[text]
Täna on

MAARAHVA PYHAD PAIGAD
RAPLA KIHELKOND

Palukyla Hiiemägi
Rahvapärimust ja kirjandust

Märksõnad:
Iijemägi, Iie, Hiie määd, Hiiemägi, Taaralepa mägi, ohvrikivi, ohvri kibi, Tõnni auk, Hiiemäe alune, hiiemäe alt, tantsuplats, palvetamiskoht, tuletegemise koht, pyhad lepad, ohvri kased, Reevi mägi


Jaanilaupäeva õhtu olnud Kalevipoeg Palukyla Hiiemäel. [---] [Ta] pööranud silmad Valtu poole, näinud, kui hunt hobusevarssa murdnud Kõpsoni lepikus. Kalevipojal olnud vaesest märast kahju, kes oma varsa pärast väga ohutanud. Kalevipoeg võtnud hea lingukivi, visanud. Olnud paras systamise maa (umbes 18 versat linnutee peal). Kivi trehvanud hunti, aga varss saanud otsa. Kivi on praegu veel Valtu mõisa ja Rapla kiriku vahel näha. Jaanilaupäeva õhtu käia ikka vana mära vaatamas, kas ehk varssa sealt kätte leiaks.
EknS 37, 28 (1) < Rapla khk., Valtu v.,< Hageri – H. Kanketer (1906).

Wastu Iiekõnnu põldusid, Harjumaa peal, wiimase Liumäe kingu ääres, on Lalli küla. Põhjapool kaugemal seisab Palu küla, mäekinkude vahel. Paluküla põhjapoolses osas on pühakspeetud palvetamiskoht, kõrge kingu peal, mille otsas wanad elupõlised kased kaswawad. Wanadusest on nad juba nõrgaks jäänud, nii et neist tuul mõned juba maha on murdnud. Siit on ka wist küla oma nime saanud. Iiekõndu ja Lalli küla lahutab Palu külast kitsas mädasoo; ka siia oli piiri peale sild tehtud, nüüdse Lelle Piirisilla talu lähedal. Palukülast wõis soode ja rabade wahelt mööda mäeseljandikkusid kuni nüüdse Ingliste mõisa juurde pääseda ja siit oli tee takistamata Lindanisasse ja mereäärde lahti.

Lemberg, A 1913 lk 87-136.

Rapla lähedal on tee ääres suur kivi. Selle Kalevipoeg visand sinna. Jaanilaupäeva öösel näinud Kalevipoeg Hiiemäelt, Palukylast, et hunt seal varssa murdnud. Nyyd tahtnud hunti kiviga surmata, kuid kivi matnud ka varsa oma alla. Nyyd kuuldakse selle kivi alt iga jaanilaupäeva öösel kell 12 hundi ulgumist ja varsakella kõlksumist. Kivil on Kalevipoja sõrmejäljed praegugi näha.

E,Stk 11, 39/40 (12)< Rapla khk., L. Pärt (1921).

Palu kylas on suured Hiie määd.

ERA II 24, 287(2)< Tyri khk., Richard Viidebaum (1930).

„Hiiemägi“

. Ingliste valla Palu kylas. Rahvatraditsiooni poolt yldiselt tuntud. [---]
Hiiemäel olla olnud Tõnniauk, millesse andeid viidud.
August on leitud taldriku ja kausi tykke.
AI F 22 s.73.2< Rapla khk., Palukyla.

Palukyla (Kehtna vald). Hiie tl – Hiiemägi – Taaralepa mägi, olevat Harjumaa kõrgeim mägi (120 m mere pinnast).

AI F 22 s. 73.8 < Rapla khk., Palukyla.

Mida isa mulle jutustas. Kirjutanud Leida Varner 2.1.I. Kädva algkool 5. kl. Õpil. Jutustanud Tõnis Varner 18. I. Vanadus 63 a. Ingliste, Palukyla, Kruusimäe t.
[---]
Palukyla Hiiemäel oli ennem ohvrikivi. Ymberkaudne rahvas käis kõik seal ohverdamas. Ohverdamiseks viidi ikka alati midagi värsket ehk uudisvilja. Kord oli keegi mees õlut teinud ja saatnud ka õlut ohverdammiseks. Ta pole seda ise viima läinud, vaid saatnud kellegi teisega. Läinud juba tykk aega mööda. Mees arvanud, et eks nyyd ole juba õlut kyll kohal ja hakanud õlut jooma. Nii kui ta saanud õlut mekkida, kohe löönud vaadi vits pealt ära ja õlut kõik põrandale. See tähendas, et õlut ei olnud veel kohal.

