[text]
Täna on

Jõelehtme kihelkond (Jõe)

--

Jüri kihelkond (Jyr)

Taari- ehk Taaratammemägi Jüri kiriku mõisa heinamaa sees, mis Lehmja mõisa piiri ees seisab, kus veel mõned tammevõsad peal kasvavat. On vanade eestlaste ohvri- ja hiiekoht. (Jung III: 54 Jyr 33 < J. Saalverk Kurnalt)

Taaramäetagune on üks koht Korna männikus, mis ka vana hiiekoht võib olla. (Jung III: 54 Jyr 34 < J. Saalverk Kurnalt)

Ohvrikivi Lehmja Loo ja Kännu kõrtsi vahel Tartu maantee ääres. See on üks kaunis suur kivi, kellel auk selja peal on, kuhu sisse vihmaajal vett korjab. Selle veega arstitavat soolatüükaid. Ka maa-aluseid käidavat seal arstimas, kuhu kodust pudeliga vett viiakse ja kivi peale valatakse, mille sisse hõbevalget kaabitakse ja siis selle veega haiget arstitakse. (Jung III: 54 Jyr 35 < J. Saalverk Kurnalt)

Vanad tammed Lehmja mõisa ligidal maantee ääres, mis vist vana hiiekoht on. Rahvajutu järele olla need üks pulmaliste selts, keda Vanaisa tammedeks muutnud, sest et nad kirikust laulatuselt tulles seal murul tantsima ja mängima hakanud. Teise jutu järele olla pulmalised kirikust tulles kange tuisuga sinna ära eksinud ja siis iseendid tammedeks sajatanud ja vandunud. Enam neid tammesid ei kasvavat ja ära ei kuivavat nad ka mitte. Suuremad neist tee ääres öeldakse peigmees ja pruut olevat. Ükskord olla Lehmja mõisa valitseja sealt ühe tamme maha raiuda lasknud, aga herra olnud temaga sellepärast väga kuri, sest need tammed olla seal juba 200 aastat enne Kristuse sündimist kasvama hakanud. Sellepärast ei tohtida neid keegi maha raiuda. (Jung III: 54 Jyr 36 < J. Saalverk Kurnalt; R. von Vinkler, kirikuõpetaja)

Vanad männad Kurna mõisa männiku ääres Nõmme talu põllu ligi. Neid olla umbes 20 tükki ja väga jämedad. Vist ka vanad hiiepuud. Rahvajutu järele olla need vanad Rootsi soldatid, mis sinna olla mändadeks tehtud. Mikspärast? ei teata. – Hilja aja eest olla mõisaherra neid maha tahtnud lasta raiuda, aga kuberner pole luba annud. Rahvajutu järele olla need selle metsa hoidjad; kui need maha raiutakse, siis kaduda seal mets ära. (Jung III: 54 Jyr 37 < J. Saalverk Kurnalt)

Harju-Jaani kihelkond (HJn)

Ohvrikivi Haljava vallas ja külas Hagari talu põllu sees. olnud üks suur kivi, kelle selja peal 5 ümmargust, taldrekupõhja sarnast auku olnud, kuhu sisse ohvriannid pandud. Nüüd olla see kivi ära lõhutud ja müüriks tehtud. (Jung III: 67 HJn 38 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Raasiku mõisa põllu ääres heinama sees. See on kaunis suur hallikas, kuhu sisse raha, vilja ja kõiksuguseid andisid ohverdatud ja kust siis tervisevett viidud, mis alati tervist annud. Kaugelt käia inimesed seal ohverdamas ja tervisevett otsimas. (Jung III: 67 HJn 39 < A. Suurkask Viljandist)

Tervisehallikas Peningi vallas Igavere külas Ahke talu heinamaa sees. See hallikas on ühe mäda maa sees ja ta ise on ka üks mudane lohk. Aga ommeti olla sellel veel niisugune vägi, et ka kõige suuremad haigused terveks teha. Ommeti ei tohtida vett sealt mitte ära viia, vaid haigeid pidavat hallikale viidama, kus nad pooltundi alasti vees pidavat olema, siis saavat varsti terveks. Seal hallikakaldal olla vahest õhtuaegadel väikseid ihualasti lapsi jooksmas näha, kes aga kohe hallikasse kaduvat, kui keegi neile liginevat. (Jung III: 68 HJn 40 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiekoht Anija vallas, kus ühte talu Hiie nimega hüüti. Paar aastat tagasi on see koht ära kaotatud ja põllud mõisapõldudega ühendatud. Seal krundi keskel on üks kink, kus peal vanste ohverdamas käidud. (Jung III: 68 HJn 41 < R. O. Aniast)

