi on üks kõrge merekallas, kelle peal mõned vanad tammed kasvavad. On vist hiiekoht olnud. (Jung III: 204 K 18 < A. Suurkask)
Kullamaa kihelkond (Kul)
Hiiekoht Vaikna vallas Üdramaa külas Hiie talu põllu sees, kus vanaste hiiepuud kasvanud. (Jung III: 210 Kul 47 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)
Hiieniinepuu olnud veel hiljuti Liivi vallas Mõrda küla põllul, mis aga öösel salaja maha raiutud. (Jung III: 210 Kul 48 < ?)
Hiiealuse küla Päri vallas, kus vanaste hiis on olnud. Seda küla kutsutakse ka Oomkülaks. (Jung III: 210 Kul 49 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)
Hiiesalu olnud Eenuse vallas Urevere külas Hiiemetsa talu karjamaal, kus palumas käidud. (Jung III: 210 Kul 50 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast)
Hiiemägi Maidla vallas ja külas Hiie talu karjamaal, kus üks ligi paar vakamaad suur mägi on. See olnud vanal ajal kuulus hiiemägi, kuhu rahvas kaugelt palvetamas käinud. Siis kasvanud seal peal ka suured tammed. Mõne kümnekonna aasta eest tagasi olnud seal keset mäge üks suur rämmelgas, mida pühaks peetud. Praegust kasvab kuusemets seal mäe peal. (Jung III: 210 Kul 51 < A. Suurkask; H. Laipmann Vigalast; J. Reinhardt)
Hiiemägi Kuijõe mõisa soos, kus üks mäekink on, keda Hiiemäeks kutsutakse. (Jung III: 210 Kul 52 < A. Suurkask)
Hiiemägi Ohtla mõisa põllu sees, ½ versta mõisast lõuna pool, kus ühte kõrgemat kohta Hiiemäeks kutsutakse. Selle mäe peal olnud vanal ajal ilus tammemets, kuhu palju rahvast kaugelt kokku käinud. Praegu on see mägi kõik puhtaks põlluks tehtud, kus ainult mõned suured kivivaremed siin ja seal näha on. (Jung III: 210 Kul 53 < A. Suurkask)
Hiiekoht Liivi vallas Mõrdu küla heinamaal, ¼ versta külast vesikaare poole, kus üks madal koht on, mida Hiiepaoks kutsutakse. Seda on pelgukohaks pruugitud, sest paokoht on eest ärapagemisekoht. (Jung III: 210 Kul 54 < A. Suurkask)
Hiiesalu olnud Liivi vallas Tõnise talu põllu sees. Seal on ka üks kivi, mida Hiiekiviks kutsutakse. (Jung III: 210 Kul 55 < A. Suurkask)
Hiiekoht Rõumaa vallas ja külas, Piirsalu poolt tulles paremat kätt tee ääres. (Jung III: 210 Kul 56 < A. Suurkask)
Hiiekoht olnud Käända vallas Hiie talu põllu sees, kuhu rahvas vanaste palumas käinud. (Jung III: 211 Kul 57 < Gustav Gruus Soosalust)
Hiiekoht Leevri mõisa juures, kus üks hobustekoppel on, mida Hiiekopliks kutsutakse. Seal olnud vanaste hiiemets. (Jung III: 211 Kul 58 < A. Suurkask)
Hiiemets olnud Luiste vallas Viira külas Hiie talu maa sees. (Jung III: 211 Kul 59 < A. Suurkask)
Hiiemägi Väikse-Kullamaa mõisa maa sees, hommiku pool postmaanteed. (Jung III: 211 Kul 60 < A. Suurkask)
Hiiekivi Jõgisuu Tulgi talu karjamaal, mida ka Hiiealuseks ehk Vanahiiekohaks hüütakse. (Jung III: 211 Kul 61 < H. Laipmann Vigalast)
Hiieniinepuud Patsus. (Jung III: 211 Kul 62 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekivi Liivi karjamõisas Ubasalus. Mõisaherra lasknud puid ümber istutada ja aia ümber teha. (Jung III: 211 Kul 63 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekivi ja Hiiekoht Liivi mõisa karjamaal, mõni sada sammud mõisast põhjapool, kus üks kaunis suur kivi on, mida Hiiekiviks kutsutakse. (Jung III: 211 Kul 64 < H. Laipmann Vigalast)
Hiiekoht Käända küla maa sees, Hiietaganõmmes. Vanajutu järele olla see Hiiemägi olnud, mis nüüd paksu männa- ja kadakametsaga läbi on kasvanud. See kõrgem koht on umbes 50 sammu läbi mõõta, ümmargune ja suurte raudkividega ümber piiratud. Õhtu pool olla veel üks kõrgem koht, mida ohverdamisekohaks arvatakse. (Jung III: 211 Kul 65 < Gustav Gruus Soosalust)