Teine juhus oli nii, et Hiie mäelt oli palju leppi maha raiutud. See tähendas halba, sest ennemalt olid ohvrikivi ymbruses asuvad puud pyhad. Ja see ennustus läkski täide. Sel aastal suri kylas palju loomi ära.

AI F 22 s. 73.2 < Rapla khk., Palukyla < Leida Varner < Tõnis Varner, 63 a.

Kehtna valla Palukylas asub „Hiiemägi“. See on umbes 15 m kõrgune ja kuni 35 m. pikk mitmesopiline mägi. Praegu kasvab mäel lepavõsastik. Ennem olla sääl kasvanud ka vana pärn, mis niivõrd aga kõdunenud, et see maha langenud.

Traditsioon räägib, et sääl elanud „Hiie Tõnn“, kellele ohvrit viidud toiduainete näol, et ta viljakasvu õnnistaks. Mäe sees olla olnud ka Tõnni auk, kus veel hiljuti leidunud kausitykke, milles toitu toodud.

KMKO F 200 m. 15:2 < Rapla khk., Palukyla. (AI F 22 s. 73.2).

Palu külas on hiiemägi. Seal mäel asub 3 kaske. Need olnud ohvri kased. Nende alla, okste ja tüvede peale pandud ohvreid nagu vilja, leiba, jahu, loomi jne. Hiiemäel asub ka ohvri kibi. See on suur kibi mille keskpaigas on lohk või auk. Seal ohverdatud ka loomi, hoburaudu ja igasuguseid värke. Need kased teevat (moodustavat) nagu iie ja see mägi ja iis kokku ongi iiemägi.

ERA II 225, 87/8 (26) < Rapla kihelkond ja vald, Palu kyla< Asta Muusikas, s. 1924 < Mari Treier, 72 a. (1939).

Reevi mägi osa Hiiemäest Palukülas
Eesti Keele Instituudi kohanimede kartoteek. Kohanimed Kehtna vallast.
Kogunud L. Lipstuhl 1948.

Tõnniauk Hiiemäel Palukülas. Auk maa sees mäe otsas, 6 m sügav, kevadel püsib vesi seal kaua.
Eesti Keele Instituudi kohanimede kartoteek. Kohanimed Kehtna vallast. Kogunud L. Lipstuhl 1948.

 

Rapla khk. Palukylas Iijemägi, kus on „iie“. Palukylas ka Iije ja Iijetaguse talud.

KKI/N (Koski 1967, lk 61).

Kaitsealale [Palukyla maastikukaitseala] ja selle piiridele jääb tegelikult vaid mõni üksik küla. Suurim ongi Paluküla. Seal on siis Hiiemägi ja ohvrikoht. Mul on kohalikega kokkulepe olemas, et kui järgmine kord sinnapoole satun, siis nad näitavad mulle selle täpse asukoha kätte. Praegu on see mägi metsane, sestap on hetkel raske öelda, kas seal mõni suurem puu ka säilinud on. Igatahes on Hiiemäe seis praegu hiiena suhteliselt kehvapoolne, seal on olnud triangulatsioonitorn, kõvasti arendatakse suusaradasid ja kõrval oleval Reevimäel on plaanis suusatõstuk püsti panna, et mäesuusatamist arendada. Tegelikult tahab Kehtna vallavalitsus ka Hiiemäele suusatõstukit, aga seni olen suutnud nad selle mõtte edasiarendamisest eemal hoida.

AKa< Rapla khk. < Marek Sammul (2001).

 

Tõnni auk
Hiietaguse poole läheb teerada. Mägi ju kõik ära trügitud. Trehtris auk, mõlemad otsad kinni kohe. Tõnni auk oli alati räägitud Tõnni auk ja Tõnni auk.

 

Kivi juures Hiiemäe ja Reevimäe vahel
Vanast ajast see kivi siin. Põllumaa kõik vanasti, ainuke Reevimägi, mis sealt alla läheb, järsk kallas, ainuke ei olnd. See oli kõik põllumaa. Need kivid on sellega välja trügitud, kui nad siin noh seda buldooseriga tegid. Nii et ega neid enne ei olnud. Siin oli niukene suur plaan, et tuleb mägi maha lükata. Nõukogude ajal taheti kruusa võtta, aga looduskaitse ja kes selle kinni panid. Buldooseriga on lükatud nüüd.