Hiiekoht Anija vallas Ärmakosu külas Elgusöödi talu heinamaa sees, kus üks tükk männametsa kasvab. Vist on see metsasalk vana hiiekoht. (Jung III: 68 HJn 42 < R. O. Aniast)

Pirsuhiis. Anija mõisast umbes 3 versta hommiku poole seisab Lilli karjamõis, mis endise Pirsu küla asemele asutatud. Selle küla all jõe kaldal olnud enne suur lepik, mida Pirsuhiieks hüütud. Üks vana mees rääkinud sellest hiiest järgmist: Tema isa onupoeg tulnud kord Soodlast. Pirsuhiiest mööda tulles näinud ta, et kõik lepaoksad täis sõlgesid, rublatükka ja kettisid olnud. Tema vaadanud tükk aega, kuidas hõbeasjad seal päikese käes säranud ja öelnud iseeneses: „Kust kurat see hõbe kõik siia on tulnud!“ – kui korraga kõik hõbe kõlinal ja kolinal ära kadunud ja nagu puhtaks pühitud olnud. (Jung III: 69 HJn 43 < Joh. Sõster Palmsist)

Kose kihelkond (Kos)

Hiiemägi. Paunküla vallas Andu külas Hiieveske talu piiri sees on üks pikergune mägi, kuhu rahvas vanal ajal ohverdamas ja palvetamas käinud. [---] (Jung III: 76 Kos 35 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiemägi Paunküla mõisa põllu keskel, kus vanal ajal tugev tammemets peal kasvanud. Mõnekümne aasta eest tagasi on sinna Hiiemäele valla magasiait ehitatud, kus siis vundamenti kaevates palju mitmesuguseid hõbeasju välja tulnud. Mõisaherra võtnud kõik need asjad ära ja viinud mõisa. Inimesed olla sealt maa seest enne ikka vanu asju leidnud, mida nad aga ära kaotanud. (Jung III: 76 Kos 36 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiealune Oru mõisast pool versta eemal, kus vanal ajal Hiietaguse küla olnud. Seal olnud suur hiis, kus suured sanglepad kasvanud, mida pühaks peetud. Kui tähtpäevadel värsket õlut tehtud, siis visatud seda lepalatvadesse, aga raba olla sell päeval kohe loomadele ära söödetud. Sealt metsast ei ole kellelgi luba olnud midagi maha raiuda. Hiljemal ajal, kui küla ära kaotatud, olla üks mees enesele sealt majapalkisid raiunud ja maja teinud, aga tall olnud ikka loomade ikaldus, sest et need ära surnud. (Jung III: 76 Kos 37 < T. Viidemann)

