Sarnaseid andmeid võib igayks otsida ka omal käel. Muinsuskaitseameti kaitsealuste mälestiste registris  tuleb valida huvipakkuv maakond, vald ja märkida ära arheoloogiamälestised. Otsimiskäsu valimisel avaneb valitud valla arheoloogiamälestste loend, mille hulgas võib olla ka looduslikke pyhapaiku. Iga mälestise lehelt avaneb link Maa-ameti kaardile, kus mälestise asukoht on tähistatud punaka aasristiga. Kaarti saab tööristaribal olevate vahendite abil suurendada, vähendada ja vaadata sealt ka mälestiste andmeid.

Muinsusregistri puhul peab silmas pidama, et sinna on kantud vaid väike osa (ligikaudu 420) meie ajaloolistest pyhapaikadest. Hiite puhul on sageli kaitse alla võetud vaid väike osa ajaloolisest pyhapaigast - yks kivi, kalme, allikas või puu. Samuti pole Muinsuskaitseametil reeglina andmeid pyhapaikade piiride ja nendega seotud vaimse kultuuripärandi kohta. Seetõttu on hiite piirid kultuurimälestiste kaardikihil sageli tähistatud ysna meelevaldselt.

EELISe (Eesti looduskaitse infosysteem) lehelt saab pyhapaiku otsida märksõna järgi või kaitsealade, yksikasjade, yrglooduse paikade, pärandelma paikade või veekogude hulgast. Looduskaitsealuste paikade asukohti ja piire saab vaadata ka Maa-ameti looduskaitse kaardilehelt.

Looduslike pyhapaikade hulka loetakse ka maausuliste matusetavadega seotud ristipuud. Tava on teadaolevalt kogu maailmas veel elav ainuyksi Maavalla kaguosas.

Kaardistatud looduslike pyhapaikade, sh ristipuude andmeid leiab pyhapaikade andmekogust.

Pyhapaikasid otsima minnes tasub käia esivanemate radu. Kusagil kihelkondades, kylades ja taludes asuvad pyhad hiied, lätted, kivid, puud jm pyhapaigad, kus on käinud sinu otsesed esivanemad pyhi pidamas, palvetamas, ravitsemas, nõu pidamas, vannet andmas ning kyllap sinulegi mõtlemas. Otsi yles need paigad, sõlmi kokku need põlvkondade sidemed ning anna edasi järeltulevatele põlvedele.