[text]
Täna on

Loode-Eesti suurima mäe saatus kütab kirgi

Matis Song


Suusakeskuse rajamine on hetkel pidurdunud. Selle rajatise vastu koguti Paluküla elanike Lembi ja Arvi Sepa eestvedamisel 27 allkirja, et Paluküla Hiiemägi jääks puutumata spordi- ja suusakeskusest. Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu avalikust kirjast Kehtna volikogule võib lugeda: “Paluküla Hiiemäel on suur looduskaitseline, kultuuriline ja arheoloogiline väärtus, mis tingib hoolika kaitse vajaduse ning välistab mäel ehitus- ja kommertstegevuse.”

Kirjas tehti Kehtna vallavolikogule kaks ettepanekut: “1. Algatada Paluküla Hiie- ja Reevimäe (edaspidi Hiiemäe) muinsuskaitse alla võtmine. 2. Algatada detailplaneering Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks eesmärgiga laiendada sihtkaitsevööndit Paluküla Hiiemäele.”

“Me ei taha, et Hiiemäele tuleks suusatõstuk. Selle ülespanek lõhuks Hiiemäe pinda. Lisaks pole ju mõtet mäele, mille kõrgus jalamilt tippu on 20 meetrit, tõstukit üldse panna,” rääkis Nädalisele Arvi Sepp. Samuti arvab ta, et suusakeskus võib ohustada lähedal asuvat omaaegset eestlaste pühapaika.

Tema sõnul pandi septembri lõpus Kehtna vallavalitsuses suusakeskuse detailplaneeringud üles, kuid lihtsad skeemid ei rahulda teda. Lisaks polevat Arvi Sepp kõiki asjassepuutuvaid dokumente näinud.

Sipelgaid ei hävitata
Raplamaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Andres Andersoni sõnul on Lembi Sepp talle suusakeskuse teemal helistanud. Sellist algatusettepanekut võib teha iga Eesti kodanik seadusega ettenähtud korras.

Kõnnumaa maastikukaitseala loodavas kaitsekorralduse kavas on märgitud Paluküla puhke- ja spordikeskust kui piiranguvööndit. See peaks hõlmama Paluküla Hiie- ja Reevimäe ning selle ümbruse orienteeruvalt 2 kilomeetri raadiuses, mis on kasutusel sportlikuks otstarbeks.

Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks tuleb niita, harvendada ja kujundada puu- ja põõsasrinnet.

Sihtkaitsevööndis säilitatakse looduskooslusi. Haruldaste taime- ja loomaliikide säilitamiseks on keelatud vastavalt kaitse-eeskirjadele inimesel olla antud vööndis. Vööndisse võib siseneda ainult järelevalve-, teadus- ja päästetööde eesmärkidel.

Alates suve esimestest kuudest on füüsilisest isikust ettevõtjana töötav Aare Kuusk korrastanud Paluküla Hiiemäe ühte osa Reevimäge ja selle ümbrust. Kuusk ja tema töömehed võtsid mäekülgedelt maha võsastunud lepistud ning osa mädanenud vanadest haabadest. Alles jäeti Kuuse sõnutsi sirged hiieks sobivad puud, välja võeti kõverad ja vigased.

Töö on tehtud hooldusraiena, kus on alles jäetud kuused, männid ja kadakad. Samuti puhastasid töömehed üle tee asuva tiigikalda. Suusamäe vastaste sõnul rikub keskus looduse tasakaalu. Puude langetamise ning võimaliku mäel toimuva erosiooni kõrval pidavat kannatada saama ka Reevimäel elavad sipelgad.

Hetkel jääb ühe võimaliku suusaraja ette sipelgapesa. Aare Kuuse sõnul ei taheta sipelgapesa hävitada, vaid teise kohta kolida. Keskkonnateenistuse järelevalvet tegeva Andres Andersoni sõnul saab sipelgapesa ümber kolida alles varakevadel.

“Enne ümberkolimist tuleb kindlaks teha sipelgaliik, selgitada välja sama liigi lähim asurkond. Seda tööd tuleb teha ettevaatlikult. Kui ühe sipelgaliigi populatsioon viia teise liigi omaga kokku, siis nad hävitavad teineteist,” rääkis Anderson. Viimastel aastatel on Rapla spetsialistidele sipelgate ümberkolimist õpetamas käinud vastava ala spetsialistid.

Suusakeskus tooks tööd
Suusakeskuse suhtes negatiivselt häälestatud külaelanike kõrval leidub ka selle loomist pooldavaid Paluküla elanikke. “Mina pole allkirja suusakeskuse vastu andnud ja ma olen huvitatud, et siin mingi tegevus toimuks,” rääkis 46 aastat Palukülas elanud Ants Meresmaa. Sama kinnitasid ka kohalikud mehed Hugo Kalle ja Rein Vood. “Räägitakse, et puid oli maha võetud ja lagedaks tehtud. Aga siin on ainult lepad maha võetud,” ütles Meresmaa, samal ajal tulevast suusakeskuse asukohta üle vaadates.
Külamehed leiavad, et tuleks teha avalik kiri Paluküla puhke- ja suusakeskuse toetuseks. Nende sõnul tagaks selle loomine metsade keskel asuva Paluküla elanikele töö.

20. oktoobril on Paluküla mäel avalik arutelu Paluküla puhke- ja spordikeskuse suusatõstukiala detailplaneeringu üle. Diskussioon algab kell 15.

Ilmunud ajalehes Nädaline 10.10.2003