Piirikivi - siin lõpeb Reevimägi ja algab Hiiemägi. <br />Reevimäeks nimetatakse Hiiemäe lõuna-lääne nõlva
Piirikivi - siin lõpeb Reevimägi ja algab Hiiemägi. <br />Reevimäeks nimetatakse Hiiemäe lõuna-lääne nõlva

See kivi jah, kes ütleb, kui palju teda veel maa sees on. Rohkem maa sees kui väljas. Need, mis seal nüüd siin allpool kivid on, muist selle väikese männi või kadaka juures, mis seal ees on, need on nüüd siit välja lükatud buldooseri teraga. Ära sodisid, muud midagi.

 

Tuletegemise koht

on olnd. Mais teda küll ei olnd ja möödund jaanipäev ka ei olnd. Siis ei tohtinud teha, oli kuiv aeg. Sonni mäele paistab.

 

Hiiemäe kõige kõrgemal nukil
Sealt, kus Hiiemäel kõige kõrgem nukk oli, sealt Rapla kiriku tornid paistsid. Ja aga no siis ta ei olnud nii võpsik. Siin oli majakas-torn ja kui sinna ülesse torni läksid, siis paistis maailm kõik ära. Kädva ja kõik, kõik.

 

Kivi jah, ega neid pole keegi, need on kõik vanast ajast. Näe siin on nüüd niuke lohu koht, sõjaaegne vene brigaasi auk, siis kui sakslased läksid välja, venelased olid siin sees, tulistada, vastu hakata. Niukseid kohti on väga palju.

 

See on Reevimäe osa nüüd, vaat sealt läheb järsk kallas niimoodi alla. Hiiemägi on siin. Kivi Hiiemäe ja Reevimäe vahel, see kivi on juba teab mis ajast, vanasti kui tehti põllutööd, oli see kivi siin. Kivi ei ole keegi siia vidand, kogu aeg siin olnd.

 

Siit nad lükkasid mände välja, näe männi juurikad veel siin.

 

Siin selle koha peal põllumaad ei olnud mitte kunagi, niukse kaarega läks kase juurde välja. See oli põllumaa, lõkkekoht ka. Ma ise olen sõnnikut vedanud poisikesena. Põllumaa kõik. Liivaku Jaan kündis. Siis kui vilja maha tegid, riskantne, pidid vaatama, kuidas sa hobusega alla saad. Siin ümber mägede tema töötas ja oli.

 

Tõnni augu koht oli vanasti lage, kus oli metsa, siis ümber Hiiemäe oli. Liivaku Jaani karjamaa oli, lepikut oli ka ega muud põldki. Seal põldu ei olnud. Aga siis oli ju lage kõik. Mõtle, mis aeg möödas on, viiskümmend aastat ja rohkem.

 

Torn oli. Venelased tahtsid torni saega maha lasta. Kolm sammast saagisid läbi, aga üks sammas jäi pidama. Ja sakslane tuli sisse, paikas jälle ära. Ja see torn seisis veel saksa aja läbi siin üleval, mis sakslane oli siin sees see neli aastat. Kolmekordne oli, igavene kõrge, tuhvidega läks ülesse. Ja nüüd pidi ka siia tehtama veel. Kui ma käisin Kaitseliidus, Kaitseliit ütles, et nendel on koht olemas, kus siia pannakse majakas ülesse. Aga noh pole pand, ma ei tea, misjaoks. vaatluspunkt tuleb, Kaitseliidu kaardi peal punasega märgitud kohe. Ega siin tegelikult, Haljas ütles, Kaitseliidu ülem, ega siin ei tohi ühtki puud ega põõsast maha võtta, tema peab säilima nii nagu ta on. Looduskaitse andis valla kätte. Vald teeb, mis tahab. Vaat see on see viga. See oli ilus tasane kõik. Nüüd on igavene suur kallakvall. Suured kivid on välja lükatud. Mis mõtet on niisugusel asjal?

