Palukyla hiiemäe sõprade pressiteade
17.11.2004
Paluküla hiiemäe detailplaneeringu vaiet arutatakse edasi
Teisipäeval, 16. novembril arutas Kehtna Vallavolikogu Paluküla hiiemäe suusakeskuse detailplaneeringule oktoobri lõpus esitatud kahte vaiet, millega taotleti erinevatel põhjustel planeeringu tühistamist.
Planeering näeb ette mäele kahe suusatõstuki ja mitmete hüdrantkaevude paigaldamise, jalgpallistaadioni, tenniseväljaku, samuti lasketiiru rajamise ning tiigi süvendamise ja kaldajoone muutmise, millega pärimusmaastikku väärtustavad vaide esitajad nõus ei ole.
Volikogu otsustas saata vaide uueks otsustamiseks ning moodustas samas volikogu liikmetest kaheksaliikmelise erikomisjoni, kes uurib vaidlusaluseid asjaolusid ja arutab probleemkohad veel kord läbi. Komisjon esitab oma seisukoha volikogule 10. detsembriks.
Ligi poolteist tundi kestnud päevakorrapunkti arutelul kuulati ära osapoolte seisukohad ja esitati küsimusi. Kehtna valla jurist Veljo Väärsi tõi välja Kehtna vallavalitsuse seisukohad, mis toetasidkeskuse rajamist kavandatud mahus ja viisil. Samas viitas jurist siiski ka detailplaneeringu otsuse puudulikule motiveeritusele, mida Riigikohus on pidanud oluliseks kõrvalekaldumiseks hea halduse põhimõtetest. Vallavalitsuse kandvamaks sõnumiks jäi ka see, et tervisespordikeskuse rajamist toetanud Kultuuriministeeriumi raha tuleb kasutada laiaulatusliku spordikompleksi väljaarendamiseks.Oluliseks peeti maavanema poolt tehtud positiivset järelevalveotsust.
Hiiemäe arendamise mõõdukama suuna pooldajad selgitasid vajadust lähtuda tervisespordikeskuse planeerimisel eelkõige maastikukaitseala kaitsepõhimõtetest ning rõhutasid hiiemäe kui tervikliku pärimusmaastiku väärtust. Vaide esitajad näevad võimalust luua planeeringualale hiiemäe pärimuslikku tausta arvestav maastikukaitseala keskus, kus tegeleda loodushariduse ja –matkadega ning pakkuda samas ka sportimis-ja puhkevõimalusi. Sarnast mõtet pooldas ka üks opositsiooni esindaja, pakkudes välja võimaluse rajada loodusmaja, mida saaksid kasutada ka sportijad.
Vaide esitajad olid seisukohal, et tõstukitest loobumisel ei mindaks vastuollu Kultuuriministeeriumi rahastustingimustega, mis nägid ette tervisespordikeskuse loomise. Vald soovib nende arvates luua hiiemäele tingimused hoopis ekstreem- ja tippspordi harrastamiseks.
Rõhutati, et kaitsealal toimuv tegevus ei tohi minna vastuollu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga ning viimase kergekäeline muutmine tõstatab küsimuse Kõnnumaa maastikukaitseala perspektiivist üldse.
Sõna võttis ka Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja dr Heiki Valk, kes kinnitas, et Hiiemägi ja Reevimägi on üks tervik ning selgitas mäe tervikliku muinsuskaitse alt välja jätmise tagamaid.Tõstukite paigaldamine kahjustaks Heiki Valgu hinnangul pärimusmaastikku pöördumatult.
Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtestati 21. septembril. Planeeringule esitati 28. oktoobril kaks vaiet. Kui mäel taheti 8. novembril alustada kaitse-eeskirjaga vastuolus olevate mullatöödega, takistasid seda loodus-ja pärimusmaastikust hoolivad inimesed, nõudes ehitustegevuse peatamist vaide läbiarutamiseni.
Lisa. Vaide esitajate seisukohti selgitav sõnavõtt Kehtna Vallavolikogu 16. novembri istungil.
Austatud Kehtna Vallavolikogu esimees, volikogu liikmed, vallavalitsuse esindajad ja külalised!