Ohvrimägi Palvere vallas Vilamaa külas, mille peal üks määratu jäme, vana männapuu kasvab. Seda mäge nimetatakse Karusemäeks, kus inimesed karusepäeva on pidamas käinud ja seal suure männa all oma palveid teinud ja ohverdanud ja viimaks pidusid pidanud. (Jung III: 77 Kos 38 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Alavere mõisa heinamaa ääres männikus. See on üks pehme hallikas, kust vanal ajal ja ka nüüd veel ikka tervisevett olla toodud, millest ka alati tervist saadud. Tervisevee eest olla siis sinna ohvriandisid: rahasid, viljateri ja muid asju viidud. Keegi ei tohtivat aga ilma ohvriannita sealt tervisevett viia. (Jung III: 77 Kos 39 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Ravila mõisa maa sees, kuhu rahasid, kartulid, ube, riideid ja kõiksugu viljajagusid on viidud. Sealt olla kõigesuguste haiguste vastu tervisevett viidud, millest alati abi saadud. Veel praegugi viidavat sealt tervisevett. Kui inimesel paised, sammaspoolikud ehk muud sellesarnased vead on, siis minna inimene ihualasti hallikasse ja vead olla varsti kadunud. Ükskord olnud keegi suurtsugu preili Paides niisuguses haiguses, mida keegi tohter ära ei olla arstida saanud. Viimaks õpetanud üks maaarst, et Ravila Sepa ohvrihallikast pidada vett tooma, kuhu selle eest hallikasse üks hõberubla peab viskama ja teine hõberubla peab Ravila valla vaestele antama, mispeale varsti tervist saada. Preili teinud ka nõnda ja saanud kohe terveks. Kord olnud üks vana kaval mees ja hakanud ohvrirahasid hallikast välja korjama. Ta pidanud aga need rahad kohe kõrtsi viina eest ära andma, sest kui ta neid taskus kannud, siis löönud ta ihu vistrikka täis, mis enne ei ole ära paranenud, kui ta need kõrtsi viina eest ära annud. (Jung III: 77 Kos 40 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Uuemõisa põllu ääres olevas heinama kaldal, kus sinine vesi sees olevat. See hallikas olevat suur ja väga kuulus, nii et sealt kauge maa tagast inimesed tervisevett käia otsimas. Ohvrid olla mitmesugused, mis hallikasse visatavat. Rahaohver olevat muidugi kõige suurem ja mõjuvam, kui veel terve hõberubla visatavat. Ka viljateri, riideid ja muid asju antavat ohvriks, sest ilma ohvriannita ei tohtivat sealt keegi vett viia. Vask- ehk hõberahaga vaotatavat kolm korda haiget kohta, siis keerutatavat kolm korda vastu päeva ümber pea ja visatavat hallikasse. Siis võetavat sealt vett ja kastetavat haigeid kohte, mis siis terveks saavat. Mõned olla õieti suures haiguses olnud, aga hallika vesi olla ikka kõik terveks teinud. Sellepärast olla see hallikas nii püha. (Et hallikate vesi sagedaste haigustele paranemist toob, on võimalik, et nende sees on sagedaste terviseandjaid mineralide ollusid. Ohvriandide abi seal juures on paljas inimeste usk. Niisugused hallikad peaksivad teadusemeeste poolt läbi katsutama, kas ja kui palju nende vee sees terviseandjaid mineralide ollusid on, et siis igaüks ilma ohvriannita ja tühja usuta seda vett pruukida võiks, kellel seda tarvis on.)
Ohvrihallikas Saula karjamõisa juures, kuhu palju ohvriandisid on viidud ja tervisevett pruugitud. (Jung III: 77 Kos 41 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Pauküla vallas Nõudi talu heinamaa sees, kuhu vanaste rahvas rahasid, viljateri, lõngakerasid ja muid asju ohvriks viinud, kust jälle siis pudelitega tervisevett toodud, mis mitmesuguste hädade vastu pruugitud. Mõned vanad inimesed viivat veel praegugi neljapäeva õhtutel sealt hallikast vett ja ohverdavad andisid sinna sisse. (Jung III: 78 Kos 42 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrihallikas Saarnakõrve vallas ja külas Mihkli talu heinamaa sees, mis mäda ja pehme, ja kuidas rahvas räägib, ilma põhjata olla. Ka sinna käidud kaugelt ohverdamas, aga nimelt rahasid, kus neid palju sees olevat. Ommeti ei saada keegi neid kätte, sest et nad väga sügavas olla. (Jung III: 78 Kos 43 < A. Suurkask Viljandist)

Kuusala kihelkond (Kuu)

Hiiekoht Kolga vallas Irvli külas, kus ühte talukohta Hiieks kutsutakse, kus vana hiiease on olnud. (Jung III: 83 Kuu 22 < R. O. Aniast)