 

 

Tõnni august puudetegemine ja kelgutamine Hiiemäel:
Tõnni auk on pikergune auk, pikku pidi. Ühes ääres rada. Vanad puud, palk üle augu ja ei saanud august enam välja. Samas aukus käisime. Kehtna mees tuli mäelt: “Fotograaf seisab mäe peal. Poisid tõukekelkudega: “Teeme pilti, kuidas alla läheme!” Aga üks tuli tagant jalgevahelt sisse ja lendas tükkis selle aparaadiga küljeli maha.
AKa < Rapla khk., Paluküla < Lembi Sepp < Endel Johannes Kallis, s. 1931 (2000).

Tõnni auku ohvreande viidi, kui tapeti looma. Püha vaim aitas, et minul talu õnnestuks, vili, loomad, majapidamine. Vanaisa, vanaema aeg oli see. 1901 vanaema tuli elama Mäele. 1911 ostsid vanaema, vanaisa koha Keavast.

AKa < Rapla khk., Paluküla < Lembi Sepp < Helju Lehtmets, s. 1935 (2000).

[---] lubasin saata oma andmeid Paluküla  Hiiemäe Tõnniaugu kohta. Väidetavalt olla sinna värsket ja riideid viidud veel 2000-l aastal. Ise käisin seda kohta kaemas 2002 aasta talvel ja suvel. Mõlemal korral mingeid toodud ande silma ei jäänud. Tõnni augus on üks kivi, kuhu võiks midagi peale panna ja sinna on ehitatud redel. Redelile olla riideid jäetud. Augu kõrval künka otsas on väike kiviaed.

AKa< Rapla khk., Marek Sammul (2003).

Seda, et eesti aja lõpus mäest liiva võeti, on nüüd vahel esile toodud: et mägi nagunii rikutud. Kuid Arno Sookrau ütleb, et ka siis nõudis seda vald, nimelt tee-ehituse (sillaehituse)kohustuse täitmiseks. Nõukogude ajal suudeti vältida kruusavõtmise kava (ja motokrossivõistlusi) looduskaitsjate abiga.
Mäge kündis Liivaku Jaan üsna kõrgele ka just eesti aja lõpus. Seda mäletatakse üsna erandlikuna, et pidi ise atra kõvasti lükkama. Eks enne seda kasvasid lepad. Praegu ütleb looduskaitse vahel, et lepad kasvavad endisel põllumaal. Kuid kõikvõimalikud kohad tehti põllumaaks alles eesti aja lõpus (vahel öeldakse, et ega liiga külluslik, ahnevõitu elu hästi ei lõppenud). Ja põllumaaks otsiti rammusamat maad, kus kasvavad lepad. Nii et veel enne eesti aja lõppu kasvasid ilmselt lepad.

AKa< Rapla khk., Palukyla < Ahto Kaasik< Arvi Sepp (2003).

Hiiemäe alune, hiiemäe alt, selle suure nuki pealt, see lage koht, seal oli vanasti tantsuplats ja noh koosviibimine. Aga siis pärast jäi siia ära, sest siia ei saanud tulla, siia Reevimäe peale … sellepärast, et see oli ju künni all, kandis vilja ju, inimesi toitis.

A.Ka< Rapla khk., Palukyla, Mäe talu < Lembi Sepp< Hugo Kalle (2003).
Kirjandusest

[---] Mul on õnne, - olen Hiiemäe talus ja eemal paistev mägi ongi Hiiemägi.


[---] Meie kerkime mäe nõlva mööda yles. Alguses on veerjad põllud, millel löönud kolletama vili kuivuse pärast. Emal on rohkem silmad ja syda põldude kyljes kui minul matkal Hiiemäele. Läheme läbi väravaist, ronime yle mitmest mulgust, läbime tiheda lepiku, enne kui jõuame Hiiemäe tippu. Siin on olnud varemalt lage plats, nyyd on aga ymberringi tihe lepik. Ingliste mõisa omanik on istutanud mäele kymmekond kuuske ja mõned tammed. Kuused on kasvanud suureks, tammed on aga kadunud. Ka endine triangulatsioonitorn on hävinud, - poisid on veeretanud torni märkkividki alla lohku. Praegu tehakse mäel veel jaanituld ning suur tulease on rohtumata, tuletukid ymberringi laiali. [---]

Hiiemäel on täielik vaikus. Ajuti kädistavad vaid harakad, kellel näib siin läheduses olevat pesa. Ei kosta siia ei vankkrite myrin ega inimeste häälitsemised. Rahu ja yksildus. Ning kyllap seda tundsid ka esivanemadki, kui nad viibisid hiies.