Me näeme samamoodi kui teie, et Paluküla hiiemäel peaks jätkuma elu. On oluline, et inimesed mäel käivad. On oluline, et Paluküla hiiemäest saaks arendatud puhkekeskus, kus suusatatakse ja kelgutatakse. Samas tuleb Paluküla hiiemäe arendamisel igal juhul meeles pidada, et mägi asub maastikukaitsealal. Hiiemägi on Kõnnumaa maastikukaitseala keskne ja kõige väljapaistvam punkt, mille kahjustamine mõjutaks kogu maastikukaitseala tervikilmet.
Arendustegevuse kavandamisel tuleks lähtuda looduskaitse põhimõtetest, Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjast ja arvestada pärandmaastiku olulisusega. Pärandmaastikud kujutavad endast tulevikus üha tähtsamat väärtust meie lastele ja järgmistelegi tulevastele põlvedele. Üle Euroopa osatakse juba väärtustada pärandmaastikke, nagu hiied Eestis, suurelt osalt seetõttu, et selliseid paiku Lääne-Euroopas enam polegi. Paluküla Hiiemäe taoliste looduse ja pärimuse kokkupuutepaikade poolest on Eesti loodus Euroopas ainulaadne, aga ei pruugi enam kauaks seesuguseks jääda.
Meie näeksime hea meelega, et planeeringualale kujuneks välja maastikukaitseala keskus, kus oleks võimalik arendada loodusharidust kogu maakonna noorte jaoks ja laiemaltki. Hiiemäelt võiksid alata loodusrajad kogu kaitsealale nii suvel kui ka talvel.
On mõttemaailma küsimus, kas alustada maastikukaitseala tutvustamist vaidlusi tekitavate suusatõstukite paigaldamise või maastikukaitseala keskuse asutamise kaudu. Kas Paluküla hiiemägi hakkabki kandma endas sõnumit, et 21. sajandi alguses rajati mäele eriarvamusi arvestamata mäetõstukid? Mõistes hukka nõukogude aegaset kruusavõttu mäelt, soovitakseminna teiselt poolt buldooseriga peale ja muuta taas mäe profiili. Seda juba täie teadmise juures, et tegutsetakse kaitsealal - vaatamata sellele, et kaitsealad on välja valitud nendeks paikadeks, kus hoitakse seda mis on,mitte ei nähta ette maastiku ulatuslikku ümberkujundamist.
Vaie, mida volikogu täna arutab, on esitatud seetõttu, et soovime, et volikogu kaaluks alternatiivseid võimalusi keskuse arendamiseks, mis ei pruugi positiivsete mõjude poolest olla halvemad, kuid sobivad paremini looduskaitse ning pärandmaastike kaitse põhimõtetega. Praeguse keskuse kava negatiivsetest mõjudest looduskeskkonnale ja pärandmaastikele ei tohiks mööda vaadata, kuna selle keskkonna säilitamine on oluline mitte ainult meile, vaid tunduvalt laiemas plaanis.
Mäel seni toimunud arendustegevus paneb väga paljusid inimesi muretsema ja kutsub üles ettevaatusele. Sealjuures näeme avaraid viise, kuidas luua puhke- ja tervisespordi võimaluse pakkumist ilma maastiku ilmet oluliselt muutmata ning minemata vastuollu Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga, mida praeguse kava täideviimisel paratamatult tehtaks. On täiesti võimalik saavutada kõnealuse kava eesmärgid, pakkuda kogu maakonna noortele küllalt tegevusi ja sportimisvõimalusi, ilma et oleks vaja kaitse-eeskirja muuta. Selleks tuleb üksnes kavandada tegevused nõnda, et ei oleks vaja minna kaitse-eeskirjaga vastuollu.