Ohvrikoht Juminda poolsaare hommikupoolsel kaldal Virve külas. Võib olla, et see vanaste mõni hiiekoht ka on olnud, sest et seal praegu veel mõned vanad kuused kasvavad. See koht on ühe kõrge maanuka peal, mis mere sisse ulatab ja Koljunukaks nimetatakse. Seal kuuskede all olla vanaste üks väike hoone olnud, keda rahvas Kolju kabeliks nimetanud. Sinna kabelisse käidud vanast ajast saadik ohverdamas ja kõigist asjust andisid viimas ja palvetamas. See kabel olnud Kolga rannas, iseäranis Virve külas, väga kuulus ja ühtlasi kardetav. Õnnetu olnud jälle see, kes mitte varsti oma annet sinna ei olnud viinud. Läinud ta siis kalu püüdma ehk millegi tähtsa tallituse peale, siis olnud ikka tühi käik, õnnetu õnn. Vanaste ei olla seal sees muud olnud, kui ohverdamisekoht; hiljemalt olla sinna ka istumisepingid, altari- ja kantsli-ase tekkinud. 1864-1870 vahel olnud sellest kabelist paljad seinad veel järel, kus mõnigi Virve peremees hommikul enne töö alustust ehk merele minemist hämariku ajal „Kolju taadile“ lauatükikese peavarjuks viinud, ja seal juures omale kala õnne palunud. Need, kes seal ohverdamas ja palvetamas käinud, neid olla ka nõiaks peetud. Praegu ei tahtvat noorem rahvasugu sellest tembutamisest enam midagi teada ja teiste külade mehed küsivat pilgates Virve mehi: „Kas teie Kolju kabel ikka veel alles on?“ Kuidas näha, on vist ka see kabel katoliklastest eestlaste vana ohverdamisekoha peale asutatud, kus siis läbisegamine viimaks ristiusu ja ebausu tegusid tehti. (Jung II: 83 Kuu 23 < Karl Maltsikov Juminda poolsaarelt)

 

Juuru kihelkond (Juu)

Hiiemägi Ingliste mõisa maa sees, kus vanal ajal ohverdamas ja palvetamas käidud. (Jung III: 88 Juu 12 < A. Muddist Paidest)

Keila kihelkond (Kei)

Hiiekoht Vääna karjamõisa põllu sees, kus vanaste püha hiis olnud. Seda kohta kutsutakse praegu Hiietänavaks. (Jung II: 92 Kei 35 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud. (Jung III: 92 Kei 36 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiealune Klooga mõisa piiri sees Loodi järve ääres, kus vanal ajal hiiemets olnud. (Jung III: 92 Kei 37 < T. Viidemann)

Hiiepuu olnud Kõlsu mõisa õue peal veel mõne aasta eest kasvamas, mida keegi maha lasknud raiuda. Känd olla veel praegu alles. (Jung III: 92 Kei 38 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiekoht ja ohvrikoht Moraste mõisa männikus, kuhu kaks kiviposti üles seatud, kus vanal ajal pühad ohvrikohad ja hiiemets olnud. Seda männikut hüütakse Hiiemetsaks. Kivipostid olla kohalise mõisaherra vana ohvrikohtade mälestuseks lasknud sinna üles panna. (Jung III: 92 Kei 39 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrikivi Joa vallas Lepiku talu heinamaa sees, mida Tõllakiviks kutsutakse. Rahvajutu järele olnud see kivi kord tõld ja saanud siis kiviks. Peale selle olnud selle kivi peal alati hõbetaalrid, mida keegi ei ole tohtinud ära võtta. (Jung III: 92 Kei 40 < A. Suurkask Viljandist T. Viidemann)

Ohvrihallikas Vääna vallas Lamenti talu piiri sees, kuhu inimesed vanal ajal rahasid ohverdanud ja sealt tervisevett viinud. Sealt seest leitavat vanu vaskrahasid. (Jung III: 92 Kei 41 < A. Suurkask Viljandist)

 

Hageri kihelkond (Hag)

Hiiease Angerja mõisa maa sees, kus ühte kohta Hiiemetsaks kutsutakse, kus vanaste ohverdamas käidud. (Jung III: 95 Hag 18 < J. Saalverk)

Hiiease Ruila vallas Kabeli küla heinamaa sees, kus üks väike kink mäda maa sees on, mida Hiiemäeks kutsutakse. (Jung III: 95 Hag 19 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Saku vallas Tõdva külas Hildase talu heinamaa sees, keda Kortnahallikaks kutsutakse, kust palju tervisevett viidavat ja rahasid, soola jne. ohverdavat. Keegi olla sealt hallikast hulga kõiksuguseid vanu rahasid välja korjanud ja linna viinud. (Jung III: 95 Hag 20 < A. Suurkask)