 

[---] Aga Palukyla Tamme mäelt avaneb siiski avaram vaade Hiiemäele, mis võimaldab juba ylevaate saamise sellest kynklikust maastikust. Ka siin varjab Hiiemäge ees seisev Reevimägi. Viimane on lage, yksikute mändidega. Siit avaneb avaram vaade lõuna poole ja kohalikkudele inimestele on Reevimägi rohkem tuntud kui Hiiemägi.

 

Vilbaste 1935, lk 142-145

Palukyla ymbruse pinnamoe on viimane jääaeg vorminud ysna mitmekesiseks. Liustiku taandumise Pandivere staadiumil 12 aastatuhat tagasi peatus jääserv siin pikemat aega, jättes maha tysedad moreensetted (15-20 m). Siis vormusidki siinse mõhnastiku ebakorrapärase kujuga kynkad, jääpragudesse kantud kruusast said järsuveerulised vallseljandikud (oosid), jääserva äärde kujunesid otsamoreenid. Yldiselt tuntakse seda vahelduvailmelist ala Palukyla mägedena, ametlikus kaitsenimestikus on 2 objekti: Palukyla-Sillaotsa servamoodustised ja Palukyla Hiiemägi (LKk). Viimane on Loode-Eesti kõrgeim tipp – 106 m merepinnast.

Järsemate nõlvadega kynkad, nende seas ka Hiiemägi on metsaga kaetud, lagematel kyngastel leidub põllulappe või kasutatakse neid karjamaana. Päikeseliste nõlvade ja metsavälude taimkate on liigirohke, palju kasvab kuivalembesi rohttaimi (metsylane, tõrvalill jt.). Yks paremaid siinse looduse kirjeldusi ilmus ajakirjas „Loodusevaatleja“ 1935. aastal pärast seda, kui toimetaja, Eesti tuntumaid botaanikuid Gustav Vilbaste oli suvel teinud matka kodumaakonna kõrgeimale mäele. Tänapäeval hindavad Palukyla maastikku suusatajad ja orienteerujad.

Paidla 1991, lk 81.

Järvehiis. Nii nimetatakse Loosalu järvest läände jäävat umbes 100 m läbimõõduga metsatukka, mis raba lagedal foonil on hästi silmatorkav orientiir. Seal kasvab mändide kõrval kaski, kuuski, kadakaid. Üldiselt võib rabas leida kõrgemaid puid vaid kahel juhul: vooluvete ääres (rabaojad) või mattunud soosaartel. Järvehiis asub vooluvete teel, tema lääneservalt algab Järve sooneks kutsutav rabaoja. Metsatuka nimetus laseb oletada kunagist kultusobjekti, kuigi rahvapärimusi selle kohta poleteada.
Paluküla hiiemägi. Täissalus alanud Paluküla mõhnastik on maakonna kõige
rahutuma reljeefiga paikkond, kus mitme künka absoluutkõrgus ulatub peaaegu 100 meetrini, Hiiemäel aga 106 meetrini. Tõustes viimasele mööda metsast idanõlva, kohtab seal rohkesti halli leppa. See tõestab bioloogiadoktor Gustav Vilbaste reisikirjas (1935) toodud väidet, et eelmise sajandi lõpul oli Hiiemägi täiesti lage ja põllustatud (lepp kasvab enamasti kunagistel kultuurmaadel). [Kahe silma vahele on jäetud Vilbaste reisikirjas toodud tõik, kus ta väidab, et Hiiemäe tippu tõustes läbiti tihe lepik ja mets varas vaadet ka mäe tipus. See oli aastal 1935, ajal, mil yhtegi põllulappi ei lastud sööti kasvada.] Poolsajandit tagasi oli mägi juba metsa all.
Reevimägi. Reevimäeks kutsutakse Hiiemäe läänenaabrit, sisuliselt
moodustavad need kaks terviku. Veidi lagedamalt Reevimäelt (99 m ) avanebvaade ümbrusele, tema lagedat läänekülge kasutavad talvelsuusatajad-kelgutajad, jaaniööl süüdatakse mäeharjal jaanituli. Reevimäele on püstitatud ümbrust tutvustav stend.
Paidla, Past 1997 lk 51-53.