Kontseptsioon, mille järgi püstitataks erinevaid ehitisi 16 hektarile maastikukaitseala südames, on liiga suurejooneline - mägi on selleks lihtsalt liiga väike. Maastikukaitseala süda peab kõnelema loodusläheduse ja oma ajaloo kaudu. Sellist looduslähedast ja kohalikke traditsioone väärtustavat turismi, öko- ja pärandturismi, viljeletakse Eestiski. Näiteks Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis ning Soomaa rahvuspargis Pärnumaal. Maastiku ilmet märkimisväärselt muutmata on mõlemas kohas loodud puhke- ja spordivõimalusi, mis tõmbavad ligi inimesi üle Eesti, mitte ainult oma maakonnast või naabermaakondadest.
Nende eeskuju järgimisega alustada oleks lihtne: selleks tuleks loobuda keskuse rajamisel pinnasetöödest, kunstlume hüdrantkaevudest ja mäetõstukitest. Selle asemel on võimalus hoolida inimestest, kes mäel käivad, rajades neile teenindushoone esmavajaduste rahuldamiseks. Ühtlasi tuleks hoolitseda mäel kelgutajate-suusatajate turvalisuse ja ohutuse eest, et kõigile siinviibijatele vastlapäevast meelde jäänud traagilisi õnnetusi edaspidi enam ei juhtuks.
Praeguse rahastaja ehk kultuuriministeeriumi tervisespordikeskuse projekt ei eelda kindlasti tõstukite paigaldamist. Seega ei takista tõstukitest loobumine mäe muutmist turvaliseks ja lastesõbralikuks sportimiskohaks. Võib-olla on tõstukiteta mägi just see koht Kehtna valla sotsiaalmaal, kuhu võivad kõik alati ilma alaväärsustundeta minna. Kus ei pea mõtlema küsimusele, kas jõuab piletit osta või mitte.
Mäetõstukitest loobumata hakkab rajatav keskus kaasas kandma igavest negatiivset märki, mis tuleks iga kord esile näiteks Euroopa Liidu pärimusprogrammidega liituda püüdes. Kaitse-eeskirja muutmine tegevusteks, mis lähevad ala kaitsepõhimõtetega sisulisse vastuollu, tõstatab küsimuse selle ala kaitsmise perspektiivist üldse.
Maastikukaitseala südamesse on võimalus rajada põlisküla asustusajalugu arvestades teenindushooned ning püstkoda vanadele õuealadele. Alale võiks ehitada traditsioonilise maasauna, siis hobustele varjualuse, lasipuu ja kopli plaanitava jalgpallistaadioni kohale ning piiritleda lõkkekohad. Peale selle oleks vaja sõlmida kokkulepped kohalike inimestega ühtse peremajutus- ja toitlustussüsteemi loomiseks. Kindlasti tuleks jätkata senist suusatamist ja kelgutamist, kuid pöörata suuremat tähelepanu ohutusele. Rajades maastikukaitseala keskuse, võib kõnelda meie maakonna kaunist loodusest meile enestele ja tulevastele põlvedele ning kõigile meie külalistele loodussäästliku ökoturismi ja pärandturismi kaudu.
Mina loodan ja mu kaasamõtlejad loodavad südamest, et volikogu teeb targa otsuse. Loodame, et koostöös vallavolikoguga leiame üheltpoolt pärimusmastikku säästva ja teisalt piirkonda arendava ja uusi töökohti loova lahenduse. Raplamaal on väga tarvis kohalikku pärimusmaastikku ja loodust omavahel seostades eksponeerida. Ökoturism (ka pärandturism) võimaldaks piirkonda paremini tutvustada ja annaks inimestele peremehetunnet pakkuvat tööd.
Suusatamist-kelgutamist ei taha me Palukülas kaotada. Meie soov on see, et paika kindlasti arendataks, kuid mahedamalt ja põliseid väärtusi unustamata. Volikogu liikmetele saadetud Eesti juhtivate folkloristide Mall Hiiemäe, Ergo-Hart Västriku ja Mari-Ann Remmeli ning Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valgu eksperthinnangud kinnitavad, et Paluküla hiiemäe näol on tegemist hinnalise ja tervikliku pärimusmaastikuga.
Lisateave:
Kärt Vaarmari
Arvi ja Lembi Sepp´a esindaja vaidemenetluses
GSM: 5274761
Tel: 7 428 443
Arvi Sepp
Vaide esitaja
GSM: 56606912