Tarmo Õuemaa
Kohalikud nõuavad ohvrimäe kaitse alla võtmist
Viiesajast vanast pühapaigast on Eestis kaitse all veerand
Raplamaa Paluküla elanikud nõuavad, et Kehtna vallavalitsus peataks plaani rajada vanasse pühapaika Paluküla hiiemäele moodne suusakeskus.
Sellise nõudmisega protestikirja saatsid vallavalitsusele Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingusse kuuluvad 27 inimest.
Seltsingu liikmed leiavad, et hiiemägi on erakordse loodusliku ja kultuurilise väärtusega sakraalobjekt. Eile saadetud kirjas paluvad nad vallavolikogul algatada mäe muinsuskaitse alla võtmine, samuti nõuavad nad mäe kui Kõnnumaa maastikukaitseala osa rangemat kaitset.
“Vallavalitsuse inimesed saavad aru, et Paluküla hiiemägi on oluline koht, kus midagi peaks nagu tegema,” ütles üks kirja saatjatest, Arvi Sepp. “Kahjuks ei taba nad ära, et päris kõike hiiemäel teha ei sobi.”
Volikogu ei pea protesti tõsiseks
Kehtna vallavolikogu esimees Tõnis Blank kinnitas, et vallavalitsus jätkab suusakeskuse rajamist. “Püha hiit seal ei ole,” ütles ta. “Plaan Loode-Eesti kõrgeimat tippu ära kasutada on meil ammu. Siiani pole suusakeskust rajatud, sest mäe pinnavorm ei sobinud selleks. “Tuleb mäge natuke õgvendada ja võsa maha võtta,” märkis Blank.
Suusakeskuse ehitamiseks on mäenõlvalt juba raiutud puid, paigast veetud kive ning tasandatud maapinda.
Sepa hinnangul on raielangid ja teerajad avanud maastiku erosioonile. “Mäe taimekooslused on drastiliselt muutumas. Vanad lagedale jäänud kuklasepesad hukkuvad,” tõdes ta.
Kehtna vallavolikogu on Blanki sõnul protestijate argumentidega kursis. “Volikogu arutas seda ja leidis, et tõstatatud probleemid ei ole seda väärt, et projekt peatada,” ütles ta.
Septembris käisid hiiemäge üle vaatamas Maavalla Koja ehk Eesti omausuliste organisatsioonide ühenduse esindajad koos arheoloogiga.
Paluküla hiis siiani heas korras
“Rakvere muuseumi arheoloog Tõnno Jonuks leidis mäelt mitmeid kiviaedu. Ta arvas, et neid on võimalik seostada sakraalobjektidega,” ütles Ahto Kaasik Maavalla Kojast.
Kaasiku sõnul on Paluküla hiiemägi üks 500 ajaloolis-pärimuslikust pühapaigast Eestis. “Neist umbes veerand on kaitse all. Osa on hävinud, osa päris palju kannatada saanud. Paluküla hiiemägi on meieni säilinud suhteliselt heas seisukorras,” kiitis Kaasik.
Hiiemäega käib kaasas mitu legendi. Nende järgi oli see püha mägi, kus käidi palvetamas ja kuhu viidi ohvriande. “Legendi järgi elas seal Hiie Tõnn. Niinimetatud Tõnni augus käidi salaja palvetamas ka siis, kui see tsaariajal keelatud oli,” rääkis Kaasik. “Kohalike elanike seas on mägi oluline siiani.”
Kaasiku sõnul on Maavalla Koda suusakeskuse vastu. “Nagu me kirikaeda ei raja suusakeskust, nõnda ka hiiemäele. Mõlemad on pühad kohad,” ütles ta.
Paluküla hiiemägi on Loode-Eesti kõrgeim tipp, kõrgus merepinnast 106 meetrit, suhteline kõrgus umbes 20 meetrit. Geoloogiliselt on tegu hilisjääaegse moreenist servamoodustisega, mägi võeti kaitse alla juba nõu-kogude ajal.
Ilmunud Eesti Päevalehes 07.10.2003