Palukülas pandi käima elav diskussioon Reevi- ja Hiiemäe tuleviku üle

Matis Song

Esmaspäeval kogunes kolmekümneliikmeline rahvahulk Kehtna valda Paluküla Reevi- ja Hiiemäe veerele, et avalikult arutada suurt vastukaja tekitanud Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringut ning eskiisprojekti.

Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi alale (mis lubab järelevalvelist majandustegevust) loodava spordikeskuse eskiisi tutvustasid Kehtna vallavanem Kalle Toomet, keskuse projektijuht Rein Tamme ja OÜ Valtu Projekti juht Tõnis Kurisoo. Omapoolse eksperthinnangu andsid Raplamaa keskkonnateenistuse juhataja Hetti Kask ja Eesti muinsuskaitseameti peainspektor arheoloogia alal Ants Kraut. Spordikeskuse-vastast opositsiooni esindasid Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu eestvedajad Arvi ja Lembi Sepp.

“Kehtna vallavolikogu andis nõusoleku algatada Paluküla kinnistu detailplaneering,” rääkis Kalle Toomet. Sellel territooriumil asub 100 hektari ringis valla munitsipaalmaad, kuhu nüüd tahetakse rajada Reevimäe-poolsele küljele aastaringselt toimiv puhke- ja spordikeskus. Projekti kava järgi on keskusele planeeritud kolm miljonit krooni. Kultuuriministeerium katab projekti kahe miljoni ulatuses, kohalik omavalitsus annab ülejäänu.

Spordikeskus annaks tegevust aasta ringi

“Ei saa teha suusa- või puhkekeskust, kus pearõhk on talvisel tegevusel. Suvine puhkuse- ja spordivõimalus peab olema samaväärne,” ütles projektijuht Rein Tamme keskuse eskiisi tutvustades. Keskusesse tahab vald rajada suusaradade kõrvale sportmängude väljakuid, sealhulgas 110 × 90 meetri suuruse jalgpallistaadioni.

Projekt näeb ette mäe veerel asuva tehisjärvekese laiendamist, kus saaks uisutada. Tamme sõnul peaks tasemel turismikohta veel arvestama kämpingumajad, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemi rajamise.

“Selleks on ideaalne reljeef olemas, mis ei haava ühtegi mäenõlva ega tehta loodusele liiga,” rahustas projektijuht keskuse vastaseid, kelle sõnul rikuks ettevõtmine loodusliku tasakaalu: “Katsume siin teha võimalikult vähe valesid liigutusi.”

Paluküla keskuse eskiisi teinud OÜ Valtu Projekti arhitekt Tõnis Kurisoo tutvustas seni suurt poleemikat tekitanud suusatõstuki rajamist ja paigutust. Tõstukid, mis Reevimäele üles pannakse, peaksid olema ohutud ja töökindlad.

Tõstuk töötab põhimõttel, et nii mäe tippu kui veerele paigutatakse kaks ratast, kuhu vahele tõmmatakse terastross. Üks tõstuk tuleks endise karjääri nurka, teine mäeesisele lohu kanti. Üks tõstuk viib mäele tavalisi mäesuusatajaid, teine hakkab transportima kelgutamiseks mõeldud kummituubilohve. Selleks, et tõstukialus oleks ühtlase pinnaga, tuleb vajumise vältimiseks siluda tõstukialused nelja meetri laiuselt. Seda teguviisi õigustab see, et ebatasane pind võib tekitada õnnetusi.

“Pinnasetöid mittevajavaid tõstukeid nii väikesele mäele ei ole võimalik panna,” rääkis Rein Tamme. Suveks viiakse tõstukid mäelt minema. Tõstukipõhjasid saab suvel kasutada mäkkeronimisel. Praegu mäe veerel asuvad autoteed tahetakse katta murumätastega.

“Ajakirjandusest on loetud välja seda, et meil on mägi juba paljaks raiutud, tohutud lükkamistööd käivad. Siis ma peaks ütlema, et pole ühte ega teist. Millest selline informatsioon?” küsis Kalle Toomet koosolekul. Mäe võsast ja tuulemurrust puhastamine käib tema sõnul täpselt metsakorralduskava järgi.

Milline on Hiiemäe muinsusväärsus?

“Hiiemäel me ei tegutse ja muinsuse poole pealt huvi pakkuvad kalmed asuvad kõrval paiknevatel territooriumidel. Meil on olemas dokumendid, kus on kirjas, et Reevi- ja Hiiemägi muinsuskaitsele praegu huvi ei paku,” rääkis Toomet. Temale oponeerinud Arvi ja Lembi Sepa sõnul on Reevi- ja Hiiemägi üks tervik. Nende sõnul on siin hiiekoht olnud ja seda tuleks kaitsta.

Seppade sõnul peletaks loodav spordikeskus Hiiemäelt eemale ka ökoturiste. Nad tsiteerisid koosolekule mitte tulla saanud Eesti ökoturismi ühenduse liikme Aat Sarve kirja: “Võib ju tõsta esile majanduslikke põhjendusi, kuidas üks tross hakkab külaelu rahaliselt ülesmäge vedama, kuid millised seosed seesama tross samal ajal läbi lõikab, on ka oluline.”

Muinsuskaitse seisukohta valgustas Ants Kraut. Esmaspäeval käis Hiiemäel arheoloogide ekspertgrupp, kontrollimas avaldust koha muinsuskaitse alla võtmiseks. “See konkreetne mägi muinsuskaitse all ei ole. Ta ei ole kunagi seda olnud,” rääkis Kraut. Tema sõnul käisid siin eksperdid kohta üle vaatamas eelmise sajandi kahekümnendatel ja kuuekümnendatel ning muistisena kaitse alla ei võetud.

Paar aastat tagasi tehtud ekspertiis leidis, et Hiiemäel huvipakkuvat kultuurkihti pole, mida tuleks säilitada. Krauti sõnul on mäel kultuskohad kahtlemata olemas, kuid ta ei näe loodavas keskuses neile ohtu.

Ilmunud ajalehes Nädaline 23.10.2003