Ohvrihallikas Keinu mõisa heinamaa sees, mis alati vett üle keedab, mida Venehallikaks kutsutakse. Sealt võetavat ka tervisevett. (Jung III: 95 Hag 21 < A. Suurkask)

Hirmhallikas ja Hirmhallikamägi Haiba mõisa heinamaa sees. Rahvajutu järele põgenenud vanal sõjaajal kolm tüdrukut sõja eest ja ei ole julgenud edaspidi jooksta, et vaenlast silmast ei kaotaks. Sellepärast jooksnud nad tagaspidi; aga et nad nõnda jookstes hallikast ei olla näinud, siis kukkunud nad hallikasse ja uppunud ära. Sellest saadik kutsutavat seda Hirmuhallikaks. (Jung III: 95 Hag 22 < A. Suurkask)

Ohvrikivi Ruila mõisa põllu sees Tallinna maantee ääres. See on üks väga suur kivi, kellel õõnus keskkohal peal on. Seal olla vanal ajal ohverdamas käidud, kelle ümbert kündes praegu veel väikseid, õhukesi rahasid välja tuleb. (Jung III: 96 Hag 23 < A. Suurkask)

Haiba mõisa põllul pahemat kätt Pärnu-Tallinna postmaantee ääres kasvab üks suur keeruline kadakas, umbes 2 jalga läbi mõõta. Sellest räägib rahvas, et seitse ülemat sõjaajal omad kepid sinna maha olla pistnud, mis kõik kasvama läinud ja endid üheks puuks ühendanud.
Sealsamas mõisas olevat ka hilja aja eest üks 1000 aastat vana hiiepuu maha raiutud. (Jung III: 97 Hag 28 < Hans Laipmann Vigalast)

 

Nissi kihelkond (Nis)

Pelgupaigad. Sooniste valla piiri sees umbes 5 versta Hellamaa kõrtsist õhtu pool, suurte soode ja rabade keskel, on praegu üks metsaga kaetud mägi, keda rahvas Hiiemetsamäeks hüüab. Mägi on umbes 1 verst pikk ja 200 sammu lai ja kõigist inimeste elukohtadest lahus, põhjatuma pehme raba keskel, kuhu suveajal inimene vaevalt jala ligi pääseb. Mägi on vanade eestlaste ohverdamisekoht, mida juba tema nimi tunnistab. Aga ta on ka sõjaajal pelgupaigaks olnud, kuhu ka üks salatee sisse viinud. Üks vana naesterahvas Reinhardt räägib sellest järgmist juttu: Üks kord olla ühe hirmsa sõja ajal kõige kindlamad ja varjulisemad pelgupaigad verejänulistest sõjameestest üles otsitud, kes kõik naesed ja lapsed, keda kätte leidnud, ilma armuta maha tapnud, nõnda et inimesesugu üsna otsa saanud. Siis olla ka kuulus varjupaik Hiiemetsa mägi üles otsitud. Mäe õhtu pool otsas kõndinud sell ajal üks naene oma kahe väikse kaksikulapsega surmahirmus ja juhtunud ühe teise tutva naese vastu, keda ta haledaste palunud teist last oma hooleks võtta. Naene vastanud: „Kuhu mina nüüd lapsega lähen? Pean katsuma, et isegi pääsen.“ Kaksikute ema läinud nuttes natuke kõrvale, kus tuul ühe puu maha murdnud. Ta peitnud ennast oma lastega sinna alla ja annud kummagi lapsele rinna suhu ja jäänud rahulikult oma surma ootama. Sõjavägi läinud aga temast mööda, ilma et teda oleks leidnud ehk temale midagi viga teinud. Kui ta sealt viimaks välja tulnud, olla ta edasi minnes selle teise naese, kellele ta oma last pakkunud, surnult maast leidnud, rinnad ära lõigatud ja hirmsaste ära teotatud. Neist kahest lapsest olla seal kohas inimestesugu jälle kasvama hakanud. (Jung III: 102 Nis 19 < J. M. Reinhardt)