Kõnnumaa pärl on Paluküla mõhnastik. Siinne Paluküla Hiiemägi (106 m) on kogu Loode-Eesti kõrgeim tipp. Hiiemägi on kaetud lopsaka segametsaga, kuid mõnisada meetrit lõunas asuvalt Reevimäelt (99 m) avaneb kaunis vaade Kõnnumaa metsadele. Hiiemäelt 1-2 km põhjas ja loodes on veel 3 küngast, mille kõrgus ulatub 90 meetrini. Neilt võib heita pilgu Palasi rabale ja laugastele. Paluküla Hiiemäel kohtuvad Keila, Kasari ja Pärnu jõgikonna piirid, ühtlasi ka Soome lahe, Väinamere ja Riia lahe vesikonna omad. See on Eesti oludes üsna unikaalne veelahe, kuid kahjuks saab siit alguse ka Paluküla ümbruse looduse suur puudus - veekogude vähesus.

Paluküla mäed on meelispaik nii talispordi harrastajatele kui ka matkahuvilistele. Kaiu vallas alanud Loosalu-Paluküla loodusõpperada lõpeb Palukülas. Kehtna Vallavalitsus on käivitanud ulatusliku ja perspektiivse arendusprojekti, et rajada turismile ja puhkemajandusele

Kehtna vallavalitsuse kodulehekylg

Hiietaga. Äkki muutus tee kruusateeks ja meie rõõm oli kole suur, sest inimasustus lähenes taas!

Hiietaga talu. Foto A.Valdre.
Hiietaga talu. Foto A.Valdre.

Kruusatee oli Loosalu-Palukyla matkaraja tagumine osa. Järgisime seda ja jõudsime välja Hiietaguse taluni ehk Hiietaha [---]
Praegugi oli talu asustatud (maja, nn. asundustalu, on küll vist hilisem kui    mõisaaegne Hiietaga talumaja).

 

 

 

 


Vaade Hiiemäelt. Foto A.Veldre.
Vaade Hiiemäelt. Foto A.Veldre.
Paluküla Hiiemägi. Järgmine sihtpunkt oli Hiiemägi (kaardi järgi on see tipp küll nimega Reevimägi, Hiiemäe tipp on sadakond meetrit eemal metsa sees, aga ajalooliselt võttes on hiiemägi üksainus ja jagamatu ning mingist Reevimäest pole juttugi). Vend sõitis sinna rattaga otsa; tubli. See mägi on oma jalalt oma 20 m kõrge -- muude mägedega ja isegi Eesti mägedega võrreldes tühine, aga Kehtna vallavalitsuse arvates mitte, nad tahavad sinna ehitada kahe tõstukiga suure suusakeskuse.Andres ja Indrek Valdre 2001. Käru-Paluküla rattaretk 7. VII 2001 ehk Esivanemate radadel

 

 


 

Kasutatud kirjandus ja lühendid

Koski

, Mauno 1967.Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. Semantinen tutkimus I. Turku.

Laugaste

, E., Normann, E. 1959. Eesti muistendid, hiiu- ja vägilasmuistendid I. Muistendid Kalevipojast. Tallinn.

Lemberg Anton

. Käru ja Lelle. Tükike kodumaa arenemislugu memoaarides. (Toimetanud Karl Preisberg). Postimehe kirjakogu Oma maa III, Tartu, 1913.

Paidla

, Arvi 1991. Siin- ja sealpool maanteed – Raplamaa. Tallinn.

Paidla, Arvi 1997. Loosalu-Paluküla looduse õpperada // Ökoskaudist ökovallani. Koostanud Heik Past.

Vilbaste

, Gustav 1935. Loodusevaatleja. Harjumaa kõrgeimal mäel.

 

Käsikirjalised kogud

AKa –- Ahto Kaasiku erakogu
EknS –- Eesti Kirjanduse Seltsi käsikirjaline rahvaluulekogu (1871-1891)
ERA –- Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjaline rahvaluulekogu (1927-1944)
E,Stk – M. J. Eiseni stipendiaatide rahvaluulekogu
KKI/N – Keele ja Kirjanduse Instituut
KMKO –- Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond (praegu Eesti Kultuurilooline Arhiiv)
AI –- Ajaloo Instituut

 

Lühendid

a – aastane
E – lõuna
f – fond
Khk – kihelkond
kl – klass
N - põhi
s – sündinud
s – säilitusühik
t(l) – talu
v – vald
õpil – õpilane