Ohvri- ehk Hiiekivi Koluvere vallas Laukna külas Kõrvi talu põllu sees, kus üks kaunis suur kivi on, mida rahvas ka Hiiekiviks nimetab. Selle kivi juures on käidud vanaste palumas. Kivi peal on väike pragu, kuhu ohvriannid pandud. Jung III: 211 Kul 66 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Väikse-Kullamaa vallas Lepiku talu heinamaa sees, hommiku pool postmaanteed, kus sellel kivil ka lohk peal on. Seal kivi peal nähtud sagedaste vaimusid, ja ka kord üht valget naesterahva moodu kääbast nähtud, kes aga kohe ära kadunud, kui poisid juure läinud. (Jung III: 211 Kul 67 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Vaikna mõisa heinamaal, väikse oja ääres, kust tervisevett tuuakse ja sinna rahasid jne. ohvriks viiakse. (Jung III: 211 Kul 68 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Maidla mõisa heinamaal, mida Koonusemäehallikaks nimetatakse. Ka sellest hallikast tuuakse tervisevett ja viiakse sinna ohvrid. (Jung III: 211 Kul 69 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas sellesama mõisa heinamaa sees, aga sellesama ojakese ääres, kellest Vaiknal räägiti, kust tervisevett, iseäranis silmadele, viiakse ja rahasid ja muid asju ohverdatakse. (Jung III: 211 Kul 70 < A. Suurkask)
Martna kihelkond (Mar)
Hiiekoht Haeska vallas ja külas, kus mõnekümne aasta eest tagasi veel vanad tammekännud näha olnud. Nüüd põld. (Jung III: 217 Mar 17 < A. Suurkask)
Hiiease Ehmja mõisa maa sees, kus üks põld Linnaasemest ¼ versta vesikaare poole seisab, mida Hiiepõlluks kutsutakse. (Jung III: 218 Mar 18 < A. Suurkask)
Hiiemägi Väikse-Lähtru mõisa metsas, kus üks kõrge ja mitu versta pikk liivamägi on. Seal kutsutakse ühte kohta Hiiemäeks. (Jung III: 218 Mar 19 < A. Suurkask)
Hiiealune Liivi vallas Patse külas, mis nüüd kõik põlluks küntud on. Seal Hiiealuse ligidal on ka üks Hiie talu. (Jung III: 218 Mar 20 < A. Suurkask)
Hiiease Suure-Lähtru Vanaküla juures, kus Hiiepõllud on ja ka Hiiepaoheinamaa. Pao tähendab mõnda pelgukohta. (Jung III: 218 Mar 21 < A. Suurkask)
Hiiease Laiküla vallas ja külas, Kooli talu põllu sees, kus Hiielepik kasvanud. Kui seda lepikut põlluks üles haritud, siis tulnud sealt vanu sõjariistu ja kirveid välja. (Jung III: 218 Mar 22 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Martna kiriku vallas Jüri talu põllu sees. On kaunis suur. (Jung III: 218 Mar 23 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Ranna vallas Oonga külas Aedealuse talu põllu sees, kus juures arstimas käidud. (Jung III 218 Mar 24 < A. Suurkask)
Ohvrikivi sealsamas külas Kõvera talu maas sees, kelle lohu sisse vanaste ja ka mõned nüüdki veel ohvrid viivad. (Jung III: 218 Mar 25 < A. Suurkask)
Ohvrihallikas Rannamõisa maa sees, kust üks väike oja läbi jookseb. Selle oja kaldal on üks hallikas, kust tervisevett toodud ja ohvriks rahasid ja muid andisid viidud. Olnud kuulus ohvrihallikas. (Jung III: 218 Mar 26 < A. Suurkask)
Ridali kihelkond (Rid)
Hiiemägi Uuemõisa vallas Vilkla küla põllu sees. (Jung III 221 Rid 17 < A. Suurkask)
Hiiepuu känd Kiltsi vallas Mägari külas Mehkle talu põllu sees, mida keegi ära hävitada ei julge, sest et haigusi ja õnnetusi kardetakse. (Jung III: 221 Rid 18 < A. Suurkask)
Hiiease Sinalepa vallas Kolila külas Hiievälja talu põllu sees. (Jung III: 221 Rid 19 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Võnnu vallas Erjamaa külas Lutaku talu karjamaa sees, kellel pääl Kalevipoja jälg olevat, kus maaaluseid, sügelisi jne. käidavat arstimas. (Jung III. 221 Rid 20 < A. Suurkask)
Ohvrikivi sealsamas jõekallast mööda natuke edasi minna. (Jung III: 221 Rid 21 < A. Suurkask)
Ohvrikivi Kiltsi vallas Kolu külas Uha talu põllu sees, kus maaaluseid käidavat arstimas. (Jung III: 221 Rid 22 < A. Suurkask)
Ohvrikivi sealsamas külas Andrukse talu põllu sees. Kivil olla augud peal. Aukudesse pandavat haiguste vastu ohvrid. Hilja aja eest oli seal leida süsi, klaasitükka, nartsuhilpusid jne. Ka rahasid pandavat sinna mõnikord ohvriks. (Jung III: 221 Rid 23 < A. Suurkask)
Lääne-Nigula kihelkond (LNg)
Hiiekoht Palevere vallas Kõnnu külas Oti talu põllu sees, kus üks vana suur pärnapuu kasvab, mida Hiiepuuks kutsutakse. See pärn olla veel paganaajast järele. Ta seisab Haapsalu maanteest lõuna poole. (Jung III: 227 LNg 27 < A. Suurkask)
Hiiekoht Uueküla ehk Uegla vallas Jolukse külas. Ueda talu piirist jooksed üks oja läbi, mida Hiieojaks kutsutakse. Seal olnud püha hiis. Ka põldusid seal oja ligi kutsutakse Hiiepõldudeks. (Jung III: 227 LNg 28 < A. Suurkask)
Hiiepuud. Palevere mõisas on kaks vana jalakapuud. Seal käinud eestlased ohverdamas. Praegu nimetatavat neid veel rahva suus „vanad jumalad“. (Jung III: 227 LNg 29)
Noarootsi kihelkond (Noa)
Ohvrikivi. Sutlepa mõisa põllu sees, kuhu vanaste ohvrid viidud. Olla hea suur mürakas. (Jung III: 230 Noa 8 < A. Suurkask)