Ohverdamisekoht Laitse mõisa piiri sees. (Jung III: 103 Nis 27 < Hans Laipmann)

 

Rapla kihelkond (Rap)

Kalevipoja säng. Ohekatku vallas hakkab üks mäeahelik, mis hommiku poole kuni Lelle rajani ulatab ja 5 versta pikk on. Raba poolt küljest on ta kõige kõrgem, umbes 30 sülda, keda rahva suus Hiiemäeks kutsutakse. Seal peal olla ka Kalevipoja magamisase, mis ka inimese magamisaseme moodi välja näeb. Kord olla Kalevipoeg sealt mäe otsast tagasi põhja poole vaadanud ja näinud, kui hunt just parajaste varsa murdnud. Ta vaadanud ümber, aga ei olla tall hundi hirmutuseks midagi käe pärast olnud. Viimaks pistnud käe tasku ja leidnud sealt ühe kõvasitükikese, millega ta hunti visanud. Kõvasitükk kukkunud kohe hundi ja varsa peale ja matnud mõlemad enese alla. See kivi on praegu Rapla kiriku ligidal ja oma suuruse poolest haruldane. Viskamise kaugus on 18 versta. (Jung III: 107 Rap 18 < J. Pajur)

 

Harju-Madise kihelkond (HMd)

Hiiekoht Põllküla vallas Lauga küla Müli tänava otsas on üks vana hiietamm kasvanud, mida aga nüüd enam olemas ei ole. Sealt tammekännu ümbert kündes leitud vanu ohvrirahasid. Hilja aja eest olla seda kohta veel pühaks peetud. (Jung III: 110 HMd 20 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiekoht Paadise ehk Kloostri vallas Ranna külas kirikukõrtsi ligidal, kus heinamaa sees üks mäekink on, mida Hiiemäeks ja seda heinamaad ka Hiieheinamaaks kutsutakse. Seal mäe peal olla ka kolm õieti suurt kivi, millest arvata on, et neist mõni ka ohvrikivi oli. Rahvas käinud vanal ajal seal palveid tegemas ja ohverdamas. (Jung III: 110 HMd 21 < A. Suurkask Viljandist)

Ohvrikivi Põllküla vallas Lauga külas Mossi talu metsas, kus üks suur, neljakandiline kivi on, mis pealt lohus. Seda kivi kardavad rahvas ka päise päeva ajal, sest et seal peal palju viirastusi nähtud. Kord olla keegi näinud, et kivi külge 6 musta hobust olnud rakendatud, kes kõigest väest vedanud, aga ei ole kivi paigast ära saanud. Kord näinud jälle keegi alasti inimest seal kivi peal istuvat ja mitmesuguseid muid nägemisi. Üleüldse on see rannaäärne nurk haridusest kaunis taha jäänud. (Jung III: 110 HMd 22 < A. Suurkask Viljandist)

 

Risti kihelkond (Ris)

Hiiekoht Risti kirikust umbes 1/2 versta põhjaõhtu pool Tõntsu talu maa sees, kus hilja aja eest Hiie nimega talu seisnud. Vanaste on seal vist hiiemets olnud. (Jung III: 113 Ris 10 < T. Asper Ristist)

Hiiekoht Vihterpalu vallas Englemaa küla karjamaal, kus üks kaunis suur mägi on, mida Taraperemäeks kutsutakse. Nüüd veel käivat rahvas igal Jüripäeval seal mäe peal, kus suuri tulesid tehtavat, püssi lastavat, pasunaid puhutavat ja härja moodi karjutavat, millest siis loomade õnne loodetavat. Kui Jüripäeval seal mäel niisuguseid tempusid tegemas ei käida, siis olla kariloomadel palju äpardusi. Seda ustavat seal karva pealt tõsi olevat. (Jung III: 113 Ris 11 < A. Suurkask Viljandist)

Hiiekoht Risti vallas Kõmaste külas Põldumaa talu heinamaa sees, kus üks väiklane, kaunis kõrge mäekink on, mida Taramäeks kutsutakse. Seal käidud vanaste ohverdamas. (Jung III: 113 Ris 12 < A. Suurkask Viljandist)